kaubanduslik teadaanne

jah, Minski poodi pole mu blogist keegi ammu otsinud, küll aga Stroomi täikat. eksole, mööda minnes on ju silt taas üleval, aga sotti ei saa, mis toimub.
igatahes on seal nüüd Mööbeldaja poe üks müügisaal, seesama, mis mõnda aega Telliskivis olnud on ja mida mõnigi on kirbuturu pähe külastanud. see seal on ikka endiselt alles ka. aga endise Minski poe osakonna avamisajad pole just ka samad, mis täikal ja suurelt väljas, vaid tuleb tund mõlemast otsast maha näpsata.
hulk Skandinaaviast toodud mööblit ja muid asju. suuski on ka näiteks. nii et võib julgelt läbi minna küll, kui vanakraami-sekondhändi huvi olemas.

meie kliimas on lumi talvel pigem normaalne nagu

ausalt, see, et vahepeal nii umbes 15 aastat õigeid talvi ei olnud, ei muuda fakti. lumi ja tuisk kuuluvad meie talve juurde. ja see pidev hala, et linnas teed pole piisavalt läbitavad, hakkab veidi tüütuks muutuma. eriti tüütu on, et ikka on vaja kedagi selles süüdistada. olgu siis selleks poliitikud, teefirmad vms. lahenduste pakkujaid on märksa vähem (mina ka ei paku midagi, aga ei virise ka :P).

mulle ka muidugi väga ei meeldi, et näiteks Tartu maanteel SEB ja Tornimäe tänava vaheline ülekäigurada on napilt läbitav, kuna läbi valli ja keskmise riba viib vaid kitsas sissetrambitud rajake. ja üldse kõnniteede puhastamise koha pealt on linn, kes eraomanikke agaralt trahvib, ise üsna saamatu. samas näiteks minu kodukandis on suurem osa kõnniteid kenasti lahti aetud ja peatused kõik väga puhtad. mida taas kord nt kesklinna kohta öelda ei saa.
aga praeguse aja teema on ju see, et kõik on mingi teenus, suhted on rahalised ja mitteüks firma ei ole nõus ju tasuta töötama. ning paljude omavalitsuste (nii linnades kui mittelinnades) eelarvetes on lihtsalt teehooldusraha otsas. ja ega seda kusagilt juurde võtta ei ole ka.

muidugi, mulle tundub, et koristustöödel võiks rohkem rakendada kergemate kuritegude karistuseks ühiskondlikku tööd (see võimalus on seadusandlikult täiesti olemas ja vist isegi aegajalt kellelegi mõistetud). ma usun, et päris palju on tänapäeval neid, kellel trahviraha ei ole. nii mõnigi ilmselt on nõus ka pigem nädala trekkida taga veetma kui lund rookima. aga kindlasti on mingi nõks, et sellist kontingenti kasutada ära, mõista just ÜKT trahvi või trellide asemel ja nende karistus sellega kustutada. neid inimesi ju peaks ometi olema?
töötute rakendamine ei ole nii lihtne, ka see nõuab raha. neid ei saa ju tasuta tööjõuna kasutada (või kui sai, siis hästi piiratud koguses). nii et neid on küll palju, aga kerkib jälle saa rahaküsimus. ning taas, ei ole seda raha hoobilt kusagilt võtta (jah, mina muidugi trambin jalgu ja arvan, et kes tahab välismaal sõdida, mingu palgaarmeesse, meie ei pea saatma riigi kulul inimesi kurat teab kuhu sõtta; patsifist nagu ma olen; aga ka sellel on ju omad põhjused, kuigi minu jaoks ei ole need iial piisavad).

ning sõiduteed, isegi kui see lükata puhtaks, siis esiteks järgmine tuuleiil juba võib osa peenemat lund tagasi teele puhuda, teiseks autod, mis sõidavad rohkem teeservas, nö tassivad selle lume tagasi teele ja ei jõua ometi kõiki teid iga jumala tund puhastada. ning linnas liikudes ma näen teepuhastusmasinaid iga päev mitut tükki.

ja nagu ma juba algul rõhutasin, et linnainimeste hala tüütab ära. maal on see kõik hoopis teistmoodi. üks Kesk-Eestis elav tuttav kirjutab. peale seda peaks linnaelu tunduma lust ja lillepidu.

väike sallimatuse puhang

lähen siin nüüd oma mullist välja, vahel peab sedagi.
lihtsalt need Stockholmi kesklinna plahvatused olid jälle kuidagi lähemal, kui tahaks. vist seetõttu, et Stockholmis käimine on noh, umbes nagu Tartus käimine 😛 ja ometi on seal kõik nii erinev. sealhulgas ka see, et hästi palju immigrante on riiki lastud ja vähemalt välispidiselt vaadates on Rootsi riik ja maksumaksjad kulutanud hulga ressursse, et neil oleks elada, oleks toetused ja õppimisvõimalused jms. et nad lõimuksid, nagu see uus popp sõna on. et oleks sotsiaalne sidusus 🙂

no ja tulemus, eksole, on see, et ikka on mõni, kes leiab, et neile tehakse hullult liiga ja peab hakkama pomme panema. täiesti nõme nagu.
kusjuures sellised teevad kaudselt ka täiesti normaalsete sisserännanute margi täis ju. sest ma olen siiski kindel, et väga paljud on oma eluga väljaspool kodumaad rahul ja tulevad toime uue kodumaa elu ja seadustega. aga siis on mingi hulk, kes elabki omasugustega kommuunis ja arvavad, et neile tehakse hullult liiga ja nad peaksid saama elada ikka nii, nagu nad oma sünnimaal harjunud on. näiteid on viimastel aastatel küll ja küll leida, ma ei hakkagi välja tooma.
siis mõtlen küll, et no kurat, jäänud siis sinna, kus oled. et ei ole mujal sugugi pudrumäed ja piimajõed ootel ja kui on, siis võiks ju mõelda, kust see tuleb? keegi peab ju selle kinni maksma ja lõpuks lähed sa tapma seda, kes on sinu elamist mingi aja toetanud (maale tulles on tihtipeale algul ikka mingid toetused, intergratsiooniprogrammid või midagi, majutatakse kusagile jms; veidi hiljem hakkab normaalne inimene muidugi ise teenima ja makse maksma) ja võimaldanud sul oma madala elatustasemega või sõdivalt kodumaalt ära tulla.
ja selge see, et selle peale tõstab minus pead väike rassist ja ma olen rahul, et meil pole neid uuema aja immigrante väga palju. sest neid omaaegseid sisserännanuid on piisavalt (enamik neist on siin siiski mingi aja töötanud ja makse maksnud; aga keelt ikka ei oska) ja palju meie väike riik ikka ära kannataks?

sellest ma ei räägigi, et mina pean oma lapse saama ülal peetud, söödetud ja koolitatud mingi väiksema raha eest, kui nt eluaegse vangi peale riik kulutab.

vaade tormile

tegelikult meil siin aknast vaadates nii hull ei olegi. hommikul ka ei olnud. tee oli lahti ja laps sai normaalsel ajal trollile ja kool, nagu paistab, toimib ka.
ukse all oli lumehang küll olemas. seespool.
ja esimese hooga ei saanud poja välisust lahti, see käib muidu ka raskelt, aga tuul oli vastu. kui ma alla jõudsin, oli ta juba õues otsapidi.

magamistoa aknast vaade puudub, seal on ühtlane lumepimendus peal.

meelespea emale

täiskasvanutel pole ju meeles sussi sisse vaadata ometi. ja kaua siis laps jaksab meelde tuletatada?

homme on RM-il koolis jõululaat. tegime küpsiseid kahte sorti (soolaseid ja kohupiimakaid), mõne kaardi (ma ei saa praegu ju pilte panna, sest ma saadan mõne laiali ja see pole siis üldse huvitav ju) ning ma otsisin mõned oma vanad ehted ka müügiks. hinnad mõtles välja ja pani kirja ikka poeg ise.
kohupiimaküpsiste kohta arvas ta küll, et no need saavad kiirelt otsa, sest on niiiii head. aga kust teised teavad, et need head on, enne ostmist?

väike medalist

laps sai trenni jõuluvõistlustel II koha. võistlejaid oli rohkem kui medaleid 🙂
igatahes motivatsiooni mõttes on see väga positiivne.

aga muidu oleme siin kelgutanud ja küünlaid põletanud ja natuke piparkooke teinud ja ee.. nojah. talv või midagi. loodan, et lumi jääb 🙂

kuuvahetus

ongi november juba läbi ja aasta viimane kuu kohe käes. tegelikult tahaks juba uut aastat.

RM pani aknale omatehtud pabersussi. ühe oma vana päkapikusussi andis mulle laenuks, et ehk tahab päka mullegi midagi tuua 🙂 ma panin nüüd aknalauale, eks hommikul paistab..

muide, Pratchetti noomide-lood ongi minu meelest tegelikult päkapikkudest. kuigi seal pole seda poolt välja toodud. aga ma arvan ikkagi, et mingi noomide hõim ongi päkapikud.

lumerook

linnainimesel peab ikka ka talvetöid olema. nagunii kõik ütlevad, et oh, mis sul seal korteris viga, ei pea lund lükkama. eksole, ei pea, aga võib. osa minu tänasest tööst on näha allpool.