mul on tassis jogurtijook, teises toas ikka veel mite magav laps, paar ämbritäit mustikaid, mõne pitsa jagu kukeseeni ja teadmine, et mul on ilmselt kaltsukasõltuvus.
kusagilt täiesti suvalises Mustla poes nägin esmakordselt elus Tere kohvipiima, ühes pappkarbis on 10 pisikest kolmnurkset pakikest 3,5% kõrgpastöriseeritud piima (tüng on see, et toodetud on Riias). esimest korda elus sain sealsamas teadlikuks näiteks Viiratsi lihatööstuse olemasolust (kilesink lõhnab küll hästi, aga ma otsustasin seda õhtul veel mitte avada).
Tartust ei saanud ma Nurme kohviku head pasteeti kaasa osta. Võrtsjärve angerjat Rannust ka mitte. lihtsalt logistika ei sobinud nendel hetkedel kohe kuidagi. Tõrva Konsumist ostsin mingeid Ülenurmel täiesti tundmatu nimega kohas toodetuid soolaseid küpsiseid (selline pakend, mis nagu ühelt poolt on foolium ja teiselt poolt kile ja silt on rohelisekirju), mis olid täiesti huvitavad.
Elva mänguasjapoes õnnestus mingil niigi allahinnatud Meccano konstruktordetailide kohvril (selline tühi kohver, kus on palju erinevaid vahesid ja spetsauke, kuhu saab siis panna detaile) hinda veelgi alla kaubelda. nüüd on see erinevaid Lego-vidinaid täis (Meccanode jaoks on kutt natuke noor veel).
ja kokkuvõteks on mul hea meel, et sain natuke kasulik olla. aga praegu ei viitsi rohkem kirjutada.