aga nüüd on mul seelik seljas, kontsad all, naeratus näol ja lähen linna peale mehi hirmutama
habras piir reaalsuse ja mängu vahel.
aga kuna ma lubasin ühele inimesele, et ma kirjutan siia üheselt ja lihtsalt mõistetavaid asju, siis jääb teema arendamata.
täiskuu õnneks kahaneb juba.
Lollus, milleks kirjutada üheseltmõistetavalt, kui saab ka huvitavamalt. :D
no ma mõtlen ise ka, aga ma natuke aega hoian viisakat joont siis. no lineaarset, et mehed ka aru saaksid, mida ma kirjutan.