Silt: heietused

So-oh. Ei mina tea, aga kuidagi ma selliste asjade otsa komistan. Õigesti öelduna – nood komistavad minu otsa. Leiavad üles.
Mis nimelt? Aga muidugi erakordsed sündmused Eesti Kulinaarias. Nimelt jalutasin üleeila lõuna paiku Balta turul. Õigeuskliku paastujana suund nummer üks – kalapaviljon. Et, noh, mida siis ka pakutakse. Närused ahunad, mis ammu hapuks läind, värske nahk- ja peegelkarp, kena lest ning kolletav tuulehaug. Külmutet kraamist atlandi lest ja siis üksik kurb tegelane eraldi kandikul. Alguses vaat’sin teist, et ei usu, aga siis uskusin, sest tegu oli täiesti ilusa kena elusuuruses astelraiga. Mida astelraiga teha meres, teame kõik: eemal hoida, sest kui saba otsas oleva astlaga saad, mädaneb haav mitu kuud. Aga mida temaga muud teha? Ikka toitu, kõiksugu roogi saab, kui oled valmis vastu võtma lõunamere tugeva ookeanikala maitset. Rai hinna kohta küsisin, sest müüja ei teadnud, kellega tegu ja andis poisi mulle lahkelt käest. Tulem: täitsa terve astelrai maksis 6.20 EEK. Mõnus. Veelgi mõnusam aga, kui taluvõis koos kapparitega ära sai praetud. Uhke värk. Isegi nii uhke, et raiostust sai Karl-Martinit teavitet ja isand oma paar korda rai vasta huvi tundis.
Uskuge mind: et selliseid kulinaarseid leide leida, selleks peab olema kaks asja: nood peavad ise su juurde tulema ning sul peab olema maldamist ning julgust igasugu turuurgastes käia ning silmal kiigata lasta.
tervitelles
Volks

Volks tegi panniinventuuri. Selgus, et kõik pääle süsinikterasest woki ja malmi tuleb utiliseerida. Mõeldud-tehtud.
Aga mõnikord on Volks laisk ja tahab teha kergema panniga midagi. Nüüd siis käisin täna mitmes poes pannijahil. Kallid, saadanad. Eelmise tefloonpanniga alustamisest sai 5 aastat. Pidas vastu ju. Tahaks sama vastupidavat. Tefaliga tuttavail kõik jama – liig kallis keskklassi pann ja läheb kähku käest. Aga profi oma ei kannata rahakott.
Mina vaatasin küll ühte ja teist panni ning leidsin enesele lõpuks soomlaste kompanii Olga panni. Aga tagaküljel teatab, et hoidku ma panni ainult madalal või keskmisel tulel!
Siis kangastus mulle pea kõikide pannide häda – need ei ole mõeldud roogade valmistamiseks vaid soojendamiseks. Iga kokahakatis teab, et ettekuumutet panniga vaid saab kähku ja tervislikult maitsva roa. Lihale jäävad mahlad sisse ja kuumus peab olema kõrge ja kiirelt intensiivne.
Poodides müüdavad teflonid või muu nakkekindla kattega pannid aga tahavad vaid madalat kuuma ja sellega muhvigi ei tee.
Järeldus: Volks lähebki Jaama turule ning ostab alumiiniumpanni. Too maksab samapalju kroone turul kui Venemaal rublasid, on aga kõrget kuuma juhtiv ja kokasõbralik riist. Ei pea 5 aasta pärast välja heitma.
Volks

juba laupäeval avastasin, et mahapõlenud Viimsi Lihatööstusele kuuluv putka meie turul on jälle avatud. kaesin õuest – õige tädi letis ka. torman sisse ja selgub, et näe, mu lemmiklihatööstus jälle töötab! sedapuhku küll hoopis Tamsalu lähsitel, mida kinnitab ka Virumaa nädalaleht.
igatahes, on lõppenud peata hulkumine normaalse vorstitoote otsinguil 🙂

näe, kirjutasin jällegi oma pealehele.. ühe kalaitku.

sõle tänava illegaalne pelmeenivabrik lõpetas eile töö kell 1 öösel. peale 3 tundi mässamist oli tulemus umbes 2kg pelmeene. ohh.. kohe näha, et pole kogemustega pelmeenivorpija!
aga taigen oli seekord vähe teine ja töödelda oli seda mugavam. kui on maitse ka järgi proovitud, siis ehk annan teada 😉

kui keegi ütleks mulle ühe hea softi, kuhu retsepte koguda, ma olek maru õnnelik. wordi dokumendid on tüütud.
võiksid olla kategooriad, otsing, piltide võimalus (okei, ehk ka mitte), ja see et koostisaineid ei pea ükshaaval lisama, vaid saab korraga.
neil mida ma leidnud olen, on ühel üks ja teisel teine hea vidin, aga ükski pole ideaalne. ja progreja pole ma ammugi. ja kõik siia üles ka ei suuda panna.

ma ei suuda otsustada, kas mul on suurem lamba- või kalaisu? igatahes emba-kumba ma pean lähitulevikus saama – ja mitte lõhekala!
.. kuigi ma täna sõin kala ja head kala ..