400—500 g sea- või loomaliha
200 g suitsuliha 3 l vett
2 kl. kuivatatud herneid 1 sibul soola
Liha ja leotatud (6—8 tundi) herned panna külma veega keema. Keema hakkamisel
eemaldada vaht, siis lisada sibul ning keeta, kuni kõik ained on pehmed. Supp
maitsestada. Kui hernesuppi valmistatakse soolalihaga, siis keeta herned mageda
veega eraldi pehmeks ja lisada koos keedu-leemega lihaleemele.
hernesuppi saab aga teha veel mitut moodi..
Aasta: 2004
öö & hääled
Ma ei saa täpselt aru, kas Linn on neelanud Öö või on Öö neelanud linna. Igatahes on Öö, on Linn, on tänavavalguses läikiv märg asfalt, on üksikud mööduvad taksod, on ülestõestetud kraedega vähesed möödujad. Enne kui auto jõuab mu nägemisvälja, on kuulda Hääl ja ma püüan ära arvata, kummalt poolt auto tuleb. Mis selles ikka nii keerulist on? Ent öises Linnas petavad helid ning ma panen jälle mööda. Õnneks möödub autosid harva. Trolli on kergem ära arvata, sest teise tänavapoole peatus on minust kaugemal.
Ma ei ole kindel, miks ma sattusin siia Öösse keset Linna. Jah, ma tean, ma tõmbasin jope peale ja tossud jalga ja tulin. Aga ma ei tea ikkagi, miks? On see libahunt minus; või on see kass minus? Või midagi muud? Ajas Linn mind välja; või Öö? Aga siin ma olen ja muudkui kõnnin. See mis mind välja ajas, ajab mind ka kõndima. Ma ei saa rahulikult istuda bussipeatuse klaaspaviljonis ja vaadata, ma pean kõndima. Tegema mingeid mõttetuid samme eikuhugi. Sest need majad mu ümber on samad, Linn mu ümber on sama, Öö mu ümber on sama. Ma olen olnud sellel Ööl Selles linnas juba miljoneid kordi ja ma tean, et ma olen veel miljoneid kordi. Vahel on see imelühike Jaaniöö, vahel kevadine linnulaulu täis öö; aga see on ikka seesama Öö, mis imeb mind endasse ja mille eest mul ei ole pääsu. Mille eest ma ei tahagi pääseda.
Siimu lihtne nuudliroog
Siim kribas mulle sellise lihtsa retsepti:
Ma soovitaks ühe ülilihtsa pasta, mida aeg-ajalt endale teen, kui toiduvalmistamisele aega ja vaimu ei viitsi kulutada. Vaja läheb:
Lintnuudleid
Sinki, sellist, mida hea praadida
Muna
Nuudlid ära keeta, kui valmis hakkavad saama, siis singiribad pannile ja tuliseks. Edasi tuleb kõike umb. korraga teha, sest peab tuline olema. Nuudlid kaussi, toores muna otsa ja särisev sink peale (ise kraabin pannilt ka rasva otsa) ning siis kõik kiirelt ära segada. Muna hüübib tänu makaronide ja singi kuumusele natuke ära, kuid kõik peaks siiski mõnusalt vedel olema. Viimasel korral praadisin singi sisse ka natuke paprikatükke. Maitseaineid ma sellele ei pane, sink ja muna annavad omapärase tulemuse nagunii.
Head katsetamist 🙂
Siim
muide, ka mul on antud toidust oma versioon olemas. vahe on selles, et segan muna piimaga, singi asemel kasutan suitsupeekonit ning kui peekon on pannil juba üsna kena, siis kallan makaronid ka pannile, kuumutan ning seejärel muna-piimasegu peale ja siis segan kuni hüübib. soola-pipart-pitsaürte ka man.
ja kuigi Siim jättis end anonüümseks, on mul põhjust arvata, et just tema sedasinast köögipäevikut oma ajaveebis reklaamis 🙂
Jänese hautis ploomidega
Vajalikud toiduained:
jänes (küülik)
kuivatatud kivideta ploome 300 g
shampinjone 1 pakk
tüümiani e. aed-liivateed peoga
küüslauku
valgeveiniäädikat
sidrun 1/2
loorberilehed 2-3 tk
nelk 6-7 tera
soola
pipart (valge)
puljongit pisut
Jänes, või siis tegelikult küll küülik, tükeldada koos kontidega parajateks hautisetükkideks. Eemaldada suuremad rasva- ja kileosad. Pesta jaheda veega. Pruunistada väheses õlis. Jubedalt pritsib 😛
Pane pruunistatud liha vähesesse puljongisse hauduma, lisa kuubikuteks lõigatud sidrun, sorts veiniäädikat, loorber, nelk, sool, pipar, tüümian. Hauta umbes tund.
Lisa ploomid, shampinjonid. Kuumuta veerand tundi. Valmis.
Sai jube hea 🙂
hautatud porgandid
10 keskmist puhastatud porgandit , pool kl. vett
soola, 2—3 spl. rasva , rõõska või hapukoort
Porgandid lõigata kuubikuteks, panna keedunõusse kuuma rasva sisse ja kuumutada
segades. Lisada vedelik ja sool ning hautada kaane all pehmeks. Kui toit jääb
kuivaks, valada vedelikku juurde. Seejärel lisada koor ja kuumutada koos läbi.
Hautatud porganditele võib lisada ka jahutummi. Selleks segada 2—3 tl. jahu
poole kl. külma piimaga, valada peaaegu pehmeks keenud porganditele ja keeta
koos läbi.
hautatud köögivili
1 kg köögivilja (porgand, kaalikas, kapsas, kartul, sibul jne.), 1-2 kl. vett
või lihaleent
Juurvili lõigata kuubikuteks ja kuumutada keedunõus rasvaga läbi, lisada
vedelik, maitsestada ja hautada kaane all, umbes 10 minuti järel lisada
tükeldatud kapsas ja kuubikuteks lõigatud kartulid ning hautada üheskoos
pehmeks. Hautamise lõpul peab köögiviljal üsna vähe vedelikku olema. Lõpuks
lisada hapukoor ja kuumutada üheskoos keemiseni. Lauale anda maitserohelisega
ülepuistatult.
hapukapsasuppe
hapukapsasuppi, nagu ühte head eesti suppi ikka, annab teha mitmel eri moel. paneme siis siia mõned ritta:
Hapukapsasupp seapea ja seajalgadega
Pool seapead ja seakõrv, pool kl. odrakruupe, 3 l vett (1—2 sibulat)
2—2l hapukapsast, soola
Seapea ja seakõrv panna koos hapukapsaste, pestud odrakruupide ja sibulatega külma veega keema. Keeta pehmeks ja maitsestada enne lõplikku valmimist. Seapea anda eraldi vaagnal lauale.
nõgese- või naadisupp
Noori nõgeseid või naate
2 spl. võid
1 spl jahu
vett
soola
2 muna
Noored nõgesed või naadid puhastada, pesta, keeta vähese veega ilma kaaneta nõus
ja hakkida peeneks. Või sulatada, lisada jahu ja kuumutada läbi, valada juurde
kuum vesi ja hakitud nõgesed või naadid. Keeta mõni minut, siis maitsestada
soolaga. Kausis kloppida toores munarebu koorega lahti, valada peale kuum supp.
Muna võib lisada ka keedetult lõikudena.
aedviljasupp
400—600 g liha
3 l vett
soola
4—5 porgandit
6—8 kartulit hapukoort maitserohelist
Liha panna külma veega keema, eemaldada vaht, keeta poolpehmeks, lisada sool,
ribadeks lõigatud porgandid ja kaalikad, lõpuks kartulid, ja keeta kõik pehmeks.
Lauale andmisel panna supisse hapukoort ja puistata peale maitserohelist.
Aedviljatoidud
Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem
kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati
tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud
kaalikas oli vaga maitsev.
XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt
umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks
toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel
põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse,
mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema
lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte
vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või
kasteti kartul silgusoolvette. Eriti maitsev oli kartul, kui seda
kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks
tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi
kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima
sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite
kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest
koorimisel läks osa kartulisisust kaduma.