Siim kribas mulle sellise lihtsa retsepti:
Ma soovitaks ühe ülilihtsa pasta, mida aeg-ajalt endale teen, kui toiduvalmistamisele aega ja vaimu ei viitsi kulutada. Vaja läheb:
Lintnuudleid
Sinki, sellist, mida hea praadida
Muna
Nuudlid ära keeta, kui valmis hakkavad saama, siis singiribad pannile ja tuliseks. Edasi tuleb kõike umb. korraga teha, sest peab tuline olema. Nuudlid kaussi, toores muna otsa ja särisev sink peale (ise kraabin pannilt ka rasva otsa) ning siis kõik kiirelt ära segada. Muna hüübib tänu makaronide ja singi kuumusele natuke ära, kuid kõik peaks siiski mõnusalt vedel olema. Viimasel korral praadisin singi sisse ka natuke paprikatükke. Maitseaineid ma sellele ei pane, sink ja muna annavad omapärase tulemuse nagunii.
Head katsetamist 🙂
Siim
muide, ka mul on antud toidust oma versioon olemas. vahe on selles, et segan muna piimaga, singi asemel kasutan suitsupeekonit ning kui peekon on pannil juba üsna kena, siis kallan makaronid ka pannile, kuumutan ning seejärel muna-piimasegu peale ja siis segan kuni hüübib. soola-pipart-pitsaürte ka man.
ja kuigi Siim jättis end anonüümseks, on mul põhjust arvata, et just tema sedasinast köögipäevikut oma ajaveebis reklaamis 🙂
Päev: 15. jaanuar 2004
Jänese hautis ploomidega
Vajalikud toiduained:
jänes (küülik)
kuivatatud kivideta ploome 300 g
shampinjone 1 pakk
tüümiani e. aed-liivateed peoga
küüslauku
valgeveiniäädikat
sidrun 1/2
loorberilehed 2-3 tk
nelk 6-7 tera
soola
pipart (valge)
puljongit pisut
Jänes, või siis tegelikult küll küülik, tükeldada koos kontidega parajateks hautisetükkideks. Eemaldada suuremad rasva- ja kileosad. Pesta jaheda veega. Pruunistada väheses õlis. Jubedalt pritsib 😛
Pane pruunistatud liha vähesesse puljongisse hauduma, lisa kuubikuteks lõigatud sidrun, sorts veiniäädikat, loorber, nelk, sool, pipar, tüümian. Hauta umbes tund.
Lisa ploomid, shampinjonid. Kuumuta veerand tundi. Valmis.
Sai jube hea 🙂
hautatud porgandid
10 keskmist puhastatud porgandit , pool kl. vett
soola, 2—3 spl. rasva , rõõska või hapukoort
Porgandid lõigata kuubikuteks, panna keedunõusse kuuma rasva sisse ja kuumutada
segades. Lisada vedelik ja sool ning hautada kaane all pehmeks. Kui toit jääb
kuivaks, valada vedelikku juurde. Seejärel lisada koor ja kuumutada koos läbi.
Hautatud porganditele võib lisada ka jahutummi. Selleks segada 2—3 tl. jahu
poole kl. külma piimaga, valada peaaegu pehmeks keenud porganditele ja keeta
koos läbi.
hautatud köögivili
1 kg köögivilja (porgand, kaalikas, kapsas, kartul, sibul jne.), 1-2 kl. vett
või lihaleent
Juurvili lõigata kuubikuteks ja kuumutada keedunõus rasvaga läbi, lisada
vedelik, maitsestada ja hautada kaane all, umbes 10 minuti järel lisada
tükeldatud kapsas ja kuubikuteks lõigatud kartulid ning hautada üheskoos
pehmeks. Hautamise lõpul peab köögiviljal üsna vähe vedelikku olema. Lõpuks
lisada hapukoor ja kuumutada üheskoos keemiseni. Lauale anda maitserohelisega
ülepuistatult.
hapukapsasuppe
hapukapsasuppi, nagu ühte head eesti suppi ikka, annab teha mitmel eri moel. paneme siis siia mõned ritta:
Hapukapsasupp seapea ja seajalgadega
Pool seapead ja seakõrv, pool kl. odrakruupe, 3 l vett (1—2 sibulat)
2—2l hapukapsast, soola
Seapea ja seakõrv panna koos hapukapsaste, pestud odrakruupide ja sibulatega külma veega keema. Keeta pehmeks ja maitsestada enne lõplikku valmimist. Seapea anda eraldi vaagnal lauale.
nõgese- või naadisupp
Noori nõgeseid või naate
2 spl. võid
1 spl jahu
vett
soola
2 muna
Noored nõgesed või naadid puhastada, pesta, keeta vähese veega ilma kaaneta nõus
ja hakkida peeneks. Või sulatada, lisada jahu ja kuumutada läbi, valada juurde
kuum vesi ja hakitud nõgesed või naadid. Keeta mõni minut, siis maitsestada
soolaga. Kausis kloppida toores munarebu koorega lahti, valada peale kuum supp.
Muna võib lisada ka keedetult lõikudena.
aedviljasupp
400—600 g liha
3 l vett
soola
4—5 porgandit
6—8 kartulit hapukoort maitserohelist
Liha panna külma veega keema, eemaldada vaht, keeta poolpehmeks, lisada sool,
ribadeks lõigatud porgandid ja kaalikad, lõpuks kartulid, ja keeta kõik pehmeks.
Lauale andmisel panna supisse hapukoort ja puistata peale maitserohelist.
Aedviljatoidud
Aedviljadest tarvitati toiduks talvel kõige enam naereid, hiljem
kaalikaid ja hapukapsaid. Naereid ja kaalikaid keedeti, küpsetati
tervelt reheahjus ja kasutati teiste toitude lisandina. Küpsetatud
kaalikas oli vaga maitsev.
XIX sajandil levinud kartul võeti küll algul rahva poolt
umbusaldusega vastu, muutus aga üsna varsti asendamatuks
toiduaineks. Taludes söödi kartuleid küpsetatuna reheahju tuhasel
põrandal. Küpsed kartulid tõmmati roobiga sõelale või mati sisse,
mindi õue, kus sõela hoolega raputati, et lahtine tuhk minema
lendaks, ja pandi sama nõuga lauale. Matist võeti, hõõruti käte
vahel või püksipõlvel puhtaks ja söödi. Kõrvale võeti soolasilku või
kasteti kartul silgusoolvette. Eriti maitsev oli kartul, kui seda
kasteti kohupiima sisse, mis omakorda rõõsa või hapupiimaga vedelaks
tehti. Jõukamates taludes segati paksupiima hulka koort või pandi
kartulile võid otsa. Kartulit kasteti veel hapu või rõõsa piima
sisse, kuhu maitse järgi oli soola lisatud. Kui oli, söödi kartulite
kõrvale ka lihalõike. Kooritud pannikartuleid tehti harva, sest
koorimisel läks osa kartulisisust kaduma.
Rahvatoidud
Eesti rahvatoidud olid valmistamisviisilt lihtsad, kuid
heamaitselised. Paikkonniti oli ühel ja samal toidul erinevusi.
Omapärase meeldiva maitse andis toidule sageli reheahi, mida ei saa
asendada ühegi maitseainega. Äärmiselt lihtne oli toidu
laualeandmise viis: puukausis supp, vaagnal suure tükina liha, sinna
juurde lõhnav rukkileib, või jälle puupütis või, kuum odrakarask
külma rõõsa piimaga, reheahjus hautatud mulgikapsad sealihaga jne.
Lauanõudeks olid peamiselt puust kausid. Suuremad neist olid leeme-,
kördi- ja pudrukausid. Väiksemates pandi lauale silku, võid, liha,
kastet. Puder oli koos rasvasilmaga ühes nõus. Suurema pere puhul
asetses laual kaks või kolm kaussi nii et igaüks ulatus oma lusikaga
putru võtma ja rasvasilma kastma, Lauanõudest olid laual veel
piimapütid. Vahel pandi nendega või lännikutega lauale ka suppi või
putru. Hiljem hakati puukausside asemele muretsema ümmargusi ja laiu
savikausse ning kivist (fajanss-) taldrikuid..
Söömiseks oli igaühel oma jaolusikas, mille varrele oli lõigatud oma
märk. Pärast söömist asetati lusikad varna. Kui olid laual keedetud
kartulid, räimed, lõss ja leib, siis kasutati ainult
taskunuga.Söömise ajal oli igaühel laua juures kindel koht. Laua
otsas istus harilikult peremees. Vana kombe kohaselt oli tema
läheduses leivapäts, millest ta lõikas vajaduse järgi. Pärast
söömist tänati toidu eest. Kui söögiajal juhtus külaline tulema,
kutsuti see alati leiba võtma
XIX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses hakkasid eesti külas levima
uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates.
Ilmusid esimesed laialdasemaks kasutamiseks määratud kokaraamatud.
Korraldati lühemaajalisi majapidamiskursusi, küladesse ilmusid
suuremate oskuste ja vilumustega kokad, kelle hooleks jäi
toiduvalmistamine tähtsamate sündmuste puhul. Kasvas poest
ostetavate toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud
hakkasid taanduma uute linnatoitude ees, esmajoones jõukama
talurahva pidulaual. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused
küpsetatud saiad ja koogid, tangupuder asendus sageli manna- või
riisipudruga. lauale ilmus heeringas, jne. Kadusid vanade
toitude erinimetused. Nii körti, leent kui rooga hakkasid nooremad
suppideks nimetama. Muhus öeldi: «Seni kuni koldes keedeti, oli
leem, kui pliidil keedeti, oli supp». Kihelkonnas aga: «Enne paargu,
pada, roog, nüüd köök, katel, supp.
potihõrgutis
et ma suuresti mõtlesin selle koha teha, et ka vanemaid retsepte näha oleks, siis veel üks siia. originaalkuupäev on 02.12.02 🙂
500 g vasikaliha
750 g kardulast
200 g tomateid
50 g tomatipastat
300 g baklazhaane (ka munataim – kes k…t küll sedaviisi tõlkis?!)
100 g suitsuribi
pool sibulat
peterselli, basiilikut, küüslauku, loorberit, pipart, soola meki järele
Savinõusse (nonii 3-4 liitrisesse) või keraamilisse kuumust kannatavasse nõusse panna hakitud sibulaga segatud kartulikuubikud. Väikseteks tükkideks lõigatud vasikas koos baklazhaanidega, mis eelnevalt pannil suitsuribiga praetud, sinna potti järele. Pipar ja hakit’ roheline pääle raputada. Tomatipasta tuleb pisukese buljonksiga lahjendada, millesse pressida ka küüslauk. See ka sinn potti ja siis sool ja pipar takkaotsa.
Hauta ahjus kenaste pehmeks ja enne hautamise lõppu aseta pääle terved!!! tomatid.
Vat nii, keele viib minema kui naksti.
Volks