avokaado-kanasalat

midagi kerget, lihtsat ja mõnusat, et Meisterkokka ikka vaadata saaks 😉

2 kanafileed
2 küpset avokaadot
peotäis kirsstomateid või 1-2 tavalist tomatit
umbes veerand tšillipipart (tahaks öelda, et jalopenot, aga meil ei saa ju muud kui ainult ebamäärast ‘tšilli’pipart)
veerand sibulat
pisem peotäis murulauku
1 küüs küüslauku
ca 3tl laimimahla, ca 3spl head õli, soola, pipart


(aastaaeg on hämar ja pildid kunstvalgusega)

mul muidugi vedas sellega, et Stockmannis oli just küüslaugumarinaadis kanafilee soodushinnaga, see andis ilmselt maitsele palju juurde. kui sellist vedamist ei ole, siis maitsesta ise (võid marineerida, aga kasuta võimalusel siis ka küüslauku ja õli nt) ja küpseta kanafileed kas a) ahjus b) pannil vähese õliga. mina tegin viimast, minu meelest jääb niimoodi mahlasem ja see pealt krõbe on ka hea.
kui ei ole kindel, millal on valmis, siis tee ühe filee sisse väike lõige ja vaata. pannil tehes vajadusel keera kuumus maha ning pane kaas ka peale, siis haudub kenasti pehmeks.
lase kanal jahtuda.

puhasta ja haki avokaado, küpsekana, tomatid, murulauk. sibul ja tšillipipar lõika hästi peenikeseks, soovi korral võid kasutada ka veidi rohkem, kuni pool tšillit. pane kõik kaussi.
sega teises kausis, tassis või väikesed purgis kokku soust. selleks sega laimimahl, õli, sool, pipar ja purustatud küüslauk omavahel ning vala salatile. sega korralikult ja lase natuke maitsestuda.

tulemuseks on parim salat avokaadoga, mida ma elus saanud olen. nämmm..!

texmex-stiilis lavašilasanje kurgi-avokaadosalatiga

sirvisin taaskord hommikul erinevaid toidulehekülgi ja mõtlesin, mida süüa teha. et oleks hea ja lastele meeldiks, aga ehk natuke teistmoodi kui tavaliselt. tulemuseks muidugi jälle mingi päris oma toit.

2 lavašši
3 küünt küüslauku
1 purk salvesti mehhiko kastet
500g (veise)hakkliha
100g suitsupeekonit või -vorsti
1 pakk mistura de tomato’t
200-300ml vett
tšillimaitseainet
4-5 tomatit
200g riivjuustu
veidi õli, suitsusoola, soovi korral tšillipipart

salatiks
2 värsket pikka kurki
1 avokaado
1 küüs küüslauku
soola
poole sidruni või laimi mahl
värskeid peterselli- või koriandrilehti
jahvatatud valget pipart
3spl oliivõli

kuna salat tahab natuke tõmmata, võib selle alustuseks valmis teha.
puhasta kurgid (kui tahad ‘peenemat’ salatit, siis koori ja eemalda seemned), lõika pikuti pooleks ja lõika õhukesteks viiludeks. pane kaussi ja sega meresoolaga. pane külmkappi seisma.
koori avokaado, lõika pikuti veeranditeks ja eemalda kivi. viiluta samuti õhukeselt.
valmista salatikaste: vala kaussi oliivõli, pigista sidruni või laimi mahl. pressi samasse küüslauk. haki maitseroheline peeneks ja lisa, samuti maitse järgi valget pipart. klopi kaste segamini.
võta kurk kapist ja vala vedelik ära. lisa avokaado ja kaste ning sega korralikult ja pane agasi külma.

puhasta ja haki küüslauk. haki suitsupeekon väikesteks kuubikuteks.
pane pann sooja ja kuumuta kuubikuid, kuni rasv tuleb välja. lisa hakitud küüslauk ja kuumuta vaiksel tulel. ära kõrbema lase.
kalla pannile mehhiko kaste, lisa kuumust ja lase keema tõusta. lisa mistura de tomato (segu tomatist, küüslaugust ja ürtidest, piprapoest saab) ja vesi, lase uuesti keema tõusta. keera kuumust vähemaks ja lisa hakkliha. sega pidevalt, et hakkliha tükki ei läheks ja ühtlaselt küpseks.
lisa tšillimaitseaine, soovi korral veel soola ja tšillit. lase natuke aega haududa.
vahepeal koori ja viiluta tomatid.
võta lihahautis haudumast ära. keera ahi kuuma 180 kraadi peale.

lõika lavašist ahjuvormi sobivad tükid. aseta vormi põhja lavašš ja peale hakklihakaste. siis jälle lavašš, natuke hakklihakastet. pooled viilutatud tomatid ja kolmandik riivjuustu, lavašš, kaste, lavašš, natuke kastet, ülejäänud tomatid ja kogu riivjuust.
aseta vorm ahju ja küpseta umbes 30 minutit.

serveeri koos jaheda salatiga.

oktoobrisse

õues paistab päike ja on peaaegu et soe ja see on hea. mis sellest, et ma suurema osa tänasest ikkagi siseruumides veedan. eilegi sai pikemalt õue siis, kui päike juba pilvede taha potsatas ja kusagil ümarate kivide juures oli täiesti tuul.
mis meenutas head tuulelohet, mida mul ei ole.
ja ilmselt niipea ei ole.

õhtune sadamakäik kuulus asja juurde. täna sain ma teada, et sadama ametlik nimi pole siiani Noblessneri, vaid Peetri. polnud nagu mõelnud sellele, samas Peetri sadam on ju täiesti tuttav nimi, kuid ma seostasin miskipärast seda pigem piirivalvesadamaga.
kana-avokaadosalat mahtus veel ka eilsesse.

ja see teadmine, et tõesti on asju, mida on 11-aastaselt raske otsustada-valida; aga mis teha, kui mina emana pole teemaga kursis ja ka ei oska; ning tulemuseks on ikkagi see, et tulemust ei ole ja ma pean ilmselt veel kuude kaupa seda kaalumist, et kas see, teine või kolmas, kuulama. ja mul ei ole võimalik seda teemad kusagile edasi ka delegeerida, lihtsalt saan veidi nõu küsida ja üritada suunata. kuigi see ka ei tundu sobivat.

ning kuigi on asju, mida ma ei tea ja milles ma olengi ootavalt ebakindel ja mu sees on endiselt üks hirmunud karvane loomake, on ometigi kusagil sealsamas üks kindel rahulik kulgemine.

tänane sadamavaatlus (ja tegelikult plaanisin ma algselt hoopis kassidest kirjutada):
vanasadam433

nädal maid

suur kevad on käes. veider, kui vähe on vahel mõneks kenaks energialaksuks vaja.
turul on paremad avokaadod kui kesklinna kauplustes. vähemalt hetkeseisuga.
aknaid ikkagi ei viitsi pesta. peaks ehk kuidagi jaokaupa tegema?
tänane helitaust on 80ndatest.

laupäev

mingitel hetkedel kisub ikka jube uimaseks ära. kuidagi isemoodi, nagu kahestuks ja mõlemad pooled oleksid mingi kummalise udu sees. ma ei oska seda isegi kirjeldada nii, et ma päris hullumeelsena ei paista. peamiselt on see pärastlõunati. ikka see neetud viirus. ma ei taha enam.

küpseid avokaadosid meie kaubandusvõrgust leida on umbes sama kui lotoga peavõit saada.
jalgratastega on sama nagu tehnikaga: ma ei julge kelleltki nõu küsida, sest siis ma saan kohe aru, et kui ma ei taha mingit jubedat pappi magama panna, siis midagi mõistlikku ei saagi. nagu küsimus oleks tahtmises..

ja kaua ma endaga õieti nüüd tülis plaanin olla, ah? tegelikult ei taha ju üldse, aga ikka olen ja ei saa üle. kohutav.

understand

keskaprill

kollane päike, oranž kass ja endine unekas.

Paavli ja Popovi kaltsukate raamaturiiulid on ühed jubedad kohad. liiga lähedal ka mulle. jama on see, et sealt saab veel odavamaltki, kui e-raamatuid saab (kuigi mul ei ole viimastega hetkel midagi teha, arvutist lugeda ei meeldi ja lugerit veel pole).
ko-hu-tav. kuigi üks müüja, kellele ma makstes ‘kurtsin’, vaatas mind ja ütles, et tema inglise keeles ei loe üldse. õnnelik inimene 😛
mina pean lihtsalt katsuma end nendest eemal hoida.
kui õnnestub.
ega ma väga usu küll..

raamturiiul elab niigi oma elu. peab varsti jälle sortima. sest noh, kuigi mõne meelest on selline riiul intelligentsi näitaja, siis mina miskipärast põen aegajalt oma riiulit. füüsiliselt võtab ta ju vähe ruumi, aga ta täidab ruumi suures ulatuses.
üleüldse, see meenutab mulle, et ma tahaksin kabinetti, garderoobi ja buduaari. ja siis külalistetuba 😛

nagu see lapse unelmate kodu, millest ta sügisel kuskile vihikusse kirjutas. et 8-toaline maja külas mere lähedal. kuigi ma ütlesin talle juba siis, et tema peab tolmuimejaga neid tubasid siis üle käima kah. ja no päris ausalt jaguks natuke vähemast ka.
aga see selleks. sest kogu selle pealtnäha kena idee juures on väga palju väga nõrku kohti.

laps nõudis söögiks maisi ega uskunud, kui ma ütlesin, et ei ole veel hooaeg. turul veendus ta selles ise. leppisime siis maisiga salatis, kus oli veel värsket koriandrit, tomatit, sibulat ja avokaadot. kiideti heaks.
õues oleks tahtnud küll grillida jah, aga saime muudmoodi hakkama.

kui ma ühel kenal hommikul oma mailikastist neid iga kord uutelt ja erinevatelt aadressidelt tulevaid maile ei leia, mida prügikasti saata, on vist korraga imelik tunne küll.

enne õhtust krimkat pean ma raamatu läbi saama. sest ma võin vaadata küll, kui ma tean, mis juhtub ja kes asja taga on, aga lugeda on siis juba igav.

iga päev on salatipäev

ma pole sellist massi KMA-s veel näinudki. täiesti hullumeelne. kusjuures kui 20-minutilise järjekorra järel pilt tehtud sai, läks oluliselt kiiremini. nojah, eelnevalt suutsin lapsele mingi startreki soengu pähe lõigata, umbes. kogemata. vähemalt on ta blond.

kui ma (külmikus olevat külma kana silmas pidades) oma järeltulijalt küsisin, kas õhtusöögiks mingi salatiline kanaga sobib, oli ta rõõmuga nõus. ma räägin, kui ma keedan meile toidu juurde rohkem kui kaks kartulit (st üks kummalegi), siis kõik, mis on üle, jääbki tavaliselt järgi. ehk siis igasugune kartul, riis, makaron jms on meie jaoks nö täiteaine. olgu, erandina, makaronid ketšupi ja juustuga on lapse jaoks ka täistoit muidugi 😛
aga nii üldiselt pigem olgugi liha-kala kõrvale mingi muu aedviljaline, salati, woki, hautisena. no ja selle liha-kala osa jätan ma oma portsust ka vahel täiega välja.
sööklamoodi söögikohtades, kus ikka lajatatakse pool taldrikutäit kartulit, üritan ma ka alati õigel ajal sõna sekka öelda, mille peale mind reeglina suhteliselt veidra näoga jõllitatakse. no aga ma ei saa, peale kartulisöömist on jõle raske tunne kõhus ikka.

igatahes-igatahes. tomatid jätsin omale söömiseks, sest selle koha pealt on meil väike eriarvamus. aga mulle see sobib muidugi 😉
jääsalat, hiina kapsas, porru, värske kurk, avokaado, redis, viinamari. kanatükid pannil õlis kuumaks, sool, pipar. soustiks õli, äädikas (vähe, enamik salatikastmeid väljaspool kodu on mu jaoks liiga happelised, suhu jääbki lõpuks ainult hapu maik), majonees, rõõsk koor, küüslauk, kuivatatud tomatihelbed, sool, petersellilehed, suhkur.

P.S. päris iga päev ei ole kindlasti salatipäev.

Seene-oaroog paastuks, mis igate värskelt mekib

Retseptum säänne on:
võetagu:
100 g kuivatatud hiina musti shampinjone või 350 g soolatud ja siis ilma tingimata magestatud terveid metsaseeni
1 purk suuri valgeid ube
1 suur tomat
2 suurt eesti küüslauguküünt (või äärmisel juhul 5 hiina- ehk poolamaa oma)
pool punti värsket basiilikut
20 g taluvõid
kuivatet oregano (pune)
sool ‘n must pipar veskist
Seenepoikad hakkele ja viiludeks. Siis koos nõrutet ubadega, mis konservipurgist välja valat’ saavad pannile. Juurde saagu suure näpuotsaga oreganot. Enne seda aga on pann tuline ja sulavõi koos tiba oliiviõliga pääl.
Mõned küüslauguviilakad ka manu. Tsirrata üks 10 minti ja siis tulelt maha. Jahutada. Sellele segadusele tuleb manu anda värskelt hakitud basiilik, hakitud tomat, ülejäänud peenestet küüslauk ja sool ‘n pipar. Serveerida jahutet viisil, aga mitte külmkapist tulnuna, sest muidu hangub oliivõli.
Röstsai, avokaadoviilud, valge vein – Torrontes
Volks