keset suve kool. loodan, et peab ilma – siis on ehk enamik tunde õues 🙂
ja mis ma hädaldan, kool on ju lõunas!
Aasta: 2004
mälestus soojast vihmast
täna vihma käes koju tõtates meenus mulle, et kunagi sadas sooja vihma. lausa maikuus, juulist rääkimata. nii et sai suvekleidiga vihma kätte jäädud ja ei olnudki külm.. või olin ma ise siis kuumem? ei, siiski, kraadiklaaski näitad hoopis midagi muud kui praegu.. niuc!
kohv ja shokolaad
hommikul tööle minnes pidin jälle rõõmuga nentima, et CoffeeTopsi nimelise asutuse üks filiaal on end sobivalt end paigutanud vajaliku trammipeatuse kõrvale. vajalikuks osutubki see nendel hommikutel, kui ma ei lähe otse kodust tööle, vaid tuleb mingi põige vahele (CoffeeTops siis, mitte trammipeatus – viimane on vajalik pea igal tööhommikul :p).
muide, MTÜ Loodusajakirja uudiskirjas oli selline teade:
Ostke kähku okolaadi!
Briti teadlased hoiatavad, et maailma okolaaditoodang langeb drastiliselt, kui Lõuna-Ameerika kakaoistandusi tabanud haigused mujale levivad. Suurenenud kaubandus ja transport võib vahendada selliste seenhaiguste levikut, nagu seda on tuulepesaks (nõialuuaks) nimetatu. Haigus on saanud nime sellest, et ta muudab kakaopuu võra tuulepesa sarnaseks pusaks. 1970. aastate äge metsaraiumine meelitas maamehi liikuma üle Andide ning nad tõid haiguse endaga Amazonase jõgikonda kaasa. Seejärel levis kakaohaigus Brasiilia Atlandi rannikule, misläbi kaotas kähku töö 200 000 inimest. Nõialuua vastu pole siiani leitud veel mingit rohtu, mis avitaks.
Siit leiab hea vabanduse oma shokolaadisöömisele – äkki varsti polegi seda saada!
kaablite seosed
seoses püstikukaablite vahetamisega majas (väga vajalik töö) olin ma valmis selleks, et homme elan enamuse päevast elektrita. suur oli mu ülaltus, kui aga täna hommikul kell 9 internett ja telekapilt päris ära kadusid. Starmanist lubati onu kohale saata.
natuke maja peal luuret tehes selgus aga, et täna on teises trepikojas kaablite ühendamine ja elektrit ei ole – ning Starmani kapike pesitseb ka teises trepikojas. helistasin elektritöödefirmasse ja kurtsin natuke, helsitasin Starmani ja ütlesin et ärgu saatku mehhaanikut.. ja täpselt lapse rõõmuks tuli veerand tundi tagasi ehk BBCprime pealt algavate Teletupsude ajaks levi tagasi 🙂
aga homme peab küünlavalgel telekat vaatama 😛
lõhekokteil
200g lõhekonservi
130g värsket kurki
130g värsket tomatit
50g värskeid salatilehti
60g riivjuustu
Kaste:
150g majoneesi
50g rõõska koort
soola
Lõhetükkidel eemaldada nahk, lõika tükid väiksemaks. Koori kurgid ja lõika ribadeks. Tükelda tomatid, salatilehed näpi tükikesteks. Kala, salati- ja aedviljatükid tõsta vaheldumisi madalatesse kokteiliklaasidesse. Majonees sega rõõsa koorega ja maitsesta soolaga. Vala kaste salatile. Peale tõsta kuhjake riivjuustu. Kaunista tilli või petersellilehega.
puhkuse vajalikkus
jaanipäev läbi, aga suve nagu ikka poleks veel.
tuttavad jäävad järjest puhkusele. küsitakse minultki, et millal puhkus. mõtlen siis, et olen vist imelik jah, aga ma endistviisi ei taha puhkust. sest puhkust pole mõtet võtta, kui kusagile ära ei sõida. ja kuna mu töö on ka tunnitasuga, siis tegelikult saab teiste tüdrukutega rääkides graafikut vabalt niimoodi sättida, et 10-14 päevane auk töögraafikusse jääb. nii et oma traditsioonilise Võrtsu-ääres käigu saab ju nagunii ära teha, aga kas selleks just puhkust peab võtma? korjaks äkki tuleviku jaoks..
laupäevaöine soovitus
ärge proovige kunagi rummi ja tekiilat segi juua. mina ei vastuta.
kuigi see ei tee öist linna hullemaks.
kategooria peaks olema ‘öökaja’.
kuulamissoovitus: The Million Dollar Hotel O.S.T (filmi info siit)
laisa tööpäeva õhtu
võtaks üle tüki aja jälle veebi käsile? lausa piinlik, kuidas see unarusse on jäänud..
lihtsalt natuke igav on. ma ei saa aru, enamik inimesi viriseb, et peab täna tööl olema – ja mina logelen siin ja tegelikult ei viitsigi midagi teha. siiski, pingutaks natuke?
paikaloksumine
magasin öösel 10 tundi ja vabalt võiks praegugi lapse kaisus veel magada. hommikul oleks võinud ka veel magada, pool 9 on ikka vara..
peenra vahel ükskuid umbrohte kitkudes loksuvad mõtted ka paika. tunnen end jälle üsna inimesena. õnneks mind eriti ei tüüdata ka telefoni teel..
vedelen diivanis ja loen raamatut.
wb to blue
ma näen pool õhtut ja tiba öödki vaeva, et välja saada oma blue-seisundist, milles ma väikeste tõusudega olen juba mitmendat nädalat .. ning tänu mere, taeva ja autosõidu imelisele koostööle see töötabki ..
..
…
….
…..
et saada uuesti tagasi heidetud 12 tunni pärast!