kokkaja

juustuhala

tänane Saaremaa LPT Hollandi leibjuust on päris hea jälle. augud on üsna ümarad ja maitse pole liiga happeline. ka on lõigatav.
erinevalt enamikest kodumaistest juustudest.

mina ei tea, mis nende juustudega õieti juhtunud on. olid ju ometi meil ka saada korralikud ja erineva maitsega kõvad ja pehmed juustud? nüüd on kodumaine juust enamasti pehme ebamäärase maitse ja mittevalmis aukudega käkk. vabandust, aga ma ei oska teistmoodi nimetada. ma vahel ikka ostan mingeid suvalisi asju ka, et taaskord pettuda. ka seesama saarlaste Hollandi leiva kvaliteet on kõikuma hakanud ja ma uurin enne pakendi korvi poetamist seda päris pikalt.

jah, ma olen kuulnud neid jutte piimatöösuste poolt, et tooraine pole enam sama mis enne. aga ma ei olegi päriselt aru saanud, et mis siis nii erinev on. ja et miks siis ikkagi just meil on probleemid? et mismoodi näiteks Rootsi ja Saksa ja Soome juustutööstuste tooraine on parem?
ma tõesti ei tea seda ja ehk keegi oskab mulle täpsemalt ära rääkida?

muide, ka kõige parema maitsega sai poes ei ole kahjuks Eesti oma. jah, teda müüakse Eesti firma kaudu, aga päritolumaa on Läti. kuid see on ainus sai, millel on normaalse saia maitse ja mis ei pudise laiali (ma ei räägi väiketööstuste saiadest, mille konsistents on suurte firmade saiade omast nagunii parem; aga noid saiu reeglina hüper-supermarketitest ei leia ka).

lihasegadus

ma olin täiesti kindel, et see ribi sügavkülmas on lammas. panin koos lambajalgadega ahju ning küpsetasin ära ja sööma hakates selgus, et kits. kusjuures sulanuna vaatasin küll, et kont siuke veider, aga kuna tegemist palju, siis ei mõlenud eriti.
ah, vahet pole :)
ära söödi nagunii.

ehk et ikka tuleb alati peale kirjutada, mis kus on.

lambalihastaap

seekordne lambajagamine on siis tehtud. täitsa päevatöö. nelja looma jagu läks loosi.
aga tulemuseks on tänulikud inimesed :)

natuke raskem on nendega, kes üldse ei pinguta, et järgi tulla. nagu ma elaksin jahutuskambris. noh, okei, mõnel vahel juhtub - aga mõni ei jõua regulaarselt ise järgi. ma pean midagi välja mõtlema. ega mul omal trammiga linna vedada pole ka mingi fun.

seekord sai kenasti plovimaterjali ka, polnud mingid hirmnoored loomad :)

ostja põlgab lambaliha?

.. kirjtuatakse tänases Päevalehes.

mul jääb üle ainult nõustuda kommenteerijatega.

btw, kes on lambalihahuvilised, saatke või jätke mulle oma mail, ma vahel suudan organiseerida ka mõne lambarümba. juunis on jälle lootust..
või kui keegi pakub lammast, siis võib ka info jätta :)

aeg,on aeg

Turul on mitmeid aegu ja turg kajastab looduses ning kaubanduses toimuvat.

Kala puhul tuleb öelda, et on värske siia aeg ja see tähendab hõrgutisi soolasiiast. Kohe tuleb peale linaski varasuvine aeg, Hiiumaal ka tuulekala aeg, ärge maha magage.

Peenralt või rõdupotist on võrsunud juba koriander ehk selle üks alamliike Eestis - kinza. Küprose salat on teretulnud, sest lühikest aiakurki saab juba.

Tomatiga on kehvasti, sest on nn. üleminekuaeg: hääd odavat kodumaist ei ole ja hää välismaine (kobartomat,mis maavitsalise järgi ka lõhnab ja maitseb) maksab turul 45 eeku kilo!!!!??

Kel keskhilist sparglit, lõikab sparglivõsud ja jätab kolmandiku peenrale, et oleks järgmisel aastal ka rohkelt võtta.

Ühesõnaga on k'tte jõudnud varasuvine armastuse aeg. Armastust nõuab hing, kogu olemine, tärkav suvi, armastust nõuab aed, mees, naine ja lapsed ka nõuavad. Köök võiksolla armastuse sepapada.

tervitelles

Volks

koka käed

mais, värske

värskete maisitõlvikute valminine turgudel on kunst, mida ma veel kuigi perfektselt ei valda. sest hooaeg on nii lühike!
kui väljaulatuvad niidid on pruunikad, siis ei hakka ma isegi pealmisi lehti välja koukima. vaatan neid, milledel on ikkagi sellised värsked. ja siis kisun lehti lahti ja vaatan, mis näoga see tõlvik õieti on. müüjaid usaldada ei tasu (ühtegi tuttavat maisimüüjat mul pole). pruune niite ka mitte - kord elus olen ostnud, kogu mais oli selline pruunikas ja tuim, ma isegi ei kujuta ette, mis seisund see tal oli.
aga natuke urkimist tasub vaeva ära, sest kuigi mul korteris grillida maisi ei õnnestu, on keedetud tõlvikute söömine meie peres vägagi hinantud tegevus. ja praegu on ainus aeg, mil värsket maisi normaalse hinnaga saada on :)

Peipsi kala päev

ma pole kunagi arvanud, et mina ja värske puhastamata kala sobivad kokku.
aga mõnikord on see paratamatus. näiteks kui õnnestub Peipsi äärest saada värsket kala. sellise Hästi Värsket Peipsi järve kala, mitte mingit x-päeva seisnud punaste silmadega kala hingehinnaga.
kohaga läks üsna lihtsalt. pool elamist on küll soomuseid täis, aga ma olen suure osa juba ära ka koristanud. kala ise läheb ahju, seega pääsesin fileerimisest.
suure haugiga oli keerulisem. soomuseid ei pidanud ära rookima, küll aga oli plaan see külma panna - no ei jõua paari päevaga ära süüa 5kg kala, peab ju mingi valiku tegema. nii et külma läheb ikka haug, mitte koha. nojah, tähendab, fileerida.
konsulteerisin paari raamatuga ja võtsin asja ette. igatahes mari on ühes kausis ja ootab töötlemist, kuigi ma ei tea millist.
peale teise filee eraldamist oli tunne, et nüüd võiks paar kala veel ära fileerida :)
luud-nahad-pea on potis ja saavad kalapuljongiks. eks homme või millaski teen supi ka peale.

Mõned hääd asjad, mis pähe tulid.

noore lamba liha (agneau) - Saaremaalt
vana lamba liha (moutton) - Valgamaalt
põdraliha - Saaremaa LT
metssealiha - Saaremaa LT
sea kaelakarbonaad - Vastse-Kuustest
maksapasteet - Maks ja Moorits, konservis
pelmeenid - Sibirskie, Sillamäelt
põdravorst - Arutjun
hirvevorst - Rannarootsi
metsseavorst - Viimsi LT
doktorivorst - Suure-Jaani LT

feta juust - Kreekast
halloumi (grillitav lambajuust) juust - Küproselt
fondüüjuustud - Šveitsist
õllekõrvased juustud - Baierist
veinijuustud - Prantsusmaalt
oliivid - Kalamata

oliivõli - Kreetalt
päevalilleõli - Ukrainast
seesamiõli - Saksamaalt
seedriõli - Venemaalt
soolane soja - Jaapanist
magus soja (ketjap manis) - Indoneesiast v. Taist
seenesoja - Hiinast

curry - Indiast
oregano - Küproselt v. Kreekast
mägitüümian - Prantsuse Püreneedest
basiilik - Toskaanast
iisop - Iisraelist
muskaat - Liibanonist
safran - Iraanist
chilli - Argentiinast
piri-piri - Portugalist
Schezuani pipar - Hiinast
nelk - Pakistanist
loorber - Küproselt

jne

Raist ja mitte ainult

So-oh. Ei mina tea, aga kuidagi ma selliste asjade otsa komistan. Õigesti öelduna - nood komistavad minu otsa. Leiavad üles.
Mis nimelt? Aga muidugi erakordsed sündmused Eesti Kulinaarias. Nimelt jalutasin üleeila lõuna paiku Balta turul. Õigeuskliku paastujana suund nummer üks - kalapaviljon. Et, noh, mida siis ka pakutakse. Närused ahunad, mis ammu hapuks läind, värske nahk- ja peegelkarp, kena lest ning kolletav tuulehaug. Külmutet kraamist atlandi lest ja siis üksik kurb tegelane eraldi kandikul. Alguses vaat'sin teist, et ei usu, aga siis uskusin, sest tegu oli täiesti ilusa kena elusuuruses astelraiga. Mida astelraiga teha meres, teame kõik: eemal hoida, sest kui saba otsas oleva astlaga saad, mädaneb haav mitu kuud. Aga mida temaga muud teha? Ikka toitu, kõiksugu roogi saab, kui oled valmis vastu võtma lõunamere tugeva ookeanikala maitset. Rai hinna kohta küsisin, sest müüja ei teadnud, kellega tegu ja andis poisi mulle lahkelt käest. Tulem: täitsa terve astelrai maksis 6.20 EEK. Mõnus. Veelgi mõnusam aga, kui taluvõis koos kapparitega ära sai praetud. Uhke värk. Isegi nii uhke, et raiostust sai Karl-Martinit teavitet ja isand oma paar korda rai vasta huvi tundis.
Uskuge mind: et selliseid kulinaarseid leide leida, selleks peab olema kaks asja: nood peavad ise su juurde tulema ning sul peab olema maldamist ning julgust igasugu turuurgastes käia ning silmal kiigata lasta.
tervitelles

Volks

Pann, pann, pann, pann.

Volks tegi panniinventuuri. Selgus, et kõik pääle süsinikterasest woki ja malmi tuleb utiliseerida. Mõeldud-tehtud.

Aga mõnikord on Volks laisk ja tahab teha kergema panniga midagi. Nüüd siis käisin täna mitmes poes pannijahil. Kallid, saadanad. Eelmise tefloonpanniga alustamisest sai 5 aastat. Pidas vastu ju. Tahaks sama vastupidavat. Tefaliga tuttavail kõik jama - liig kallis keskklassi pann ja läheb kähku käest. Aga profi oma ei kannata rahakott.

Mina vaatasin küll ühte ja teist panni ning leidsin enesele lõpuks soomlaste kompanii Olga panni. Aga tagaküljel teatab, et hoidku ma panni ainult madalal või keskmisel tulel!

Siis kangastus mulle pea kõikide pannide häda - need ei ole mõeldud roogade valmistamiseks vaid soojendamiseks. Iga kokahakatis teab, et ettekuumutet panniga vaid saab kähku ja tervislikult maitsva roa. Lihale jäävad mahlad sisse ja kuumus peab olema kõrge ja kiirelt intensiivne.

Poodides müüdavad teflonid või muu nakkekindla kattega pannid aga tahavad vaid madalat kuuma ja sellega muhvigi ei tee.

Järeldus: Volks lähebki Jaama turule ning ostab alumiiniumpanni. Too maksab samapalju kroone turul kui Venemaal rublasid, on aga kõrget kuuma juhtiv ja kokasõbralik riist. Ei pea 5 aasta pärast välja heitma.

Volks

Viimsi LT taastulek :)

juba laupäeval avastasin, et mahapõlenud Viimsi Lihatööstusele kuuluv putka meie turul on jälle avatud. kaesin õuest - õige tädi letis ka. torman sisse ja selgub, et näe, mu lemmiklihatööstus jälle töötab! sedapuhku küll hoopis Tamsalu lähsitel, mida kinnitab ka Virumaa nädalaleht.
igatahes, on lõppenud peata hulkumine normaalse vorstitoote otsinguil :)

kalaitk

näe, kirjutasin jällegi oma pealehele.. ühe kalaitku.

pelmeenivabrik

sõle tänava illegaalne pelmeenivabrik lõpetas eile töö kell 1 öösel. peale 3 tundi mässamist oli tulemus umbes 2kg pelmeene. ohh.. kohe näha, et pole kogemustega pelmeenivorpija!
aga taigen oli seekord vähe teine ja töödelda oli seda mugavam. kui on maitse ka järgi proovitud, siis ehk annan teada ;)

retseptid arvutis

kui keegi ütleks mulle ühe hea softi, kuhu retsepte koguda, ma olek maru õnnelik. wordi dokumendid on tüütud.
võiksid olla kategooriad, otsing, piltide võimalus (okei, ehk ka mitte), ja see et koostisaineid ei pea ükshaaval lisama, vaid saab korraga.
neil mida ma leidnud olen, on ühel üks ja teisel teine hea vidin, aga ükski pole ideaalne. ja progreja pole ma ammugi. ja kõik siia üles ka ei suuda panna.

ostukohad

süüa ostes pead täpselt teadma, kust mida osta. täna meenus see mulle jälle selega, et turul oli pisike jogurtitops 70 senti kallim kui suvalises poes - ehk siis topsi suurust arvestades ca 15% hinnavahet.
niisiis, turult tasub kindlasti osta juustu, liha, vorstitooteid, mune, saia.
ei tasu piimatooteid, leiba.
kohvi ja teed ei osta ma ka iial turult, kuivaineid - kuidas kunagi.
värske eesti kapsas on säästukas odavam kui meie turul.
tegelikult ei lippa ju ühe toidu nimel 10 eri ostukoha vahet, et odavamalt saada. lihtsalt aegajalt käivitub peas pisike kalkulaator..

isud

ma ei suuda otsustada, kas mul on suurem lamba- või kalaisu? igatahes emba-kumba ma pean lähitulevikus saama - ja mitte lõhekala!
.. kuigi ma täna sõin kala ja head kala ..

maa-alune

istusin täna mingi hetk sellises kohas nagu Karja Kelder ja mõtlesin, et mulle ei meeldi enam maa-alused kohad. ma tahan õhku ja vaadet ja head kohvi! miks ma pean istuma maa all?

pühapäeahommikune söögiaeg

laps sõi täna hommikul müslit. üle ma ei tea kui pika aja. 7 kuud? 8 kuud? nüüd istub mu süles ja sööb MINU salatit! ma pean osa tema müslit vastutasuks ära sööma - ausalt, ma ei ole müslifänn.

homseks peab piima ostma. koor hakkas juba kokku minema kohvi peal, homseks jõuab siis piim ka järele. et miks nii? sest koor on pärit piimapurgi pealt.

turupäev

üle pika aja tegin täna suitsulõhe kõhuäärtest saiakatet.
turult saab kuumsuituslõhe kõhuääred kätte 45.-/kg, 15.- eest saab seega üsna paraja portsu. eemaldasin naha ja paar luud, hakkisin peeneks ning segasin hakitud tilliga ning karpi. vägahea, tükk aega kala võtta :)
tegelikult tahtsin karpi või haugi või latikat, aga olid teised sellise üleeile välimusega.
seega saab õhtuks plovi. hämmastav on see, et terve Baltijaama turu peale oli ühel lambamüüjal selliseid rasvasemaid tükke ka, mis plovi heaks teevad. aga, nüüd on need tükid mu kapis :)

väsitav kevad

eile jäi laps jälle tatiseks ja kuidagi ei saanud päeval poes ära käia. õhtul kell 9 uimase peaga poes olles läksin kergema vastupanu teed ja ostsin arensburgi grillvorste. polnudki kõige hullemad.
kuna aga ma kahtlustan kevadväsimuse ilminguid, läksid loosi veel paprika, roheline sibul ja käharpetersell.
lõpuks ca poole 12 ajal öösel süües, vorstid pakult rohelise ja paprika sisse maetud, tundsin endasse energiat voolavat. elagu vitamiinid!
muide, miks ikkagi on massiliselt müügil magusat siidrit ja ainult ühtse sorti (kui naturaalsed välja jätta) kuiva siidrit?

ah?

mõtlen, et miks teiste tehtud toidud on alati kuidagi paremad kui enda tehtud? kas seepärast, et omadel on puudu see 'saladus', mis teiste omades alati on? et ise tehes tead täpselt, mida sisse paned ja siis kaob mingi võlu ära? või ma ikkagi ei oska süüa teha niivõrd hästi - mulle omale küll tundub, et see mis ma teen, ei ole nagu päris, kuigi teised söövad ja kiidavad? aga äkki nad ei ole paremat saanud? või on lihtsalt viisakad? aga miks nad siis jälle tulevad? ja süüa tahavad? või on asi lihtsalt söögis kui sellises, mille kvaliteet peab olema lihtsalt 'söödav'? või sõin ma täna jälle kõhu liiga täis ja nüüd on pea pakse ja laisku mõtteid täis? või ... ??

peale pausi

kui on kokkamisega suurem vahe olnud, näiteks umbes nädal, siis läheb aega, et jälle vedama saada.
ja ma ei ole suutnud ühtegi mõnusat valentinipäeva retsepti ka välja võluda.
aga ma tean, mille üle ma ise täna rõõmustaksin: külmsuitsulõhe rohelise salati, sidruni ning röstsaiaga ja jahedat valget veini kõrvale..

loomalemb

mõningase üllatusega märkisin täna, et me toitume ühekülgselt. raudselt üle poole meie lihatarbimisest moodustab loomaliha. siga on sel aastal olnud 1 kord ja kana paar korda, kala ka natuke sekka. lammast pole sel aastal veel ka olnud.
aga kindel on see, et muidu on siga ju eestlaste seas kõige popim?

ausalt, tegelikult ma ei viitsi praegu kokkama hakata..

veerand looma

näe, eile toodi jälle veerand noorlooma.
tüütu on muidugi tükeldada (ehkki lapse pärast jäin ma suuremast tööst kõrvale), aga teiselt poolt on suur hulk värsket liha ka hea .. kuigi lõppeks maandub enamus ikkagi sügavkülma. enne aga sai tükike liha soola pandud ja tükike ahju pistetud leivakatteks ning ribitükkidele keeran kohe sousti peale.
taas kord tõdesin, et võiks ju võtta terve looma ning tuttavatelegi müüa.. aga igaüks tahab ju sisefileed ja praetükke ja puhast liha.. ning kui kalliks peaksime me siis oma lihunikutööd hindama? ning loom ei koosne ju ainult fileest :)
sama on lambaga. saaks terve lamba, nii paari tükki raiutuna.. aga edasi? tahtjaid oleks ehk, kuid ikkagi peab komplekteerima enamvähem võrdsed pakikesed..
igatahes on külmkapp jälle mu sõber ja liha täis. suurem osa on ema juures, kuid mu külmik on hulka pisem ka :)

tssh, tegelikult ei tohi niimoodi tuttavatelt kodus tapetud looma liha saada...

igapäevane toit

nagu piisavalt tihti, avastasin ma ka täna, et kõik vähegi intrigeerivamad ained on minust poodi jäänud. jälle peab rakendama Kodus Olemasolevate Ainete baasil kokkamist. no tõesti..