et natuke tasakaalustada loomalihatoitude ilmselt ülekaalu siin (loomaliha on mu lemmik, saate ju aru?), lisan vahelduseks ühe liha mittesisaldava retsepti.
ma olen seda kunagi teinud, aga üsna ammu, nii et kommenteerida enam ei mäleta 😛
retsept on tõlgitud ühest ürgaegsest Burdast ja sestap on mul ka pilt sisse skännitud:
2-3 rohelist paprikakauna
200g värskeid shampinjone
1 purk maisi
4 tomatit
150g hapukoort
100g Gouda või Emmentali juustu
soola, pipart, murulauku
Pese paprikakaunad, lõika pooleks ja eemalda seemned. Lase vesi keema. Kuni vesi tõuseb keema, pese ja puhasta shampinjonid ning viiluta. Nõruta mais, pese tomatid ja tükelda kuubikuteks. Lisa keevasse vette soola ja keeda paprikaid vaiksel tulel umbes 3 minutit. Sega kausis shampinjonid, tomatid, mais, hapukoor ja 2/3 juustust ettevaatlikult, maitsesta soola ja pipraga. Täida blansheeritud (kuumutatud) paprikad seguga ja pane peale ülejäänud juust. Aseta paprikad rasvaga määritud kuumakindlasse nõusse. Küpseta 200 kraadi juures 25 minutit. Võid küpsetada ka mikrolaineahjus keskmisel võimsusel.
Serveerida soojalt, garneerida murulauguga.
Autor: pilleriin
ananassiloom
esmaspä saigi vasikakontidest mingi roog kokku keeratud. tavaline raguu või soust ei tundunud huvitav, pealegi vahtis külmikust poolik ananassipurk vastu.
ühtlasi avastasin, et mul pole majapidamises ühtegi marineerimata küüslauku, mis on iseendast katastroof!
aga okei.
nii 700g looma ribikonte lihaga (või ka puhast loomaliha, siis poole vähem)
keskmine sibul
ca 300g tükeldatud ananassi konservi
sidrunimahla, õli
törts veini
vett, piima, jahu
soola, wok-maitseainet, pipart
väiksema haudepoti või panni põhja valad törtsu õli või võid, lased kuumaks. liha sisse, natuke keerata, pruuniks. kui vedelikku hakkab eralduma, lisad sibulad (küüslauk oleks tegelikult ehk paremgi) ja keerad kuumuse maha. paari minuti pärast kallad törtsu veini peale – mitte liiga palju. muide, ise kasutasin sedapuhku mingit suvalise hõõgveini lõppu 😛 aga veini võib ka ära jätta, kui seda pole parajasti.
nii. kui vein on pealt enam-vähem kadunud, panin umbes spl. jahu, jahvatatud musta pipart ja segasin korralikult ning kallasin kuuma vett kogu kupatusele peale. no umbes nii poole sousti jagu. hetke pärast tuli sidrunimahla mõte. teoreetiliselt oleks võinud seda ka varem lisada. okei, igatahes sel hetkel kallasin väikese koguse sidrunimahla ning panin kaane peale ning jätsin väikesele kuumusele hauduma.
kuna noor loom ei taha väga kaua tulel olla, lisasin varsti ananassid. see kaal on antud kood vedelikuga, mul oli selline suurem purk, sellest umbes pool. vedelikku ma sousti ei pannud. selle asemel lisasin hoopis piima.
et maitse hubitabam oleks, sobrasin pisut maitseainetekapis ja leidsin mingi Sichuan wok-maitseainesegu (huvitav, Santa Maria kodukalt ma seda ei tuvastaunud enam), mida sai pisut lisatud ning kõige lõpuks näpuotsaga soola.
kõrvale keetsin kurkumiga riisi.
igatahes uuriti mult, et kas see on mingi Hiina retsept. ei ole, ise keerasin kokku.
jagus 2le suurele ja 1le väikesele inimesele 🙂
kooresed sinikarbid
enne, kui lähen oma tänast kokkamist tegema (ei midagi erilist, ilmselt suitsupeekoni ja sibulaga praetud kartul), poetan siia ühe isuäratava lingi. nimelt Tellerilt pärit Moule Bleue a la Kalju. igatahes.. mina ei fänna karpe 🙂
kitsejuust ja tomat
jälle üks vanem retsept. ma ei suuda kuidagi välja mõelda, kas see on nagu soe salat või.. no ei pane salati kategooriasse 🙂
100 g parimat suitsupeekonit
5 lihast tomatit
8 küslaküünt
punt lehtpeterselli
punt basiilikut
4 salveilehte
200 g kitsejuustu
Võtta üks sihuke kõrgema äärega ahjupann, kuhu peekon põhja laduda. Tomatitel ühekõrguselt “kaaned” päält maha lõigata. Notsu pääle tomatid tervena kenasti istuma. Ja siis – tomatitele kenasti viiludena küüslauk, hakitud petersell, basiilik ja salvei. Selle otsa kitsejuustuviilud.
Ahju, igatahes, lasete nii 35 minti 175 kraadi man.Lõhnav, aromaatne ja tervislik. Mina võtaks jahedat valget veini nt. Rieslingi marjadest.
Volks
veerand looma
näe, eile toodi jälle veerand noorlooma.
tüütu on muidugi tükeldada (ehkki lapse pärast jäin ma suuremast tööst kõrvale), aga teiselt poolt on suur hulk värsket liha ka hea .. kuigi lõppeks maandub enamus ikkagi sügavkülma. enne aga sai tükike liha soola pandud ja tükike ahju pistetud leivakatteks ning ribitükkidele keeran kohe sousti peale.
taas kord tõdesin, et võiks ju võtta terve looma ning tuttavatelegi müüa.. aga igaüks tahab ju sisefileed ja praetükke ja puhast liha.. ning kui kalliks peaksime me siis oma lihunikutööd hindama? ning loom ei koosne ju ainult fileest 🙂
sama on lambaga. saaks terve lamba, nii paari tükki raiutuna.. aga edasi? tahtjaid oleks ehk, kuid ikkagi peab komplekteerima enamvähem võrdsed pakikesed..
igatahes on külmkapp jälle mu sõber ja liha täis. suurem osa on ema juures, kuid mu külmik on hulka pisem ka 🙂
tssh, tegelikult ei tohi niimoodi tuttavatelt kodus tapetud looma liha saada…
sinepiga ahjusiga
Sain täna oma kadunud neti tagasi ja kohe ka Neemelt (kellelt on pärit marineeritud küslad) ühe vahva retseptumi, mille siinkohal ära kriban:
Võtad ühe kena seapraetüki ning küpsetad selle ahjus ära.
Tõstad välja, siis lõikad kamara ja ülearuse peki ära. Asemele määrid järgmise mödla: 3 spl sinepit, 1 munakollane, 0,5 spl. kartulitärklist, 0,5 spl. suhkrut, riivsaia; paned ahju tagasi nii 220-250o juures ja küpsetad veel 10-15 minutit. Saab hää.
mira? mira!
Minski poest, mis mind ikka aegajalt üllatab (meeldivalt enamjaolt, muide), õnnestus täna leida imepärane valik tooteid Solvex MIRA Frukt nimeliselt Bulgaaria firmalt. hinnadki olid nii 15-30 krooni vahel. peale pikemat kaalumist leti ääres otsustasin greeka stiilis baklazhaani kasuks. varsti teen purgi lahti ka.
poes ma ei osanud vaadata, äkki oli nende magusaid asju ka saada. ma olen juba peaaegu kaotanud lootuse leida unistuste kirsimoosi. enam ei julge igat asja ostagi. kuigi aprikoosimoos kõlab ka hästi 🙂
Vissi nuusutab liivateed
minu tänased kokandussaavutused on piirdunud võileibade ja soojendet supiga. nii et kaon arhiivi kallale.
näiteks selline mõnus roog:
300 g looma sisefileed
500 g rohelisi aedoakaunu
150 g suitsupeekonit
tüümiani
soola, valget pipart
Aedoakaunad juppideks (kui külmutet, siis ongi tavaliselt juba jupid, siis ära sulatada) ja koos väikeste (2cm) peekoniribadega ning paraja tüümianiga (sobib värske, sobib kuivatet) pannile praaduma.Siis pannilt maha ja suitsupeekoni rasva sisse praaduma õhukesed loomaliharibad. Soolata, pipardada. Tsirrdi kuumusest ja peekonimahlast läbi.Liha, oad ja peekon segada üheks ja anda riisiga lauda.
Vein: Assenovgradi Mavrud
Volks
vasika-seenekaste
külmkapp oli mu sõber täna 🙂 lisaks vasikale leidsin sealt ka marineeritud metsaseente purgi, mis juba mõnda aega lahti olnud ja söömist ootas.
ühtlasi jõudsin jälle ammuteada tõdedeni, et kui osta vasikat lihakeha tükina, siis ei ole mitte kõik tükid fileed ning kelmetest puhastamine on tüütu.
kogused on silma järgi 🙂
0,5kg vasikaliha
300g marineeritud (metsa)seeni
paar küüslauguküünt
peotäis värsket tüümiani
pisut punast veini (võib magusam olla)
2spl mett
õli, vett, piima, sojakastet
soola, pipart, rosmariini
peale kelmetest puhastamist lõikasin vasikast sellised kenad pisikesed soustitükid. koorisin küüslaugud ja jätsin hetkeks ootele. õli pannile, pann kuumaks, lihatükid peale, segades pruunistada. mingi hetk pressida küslad sinna peale puruks. kui mahl hakkab lihast välja tulema, siis natuke pipart peale, segada. törts punast veini pannile. mmmm.. kui hea lõhn! hetk kuumutada, siis seened ja natuke seenevedelikku, hakitud tüümian kohe järgi ja kui on, siis tsipake rosmariini ka. kuumus maha ja kaane alla. minuti 5 pärast lisasin mee ning uuesti kaas peale. nii. haudub seal kenasti, kuni liha saab pehmeks .. või natuke kauem. aegajalt võib natuke vett lisada. lõpupoole sorts piima ka ja soja läks kohe järgi. päris lõpus veel tsipake soola.
hea sai. pann söödi tühjaks 🙂
igapäevane toit
nagu piisavalt tihti, avastasin ma ka täna, et kõik vähegi intrigeerivamad ained on minust poodi jäänud. jälle peab rakendama Kodus Olemasolevate Ainete baasil kokkamist. no tõesti..