ostsin kunagi, vist Emma poest, sellise raamatu nagu “Piimatooted laste toidulaual”, välja antud aastal 1980, autoriks legendaarne Linda Petti ja maksin selle eest vist 2.- või 3.- 🙂
väga huvitav lugemine muide, kõik tolleaegne sortiment kirjas ja puha. ideid saab ka üsna korralikult.
täielik hitt sellest raamatust on aga kohupiima-lehttainas, mis on nii metsikult lihtne, et seda ei kujutagi ette ja mis peaaegu et petab ära ja mõjub päris-lehttaignana. kui süveneda, siis maitse on natukene teine ning kihid ei ole nii kenad, aga pealiskaudsel suhtumisel sellest aru ei saa. igatahes võin ma siiralt vastata imetlevatele küsimustele, et ‘kas sa tegid taigna ise?’ jaatavalt 🙂
100g kohupiima
100g võid või margariini
120g jahu
soola
hakid ained laual segi ning sõtkud ühtlaseks taingaks. paned umbes ööpäevaks külmkappi. järgmisel päeval rullid õhukeseks ja kasutad nagu tavalist muretaigent.
ma olen teinud nii pirukaid kui magusaid küpsetisi ning servadele raputanud suhkrut peale ning teinud selliseid lihtsaid kihilisi küpsiseid niimoodi.
muide, kaloraazh on ka antud 🙂 saadud kogus annab valku 30g, rasva 80g, süsivesikuid 90g ja energiat 1250kcal. ilmselt see varieerub kohupiima rasvasusest 😛
Rubriik: toit
Väike Juustumagu
mul oli plaan siia kirjutada mingi pikem retsept oma varasalvest, aga 2 hirmkiiret päeva on mõjunud nii, et täna siiski ei kirjuta ise, vaid salvestan siia mõne retsepti oma varasalvest.
kanapoeg – poolekilone
20 g toiduõli või taluvõid
100-200g “Suluguni” juustu
50 g graanaatõuna seemneid viljalihaga
piparmündilehti
sool, valge pipar
Puhastet ja seespoolt võiga/õliga ja soola ning pipraga vooderdet kanapoisi kõhtu asetatakse väga väikeseks hakitud, granaatõunaseemnetega ja hakitud piparmündiga segatud suluguni juust.
Kanapoisi vats kinni nõeluda, pannile ja väliskülg võiga üle tõmmata. Ahju. Pehmeks. Väljatulnud kaste eraldi kannukesse.
Serveerida riisi või nuudlitega, mida võib ju safrani või kollajuurega kollaseks teha. Aga millesse võib vabalt ka rosinaid sisse panna.
Volks
mahe riisikeedutus maksa ja peekoniga
300 g pikatera-riisi
100 g seamaksa
100 g toorsuitsupeekonit
1 porknas
50 g taluvõid
sortsud Ketjap Manis’i (magus soja)
nelk, must pipar, sool
Maks ja peekon ja porknas maksab tükikesteks lõigata ja pannilt läbi lasta – ja ilma soolata.
Riisikene soolveega potis saagu poolpehmeks lastud, siis kurnatud. Riisile manu võitükk ja sojasortsud, visata veel nelgiõiekesi (nii 4 tükki). Hauduvale riisile langevad kaela maks, peekon ja porknas, sool ja pipar ja saab pehmeks kogu see potitäis.
Riisikeedutuse juure maksab juua Eesti pohlaveini.
Volks
aedviljatäidisega paprikad
et natuke tasakaalustada loomalihatoitude ilmselt ülekaalu siin (loomaliha on mu lemmik, saate ju aru?), lisan vahelduseks ühe liha mittesisaldava retsepti.
ma olen seda kunagi teinud, aga üsna ammu, nii et kommenteerida enam ei mäleta 😛
retsept on tõlgitud ühest ürgaegsest Burdast ja sestap on mul ka pilt sisse skännitud:
2-3 rohelist paprikakauna
200g värskeid shampinjone
1 purk maisi
4 tomatit
150g hapukoort
100g Gouda või Emmentali juustu
soola, pipart, murulauku
Pese paprikakaunad, lõika pooleks ja eemalda seemned. Lase vesi keema. Kuni vesi tõuseb keema, pese ja puhasta shampinjonid ning viiluta. Nõruta mais, pese tomatid ja tükelda kuubikuteks. Lisa keevasse vette soola ja keeda paprikaid vaiksel tulel umbes 3 minutit. Sega kausis shampinjonid, tomatid, mais, hapukoor ja 2/3 juustust ettevaatlikult, maitsesta soola ja pipraga. Täida blansheeritud (kuumutatud) paprikad seguga ja pane peale ülejäänud juust. Aseta paprikad rasvaga määritud kuumakindlasse nõusse. Küpseta 200 kraadi juures 25 minutit. Võid küpsetada ka mikrolaineahjus keskmisel võimsusel.
Serveerida soojalt, garneerida murulauguga.
sametine supp ameerika angerjast
keedus iseenesest lihtne, aga mokamekine
poolteist liitert kalapuljonksi
2 ameerika angerja fileed
200 g rohelisi türgi ube
1 suur kartul
200 g lillkapstast
1 porgand
klaas piima
sorts kohvikoort
loorber
vürts
must pipar
puljonksis saab angerjas loorberi ja vürtsi ja pipraga pehmeks aetud. Kalapala hüppab potist välja ja läheb tükeldamisele. Puljonks kurnatakse klaariks ja udune asi lastakse allavett. Vedelikusse lähevad piklikuks friikartuli – kujuliseks lõigatud kartulisiilud, porgandikettad, jala küljest eraldet lillkapstaõied ja türgioad. Pehmeks. Kala potti juurde. Keema. Piim ja kooresuts manu. Keema. Näpuotsaga rohelist tilli – selle puudumisel aga imeväike tsutsakas soolaga sissetehtud tilli.
röstsai, soolasiig
Volks
P:S: ameerika angerja asemel eesti oma võtta on ohtlik, on teine liigrasvane. Ameerika angerjas Jaama turu kalapaviljoonis külmutet ja fileerit’ kujul saadaval – 55 eeku kilo, 2 fileed on nii 350-400 grammi
ananassiloom
esmaspä saigi vasikakontidest mingi roog kokku keeratud. tavaline raguu või soust ei tundunud huvitav, pealegi vahtis külmikust poolik ananassipurk vastu.
ühtlasi avastasin, et mul pole majapidamises ühtegi marineerimata küüslauku, mis on iseendast katastroof!
aga okei.
nii 700g looma ribikonte lihaga (või ka puhast loomaliha, siis poole vähem)
keskmine sibul
ca 300g tükeldatud ananassi konservi
sidrunimahla, õli
törts veini
vett, piima, jahu
soola, wok-maitseainet, pipart
väiksema haudepoti või panni põhja valad törtsu õli või võid, lased kuumaks. liha sisse, natuke keerata, pruuniks. kui vedelikku hakkab eralduma, lisad sibulad (küüslauk oleks tegelikult ehk paremgi) ja keerad kuumuse maha. paari minuti pärast kallad törtsu veini peale – mitte liiga palju. muide, ise kasutasin sedapuhku mingit suvalise hõõgveini lõppu 😛 aga veini võib ka ära jätta, kui seda pole parajasti.
nii. kui vein on pealt enam-vähem kadunud, panin umbes spl. jahu, jahvatatud musta pipart ja segasin korralikult ning kallasin kuuma vett kogu kupatusele peale. no umbes nii poole sousti jagu. hetke pärast tuli sidrunimahla mõte. teoreetiliselt oleks võinud seda ka varem lisada. okei, igatahes sel hetkel kallasin väikese koguse sidrunimahla ning panin kaane peale ning jätsin väikesele kuumusele hauduma.
kuna noor loom ei taha väga kaua tulel olla, lisasin varsti ananassid. see kaal on antud kood vedelikuga, mul oli selline suurem purk, sellest umbes pool. vedelikku ma sousti ei pannud. selle asemel lisasin hoopis piima.
et maitse hubitabam oleks, sobrasin pisut maitseainetekapis ja leidsin mingi Sichuan wok-maitseainesegu (huvitav, Santa Maria kodukalt ma seda ei tuvastaunud enam), mida sai pisut lisatud ning kõige lõpuks näpuotsaga soola.
kõrvale keetsin kurkumiga riisi.
igatahes uuriti mult, et kas see on mingi Hiina retsept. ei ole, ise keerasin kokku.
jagus 2le suurele ja 1le väikesele inimesele 🙂
kooresed sinikarbid
enne, kui lähen oma tänast kokkamist tegema (ei midagi erilist, ilmselt suitsupeekoni ja sibulaga praetud kartul), poetan siia ühe isuäratava lingi. nimelt Tellerilt pärit Moule Bleue a la Kalju. igatahes.. mina ei fänna karpe 🙂
kitsejuust ja tomat
jälle üks vanem retsept. ma ei suuda kuidagi välja mõelda, kas see on nagu soe salat või.. no ei pane salati kategooriasse 🙂
100 g parimat suitsupeekonit
5 lihast tomatit
8 küslaküünt
punt lehtpeterselli
punt basiilikut
4 salveilehte
200 g kitsejuustu
Võtta üks sihuke kõrgema äärega ahjupann, kuhu peekon põhja laduda. Tomatitel ühekõrguselt “kaaned” päält maha lõigata. Notsu pääle tomatid tervena kenasti istuma. Ja siis – tomatitele kenasti viiludena küüslauk, hakitud petersell, basiilik ja salvei. Selle otsa kitsejuustuviilud.
Ahju, igatahes, lasete nii 35 minti 175 kraadi man.Lõhnav, aromaatne ja tervislik. Mina võtaks jahedat valget veini nt. Rieslingi marjadest.
Volks
veerand looma
näe, eile toodi jälle veerand noorlooma.
tüütu on muidugi tükeldada (ehkki lapse pärast jäin ma suuremast tööst kõrvale), aga teiselt poolt on suur hulk värsket liha ka hea .. kuigi lõppeks maandub enamus ikkagi sügavkülma. enne aga sai tükike liha soola pandud ja tükike ahju pistetud leivakatteks ning ribitükkidele keeran kohe sousti peale.
taas kord tõdesin, et võiks ju võtta terve looma ning tuttavatelegi müüa.. aga igaüks tahab ju sisefileed ja praetükke ja puhast liha.. ning kui kalliks peaksime me siis oma lihunikutööd hindama? ning loom ei koosne ju ainult fileest 🙂
sama on lambaga. saaks terve lamba, nii paari tükki raiutuna.. aga edasi? tahtjaid oleks ehk, kuid ikkagi peab komplekteerima enamvähem võrdsed pakikesed..
igatahes on külmkapp jälle mu sõber ja liha täis. suurem osa on ema juures, kuid mu külmik on hulka pisem ka 🙂
tssh, tegelikult ei tohi niimoodi tuttavatelt kodus tapetud looma liha saada…
sinepiga ahjusiga
Sain täna oma kadunud neti tagasi ja kohe ka Neemelt (kellelt on pärit marineeritud küslad) ühe vahva retseptumi, mille siinkohal ära kriban:
Võtad ühe kena seapraetüki ning küpsetad selle ahjus ära.
Tõstad välja, siis lõikad kamara ja ülearuse peki ära. Asemele määrid järgmise mödla: 3 spl sinepit, 1 munakollane, 0,5 spl. kartulitärklist, 0,5 spl. suhkrut, riivsaia; paned ahju tagasi nii 220-250o juures ja küpsetad veel 10-15 minutit. Saab hää.