Päev: 5. märts 2004

nagu Volks on öelnud ja ka mujalt lugeda saab, on plov ehk pilaff üldnimetus hautet riisile. selle toidu kohta on vist küll igal perenaisel oma retsept. ma lisan siia selle, millise ma täna tegin. üsna palju inspiratsiooni olen saanud kunagi perekoolis mursa nime all avaldatud retseptist.
eelmises sissekandes on juttu, et sain sellised rasvasemad kondita ribitükid lõpuks turult. et asi natuke lihasem oleks, võtsin ühe lambakoodi ka.
liha lõikasin sellisteks kenadeks kuubikuteks, mida mõnus tükeldamata suhu pista on. emailitud malmpott tuliseks ning lambatükid sisse ning pruuniks. mina lisan nüüd mingit tomatiollust, aga seda ei pea tegema – mõned inimesed ütlevad, et õiges plovis seda pole. täna oli mul käepärast Pomi tomatipasta, vahel olen kasutanud ka Salvesti teravat tomatikastet, siis peab vähem maitsestama. parasjagu kuuma vett ka peale ning maitseaineid – soola, soovi korral pipart.. ja edasi on nii, et täna ma ei saanud sellist spetsiaalset ‘pripava dlja plova’, nii et kasutasin ‘pripava gruzinskaja univesalnaja’ nimelist segu. tegelikult saab ilma nendeta ka hakkama (ma ei poolda maitseainesegusid üldiselt), aga päris hästi sobivad siia. kui segusid pole, võiks natuke jahvatet koriandrit ikka leida. igatahes peab see leem olema üsna vürtsikas – riis tõmbab hiljem sisse.
nii, kui vesi läheb keema, siis tuli väikseks ja hauduma.
järgmiseks võtsin natuke küüslauku (mis on järjekordselt otsa saamas ning seega ei saanudki seda kahte pead panna) ja mõned sibulad. puhastada ning tükeldada. porgandid koorida ja riivida – kogus on maitse järgi. törts võid või õli pannile, sibulad peale, natukese aja pärast porgandid järgi. kuumutan läbi ning kallan lihaolluse peale.
vajadusel natuke vett peale, et kõik ikka kaetud oleks.
riis peaks olema selline tavalisem ja odavam, mitte mingi basmati vm. peenem riis. loputan kraani all ära, nõrutan ja panen potti. igaks juhuks mitte väga palju – riisil on omadus üsna kõvasti paisuda. natuke veel vett ja kaas peale.
mõne minuti pärast, kui vesi vaikselt keema tõuseb, segan suure lusikaga ettevaatilkult riisi. üldiselt on kavalam pulgaga torgata auke läbi riisi potipõhjani ja vajadusel keeva vett lisada. väga palju riisi segada ei maksa, läheb pudruks ära. natuke ikka võib.
no ja nüüd haudub. ja haudub. ja haudub. kuni riisi on palju ja see on pehme.
mingil kummalisel kombel jäid mul rosinad täna lisamata. tavaliselt panen natuke rosinaid pisut enne hautamise lõppu. või musti ploome. või mõlemaid.
paras aeg panna tee tulele, sest lammast peab kuuma joogiga alla loputama.
tulemus peaks olema kihiline, segades ei tohi mitte kihte segamini pöörata. küll aga toitu serveerides 🙂
mõned inimesed teevad plovi veisest ja ka seast. selle kohta ma ei oska nõu anda. lambaga on parim 🙂