ma ei saa blogspoto blogidele hetkel ligi. ütleb, et “… kuid teie päring sarnaneb arvutiviiruse või nuhkvara rakenduse automatiseeritud nõuetele.” põnev. ma ei tea, kas blogspot nüüd vihkab mind või on see üldine viga või piisaks restardist. muud googli rakendused töötavad küll kenasti jah.
hommikul trammist maha tulles mõtlesin taaskord selle Hobujaama trammipeatuse peale. või mis seal mõelda, seisma pidin, et lõpuks õiges suunas liikuma saada. tüüpiline hea idee, mille teostus kukub välja just nii, nagu kukub. kitsas on ju noh. rahvas peatusest koguneb trammi uste alla, sealt tuleb rahvas kes tahab liikuda mõlemas suunas ja siis ongi mingi ilge tropp seal ning liikuma ei saa õieti kusagile. ausalt öeldes päris totter.
ja siis suundub suur osa sellestsamast massist Viru keskuse poole, ignoreerides ka valgusfoore. vahel ei mahu rahvas kenasti seismagi fooride taha, kitsas on ikka.
ma kohe ei tea. meil kukuvad need lahendused kuidagi poolikud välja.
aga muidu on nii, et on.
pojal on laupäeval esimene ujumisvõistlus. ja minu tööl jõulupidu ei ole. paki siiski õnneks saab. ujumise pidu on ka, kinoga ja puha 🙂
tegelikult on kahju, et laste pidu ära jäetakse. jah, kokkuhoid ja kõik – aga äkki saaks kusagilt mujalt natuke kokku hoida ja mingi üritus lastele siiski teha?
Aasta: 2008
einoh…
sellel mu nn põhitööl, kus varsti saab 10 aastat täis, hakkame me peatselt jälle kolima. ma parem ei loe kokku, palju me seda oleme teinud juba. kindlasti läheb mõni koht meelest ära lihtsalt. aga pakun, et kaheksas eri kohas oleme olnud. kahe maja piires küll, aga ikkagi. tüütu.
sellest ma ei räägigi, et kui oled küsinud hinnapakkumise aasta tagasi ja nüüd teostad projekti (vahepeal on ju vaja raha saada), siis üsna paljudel puhkudel pole selle pakkumisega enam midagi peale hakata.
veel põnevam on siis, kui pakkumisi ei olegi.
või kui on pakkumine, aga see on projektist välja kärbitud, samas see töö on juba tegemisel.
fotoka unustasin eile autosse. lahe ilm ja ma ei saagi möödaminnes paari klõpsu kusagilt teha.
suurt kaamerat ma ei vea ju kaasas.
ning ühe kingiga, mis oli plaanis täna soetada, läks nii, et seda enam lihtsalt ei olnud müügil seal. ma ei tea nüüd, mis saab. sest sel nädalal mul pole aega mööda linna supermarketeid kolada ja otsida, et kus on.
nojah.
koju minnes ostan suure kotitäie mandakaid siis jälle. pugin end täis 😛
töö ja kool ja virr-varr-jorr
eilne raamatuesitlus oli üllatav. nimelt et ma olin tänatute ja äramainitute seas. issand-issand. see kõik oli nii ammu, kui mina ässitasin, enam ei mäletagi.
tegelikult ma tegin sealt natuke pilte. kaamera taha on endiselt hea varjuda 😛
hommikul koolis küsiti mult, et mis viga ja miks mu silmad nii punased on.
einojah.
ega nemad ju ei tea, et ma tahan puhata ja mängida ja ei saa seda. hetkel mitte.
sain just ühe eelarve kokku, saatsin ära ja siis avastasin sealt ikkagi vea. maigaad. nuputan edasi. kusjuures hea on see, et kogu aeg oli raha puudu (ja on siiani) ning nüüd on viga sedapidi, et üks pisike summa on pigem vaja veel sisse kirjutada.
kogu selle asja juures mõtlen ma, et kõigi nende tegemiste vahel sain ma oma kursatöö õigel ajal esitatud. ühena nendest ca pooltest, kes seda tegid. osadel on siiani (2 nädalat hiljem) esitamata. enamik siiski said selle vahepealse aja jooksul hakkama.
ja mis jutt on, et aega ei olnud? kust see aeg siis vahepeal tuli?
lõpuks on ju vaja ikka ära teha ja aega ei tule kusagilt juurde. kuigi jah, kui enam kusagile lükata ei ole, siis nagu oleks ööpäevad pikemad 😛 a noh, tundub, et alati on lükata.
aga see üsna riivab mind. pagan mina siis pingutasin? kuigi ma ei saa alahinnata head meelt ja rahu, kui töö oli ära antud õigeaegselt.
kokkujoost
üldiselt tahaksin tõmmata mütsi silmini pähe, krae kõrgele üles ja jalutada ära. täiesti ära. mingiks määramata ajaks.
ega mul polegi mõtet, et kuhu. mul ju pole sügavat mõtet seda ette kujutada?
ma tunnen, et mul on kaugelt liiga palju kohustusi ja mingid tegevused-asjad-ideed nende hulgast ei sobitu kuidagi minu nägemuste-ideede-lähenemistega.
seetõttu olen ma närviline ja energiapuuduses. ning selle all kannatavad eelkõige lähedased. millest on väga kahju.
ning needsamad kohustused, näiteks, ei luba mul ära minna.
ma pean edaspidi veidi optimeerima oma tegevusi siiski. ma ju oskan ära öelda, aga ma ei aimanud vist lihtsalt kõiki detaile ette ja arvasin, et ma suudan just nii palju teha.
tahaks mingit resetti ja alglaadimist saada.
öösel pildistada on hea. või üldse.
mis vürts sa oled?
sissejuhatus hommikusse väikese testi näol. jajah, ingver sobib mulle küll, olen rõõmuga nõus. veider jah, et karrit üldse pole, aga muidu on kõik täiesti toredasti reas mu jaoks.
aga sellest ei saa ma aru, mismoodi ma ikka välklampi kotti ei pakkinud? mõtlesin just, et sätin nii, et ei pea kodunt läbi tormama peale tööd ja enne Üritust. tjah 🙁
Your result for What Spice Are You Test…
You are Ginger!
0% Habanero, 0% Sage, 10% Thyme, 40% Ginger, 10% Garlic, 0% Curry, 20% Cinnamon and 10% Oregano!
You are versatile and yet rather erratic!
You can be hot or sweet, it just depends on your mood that day. Sometimes people overlook you and don’t give you enough credit for who you are. They try to take advantage of you often, but you aren’t one to just sit back and let it happen. When you’ve had enough you definitely let them know.
You can be a bit moody and have definitive up and down times. It makes being with you a challenge at times, but you have so much personality that being your friend is very much worth the challenge.
You can be very popular, and you don’t mind being so. You are more a leader than a follower. You have a wide range of interests and abilities. In your opinion life is too short so you should do as much as you can during your lifetime.
You have your own flair and style, but you still look to see what it trendy.
***
Stockmannis on jube head mandakad. hind on ka täitsa okei.
mind häirivad need uued kõrged majad mu töökoha kõrval. ma ei tahaks siin kuidagi kardinat ette tõmmata, aga ma olen ju nagu peo peal siin.
kardin tekitab suletud tunde. isegi selles pimeduses meeldib mulle avatus rohkem. olgugi, et midagi selles suunas õieti ei näe ja vaadata pole. kui just mitte ka teiste aknaid. uhh.
ilu ja asjad
näonahk kisub ja kipitab. nagu alati, kui:
– on eriti nõme (tuuline, niiske, jahe) ilm;
– ma olen väsinud ja/või ületöötanud/õppinud/sebinud;
– mul on stress.
ja tööl pole midagi ka, mis aitaks. hästi ebameeldiv on olla.
tahan koju!
kuigi see tänane ilm teeb siis asja veel hullemaks.
tänase Kroonika juhtkiri oli muide sellest, kuidas loomulik ilu on jama või seda õieti polegi ja naine peab olema mukitud-sätitud.
ausalt, see kirjutaja võib sedasi ju tunda ja ilmselt on tema ringkonnas mehed, kes meigita tibisid peavad krokodillideks. oma halvimat mõtet ei taha ma välja öeldagi, tuletage ise.
aga ma arvan lihtsalt, et ta on liiga noor, et osata end vaadata sellisena, nagu ta on. ilma mukkimata ja sättimata. ja ilmselt ei saa sellest ka aru, et meestele meeldimise pärast pole ju ka mõtet pingutada. eriti just nende, kes nagunii vahivad seda, kes on sinust paremini mukitud-sätitud. või midagi sellist.
või olen ma lihtsalt õel ja kade vanem naisterahvas oma kipitava näonahaga, mis teeb veel õelamaks.
hall teisipäev
hall on olla.
ma ei leia lapse jõululuuletuste raamatukest. oli selline õhuke ja kuni ühe koristamiseni teadsin ma täpselt, kus see on. siis aga koristasin ära ja nüüd ei suuda leida. igal juhul lapse raamatute juures ei ole. niisiis on kogu raamaturiiul vaja läbi otsida ja kui seal ei ole, siis veel hulk segaseid riiuleid.
koristamine ei ole alati abiks.
kinkide kohalt on ka pea täitsa tühi. jaa, ma tean, ei pea olema midagi suurt ja erilist – aga ma ei suuda väikest ja hingeminevat ka välja mõelda.
eile õhtul sai veidi pilte tehtud. selliseid, mitte(pool)kohustuslikke (nagu näha, ei ole ma oma fotovarustust nurka visanud). ega midagi head just ei tulnud, aga mõni huvitav vähemalt 😉