ma pole nii tühjade riiulitega Stockmanni toiduosakonda veel näinudki.see nende niigi napp ja jama kulinaariariiul oli praktiliselt tühi (äkki täidetakse kuidagi paremini? :O), mingid muud valmispakendatud asjade riiulid samuti. täiesti uskumatu vaatepilt.
minu kõrval kulinaarialetis üritas üks kaaslastega läti või leedu keelt rääkiv onu järjekorranumbrita midagi osta ja tabasin veel selliseid inimesi. aah – 10-15a tagasi eestlased nt Helsingis 😉
Silt: kaubandus
rohekartul :S
bhhhh! poest ikka EI või kartulit osta – absoluutset kogu 2kg kartuleid onrohelised! mitte üleni, aga kõva pool läheb kaduma. normaalne või?
kala on turul
tegelikult juba mõnda aega on keskturul saada kodumaist kala. haug ca 35.-, koha ca 70.-, siiga olen näinud ca 80.-ga, lest oli mingi 25-30 vist (see mind niiväga ei huvita) ja täna oli ka hunnikus silmusid, hind 60 raha ligi. kasutagem juhust ja söögem kala 🙂
/mul on veidi-üle-kilone koha kapis/
poolfabrikaadi soovitus
kuna just hetkel on meeles – ja kahe kuu pärast mitte (kui kindlasti midagi head grillida tahaks), siis teadmiseks, et Otepää Lihatööstuse sealiha meemarinaadis on täiesti hea vürtsikas ja mahlakas amps, pannil tehtuna küll 😉
kaubamaja vs. stockmann
mjulle tundub ikka, et kaubamaja toiduosakond on kulinaaria suhtes natuke parem kui stockmann. noh.. kas just letikaup (kaubsis pole mu lemmikuid, grilltiibu), aga valmiskaup küll. noh, kaubamajas on eri firmasid, millede kulinaariat pakutakse, oluliselt rohkem. stockis on peamiselt ühe firma valmissalatid – aga selle konkreetse omad pole mulle kunagi väga maitsenud.
lisaks ei kannata ma stockmanni uut karbindussüsteemi. sellest olen ma rääkinud ka, süsteemist siin ja meie vastuseta kirjast siin.
Mamma Köök
mingi päev avastasin möödasõites, et Tartu mnt.-l endise kino vastas, keskturu kõrval, kus ammsutel aegadel oli raamatupood ja siis keraamikapood ja kunagi mingi sebimine, on avatud söögikoht nimega Mamma Köök.
täna õnnestus sealt läbi lipata. ‘kallid’ praed, nagu karbonaad ja .. ee .. mälu veab alt, no neid oli veel, olid 50.- ringis, nn. päevapraed 35.-. mina otsustasin viimaste hulgas oleva keedetud keele kasuks, märkamata, et seal juures kiri ‘väherasvane’. teenindaja aga, selline harjumatult suhtlev rõõmus naisterahavas (vanuse järgi ehk mamma tütar?), märkis selle kohe ära. üldse oli harjumatu mingis kodumaises kohas nii palju teenindajaga suhelda, kusjuures viimane oli selle juures veel rõõmus ka kogu aeg. seletas täpselt, et mis kaste on ja mis lisandid ja mida ma täspelt soovin.
targasti tegin, et kohe pannkooke või mamma kooki ei võtnud. need oleks pidanud sisse pressima. sest kõht sai küll kõvasti täis ja hea oli ka. oleks pidandu võtma supi ja magustoidu ehk? eks järgmine kord proovin. sest sinan tasub tagasi minna küll 🙂
ahjaa, kaaslane jäi oma hakkbiifstegiga ka väga rahule, kuigi praekartulitega läks natuke aega.
latplanta
Latplanta on Eestiski üsna tuntud Läti ürditootja. viimati avastasin nende maitseainesegud akrüülveskis. üllatavalt head muide. soola on selliste asjade kohta segus üsna vähe (30%) ja seegi on meresool, muu kraam on kõik naturaalne ja näeb ka hea välja. veski on nagu on, mida selle 30.- eest koos seguga ikka tahta – aga siiski jahvatab ja on väidetavalt 3-4 korda täidetav. täidiseid on ka saada muide (algul kartsin, et ei ole midagi).
lähem info Latplanta kodukalt.
ostukohad
süüa ostes pead täpselt teadma, kust mida osta. täna meenus see mulle jälle selega, et turul oli pisike jogurtitops 70 senti kallim kui suvalises poes – ehk siis topsi suurust arvestades ca 15% hinnavahet.
niisiis, turult tasub kindlasti osta juustu, liha, vorstitooteid, mune, saia.
ei tasu piimatooteid, leiba.
kohvi ja teed ei osta ma ka iial turult, kuivaineid – kuidas kunagi.
värske eesti kapsas on säästukas odavam kui meie turul.
tegelikult ei lippa ju ühe toidu nimel 10 eri ostukoha vahet, et odavamalt saada. lihtsalt aegajalt käivitub peas pisike kalkulaator..
maa-alune
istusin täna mingi hetk sellises kohas nagu Karja Kelder ja mõtlesin, et mulle ei meeldi enam maa-alused kohad. ma tahan õhku ja vaadet ja head kohvi! miks ma pean istuma maa all?
mira? mira!
Minski poest, mis mind ikka aegajalt üllatab (meeldivalt enamjaolt, muide), õnnestus täna leida imepärane valik tooteid Solvex MIRA Frukt nimeliselt Bulgaaria firmalt. hinnadki olid nii 15-30 krooni vahel. peale pikemat kaalumist leti ääres otsustasin greeka stiilis baklazhaani kasuks. varsti teen purgi lahti ka.
poes ma ei osanud vaadata, äkki oli nende magusaid asju ka saada. ma olen juba peaaegu kaotanud lootuse leida unistuste kirsimoosi. enam ei julge igat asja ostagi. kuigi aprikoosimoos kõlab ka hästi 🙂