Stauriid on tihti meie suitsukalandusest täiesti kõrvale jäänud. Selleks 3 põhjust: esiteks on teda harva saada, teiseks põlatakse ta ookeanikalana ära ja kolmandaks on punane kala röövinud valge mageveekala ja valge mereveekala positsiooni.
Volks armastab kohutavalt peaaegu luuvaba stauriidi tema pehmuse ja mõnusa meki pärast ning soovitab kõigile.
2 suitsustauriidi (et siis kuumsuitsu)
2 muna
paar viilu saia
värsket estragoni
1 riivitud sidruni koor
valget pipart
soola
riivsaia
päevalilleõli
Stauriididelt nahk üle kõrvade. Uimeluud ja keskel olev suur kont välja. Puhas kala hakkmassinasse ja koos hakitud estragoniga tsiraki läbi. Parimal-kuidas-teha-kotlette-viisil tuleb kalakene saia ja munaga segi mätsida, lisada sidrunikoor, pipar ja vajadusel soola.
Pallikesed vormida. Hellalt riivsaiaga puuderada ja siis…Asetada nood pallid pannile, mis on kuum kui naise armastus, et kohe särisema hakkaksid. Ja pannil peab olema rafineeritud päevalilleõli! Muu rasvainega ei tule nii hää.
Krõbedate kalapallide kõrvale võiks teha kuuma tomati-basiiliku-küüslaugu kastme näiteuseks.
Vein: riesling
Volks
Päev: 17. mai 2004
kotiprobleem
ma mäletan, et mul oli üks täiesti uus ja korralik riidest kandekott. otsin seda paaniliselt juba natuke aega, aga ei suuda leida. kas see on üldse siin korteris mul olnud või ei?
eks ma võtan jälle selle va kilekoti näppu, aga ma tunnen, et ma ei taha selle kilekotiga patseerida. hädapärast autoga poes käies veel, aga jala – või siis ka tööle minnes vajalikke asju kaasa krabades, mis kõik käekotti ära ei mahu – tundub see kilekott kuidagi nõme. eriti, kuna meil ei ole mingeid shehvi kujundusega kilekotte, rääkimata sellest, et kilekott ongi oma olemuselt tobe asi.
ma ei ole oma mõtetes üldse originaalne, loe kasvõi siit. vast ehk ainult et turul ja tööl käimiseks eelistaksin siiski riidest kotti, mitte paberist. ja heegeldatud kott ei sobi ju külmade ilmadega.. hmmhmm…
kust saada üks hea riidest kandekott??
/vastus: võta ometi kätte ja õmble ise, kogu oma õmblemisvihkamise kiuste!/
kalapühapäev
mul on kaladest tänaseks siiber. tahaks selle kalakasvatusraamatuga lutsu visata! – haa, isegi siin on kala sees 🙂
tohib, ma lähen magama?
p.s. eelnev jutt ei seostu kuidagi fotokaladega. aga fotokaladest plaanin kirjutada ka. hommikul või kunagi hiljem 😛