mõnus on istuda kase all tarnade vahel, vaadata Järve ja mõelda omi mõtteid. üksi. latikad sulistavad tasakesi vees siinsamas käeulatuses. järves peegelduvad pilvede mustrid ja mobiilimast – need on ka igale poole jõudnud vaadet rikkuma.
teiste vaikne peokõmin kostub natuke eemalt.
kui tahan, muudan end nähtamatuks ja te ei saa mind oma kõminaga liita.