sissekanne nr. 201

täitsa suvi on õues. polnud mingit olulist isu kontorisse tagasi ronida. aga mõnusaid chillimiskohti vabas õhus (tassi lattee ja mõnusa koogikesega) veel nagu polnud. kuigi, viru keskuse kõrval käivad usinad ehitustööd. lootust on, sest virus on nii wayne’s kui robert’s. kui selle maja toitlustamsiest veel rääkida, siis baquettinurgas olev manuaalne mahlapressimine võtab küll aega, aga tulemus on seda nauditavam 🙂
liikudes töö poole, sattusin kaubamaja noorteosakonda ja leidsin end korraga mõttelt, et äkki ma ikka olen natuke vana selle jaoks? järjekordse sinise küünelaki aga ostsin sellest hoolimata 🙂

marinaad jogurtist, lambale

RaudMehe eritellimusel üritan kirja panna mingi versiooni lambaliha marinaadist. üldiselt teen sellised asju ikka tunde järgi ja käigu pealt olemasolevatest vahenditest, aga no üritame siis 🙂 aluseks on siis 3-4kg lammast.
2-3l maitsetamata jogurtit (või keefiri)
3 küüslauku
3tl jahvatatud koriandrit
2tl jahvatatud muskaatpähklit
tegelikult võibolla jääks mingi marjajogurtiga ka hea, ma pole proovinud. siis ilmselt võtaksin ka teised maitseained 🙂
küüslaugud puhastad ja purustad, segad muu nänniga kokku marinaadiks ja poetad lambatükid (mitte liiga väikesed) marinaadi sisse. kenasti, et tükid ikka enamvähem kaetud on. jahedasse seisma. võib kenasti paar-kolm päeva marineeruda. aegajalt (no kord päevas umbes) võid tükke keerata.
piimatoote baasil marinaad peaks olema hea ka neile, kes kardavad lamba nö. kasukamaitset – piimatooted mahendavad seda.
no ja siis ära küpsetada. grillil või ka ahjus – viimasel juhul alusta nii 230 kraadiga umbes ja tõmba ca 10 minuti pärast ahjuuks lahti ning lase temperatuur nii 190 ligi ja siis küpseta, kuni tundub parajalt pehme.
no ja tegelikult võib analoogset marinaadi kasutada ka veisele; sea puhul peaks maitseainete osakaalu vähendama; kana juurde ma sellist segu ei kasutaks 🙂

tibimõtted vol.3 (uus võimalus shoppajatele)

sattusin täna veel Viru Keskusesse ja kuidagi jäi mulle midagi postiivset silma. aga nüüdseks on meelest ära läinud, mis see oli. olen ma tõesti nii vana juba??
aga muidu.. käisin siis ka paaris riidepoes ära ja pidin veenduma, et ma olin sunnitud end järjekordselt diskrimineerituna tundma. et lisaks vana olemisele olen ma veel ikka ka paks(?) ka. ja käed on pikad ja .. ahh.. teate küll seda vana juttu 🙂
ahvatlev apelsin ootab mind laua peal ning skänner ei armasta mind täna.

Ahjuvorm hapupiimaga

700 g loomaliha
300 g sibulat
5 küüslauguküünt
750 g kardulast
100 g sulatet võid
150 g hapupiima (ka kefiir võib olla)
2 muna
nisujahu
puljongit
sool, pipar
Sibulapoisid lõigatakse rõngasteks. Pool sibulast nakstigi kõrge servaga ahjupanni põhja. Kartul ka ümmargusteks viiludeks. Pool kartulist sibula pääle pannile. Kartuli pääle lihatükid, mis eelnevalt laiaks tambitud küüslaugu ja soolaga, jahus keeratud ja pannil pruunistet. Liha pääle järelejäänud sibul ja pipart veskist. Ja kardulas taas. Panni tuleb nüüd valada puljonksi, kuni poole kõrguseni. Pääle pritsida sulavõid, kaan pääle ja madala tulega ahju. Kuni pehmeks saab. Ahjust välja, pääle valada kahe muna ja hapupiima segu ning uuesti ahju – hästi kuumale tulele, kuni päält ilus näib. Vana hää Cabernet Sauvignon sobib siia juure rüübata.
Volks

meenutus

veelkord
olin ma vaba
ja läksin oma teed
tagasi vaatamata
oli korraga maailm minu
kõik need tähed pea kohal ja
karge õhk ja puud
ja jalge all krudisev lumi
aga ma teadsin juba siis
et see ei jää nii
sa külastad mind unenägudes