Veinivasik on teadagi üks võimalusi, kuidas noorukveise ammoniaakset lihamekki varjata. Kõigile vasikaliha ei meeldi ja see on klaar. Paljud ei hakkagi kunagi vasikut sööma – ja mitte ainult teadmise pärast, et tegu on piimavasikaga, vaid selle tõttu, et liha on kirbem, ehk ka vintskem kui muidu.
Veiniga vasikaliha on klassika. Aga veelgi klassikalisem on vasikaliha mekkimine köögiviljadega, kartul välja arvata.
500 g. vasikaliha
liiter allikavett
50 gr. taluvõid
üks väike sibul
40 g. nisujahu
pool klaasi mahlasemat punaveini (merlot, malbec)
basiilikum
tümiaanium
estragonicum
Veinivasika garniiriks võiks olla juurik. Näiteks fooliumis võiga küpsetet kaal, topinambur, must rõigas või pruunistet naeris. Võib aga ka spargelt keeta.
Aga. Vasikas keedetakse vähesoolases vees tervena pehmeks. Siis, pärast jahtumist nuga pihku ja lõigata mõnusad tükid, noh, et poleks liigsuured.
Tulises võis sirrata sibul ning jahu tumekollaseks, selle manu kolmveerand vasikapujonksist.
Kui keema kisub, vasikas manu ja keema uuesti.
Värske hakitud basiil, tüüm ja estragoon saputada kõige pääle ja muidugi vein ja sool. Kuiv ürt kah võimalik. Segada-segada-segada. Ringitades.