india stiilis kanapilaff ja hakklihasupp sulajuustuga

vahepeal peab ikka mõne retsepti ka ära fikseerima, et poleks kaugelt otsida.

see esimene on tegelikult lapse telefoni mingist äpist pärit. pojake nimelt leidis eelmisel nädalavahetusel keset kaubanduskeskust korraga, et äpiretsepti järgi võiks ju süüa teha küll. ma küll ei saa siiani aru, mis vahet on niisama raamatust või netist leitud retseptil ja äpil (ega seal ei olnud ka mingeid eriti uuenduslikke juhtnööre), aga no samas ei ole vahet.
igatahes osutus ta valikuks india stiilis kanapilaff. pettumus oli muidugi see, et ajaks oli märgitud 40 minutit, kuid ettevalmistamine võttis muidugi kauem ning meil oli pruun riis, mis kees ka kauem.
kuna äppi mul ei ole ja netist niisama päris seda versiooni ei leidnud, siis panen vabas vormis kirja.

koori ja tükelda 1 sibul, sama tee paari küüslauguküünega ning ühe suurema porgandiga. lõika kaks kanafileed tükkideks. rohelised oad lõika lühemaks (meil olid külmutatud oad ja me murdsime).
siis on vaja veel maitseaineid. kuna ma ei saanud kohalikult poest kõike, siis ostsime masala maitseaine (tegelikult oli retseptis kurkumi, köömne, masala, cajenne segu, kokku ca 20g – ma panin samas kaalus seda santa maria segu). ingverit oli ka, et 50g riivida, mul oli mingi pisike jupp ja tükeldasin (ja vist palju rohkem polekski tahtnud, kuigi ingver meile muidu meeldib).
100g või umbes nii maitsestamata jogurit, umbes pool liitrit kanapuljongit (mul oli aedviljapuljongi kontsentraat, läks see), võid, hakitud koriandrilehti (noh, petersell sügavkülmast..).
riisi, meil on pruuni riisi ca 300ml, retseptis oli muidugi basmati riis. riis loputa külma veega ja jäta seisma.
ja üks selline suurem pann või paksupõhjaline pott.

mingi 25-30g võid poti põhja, kesmisel kuumusel lase sulada, lisas sibul-küsla. segades hautapaar minti, siis lisa kana. küpseta segades (ei pea pruunistama) ca 6-7 minti, kuni kana on pehme. tõsta kana-sibul-küsla kuskile muusse anumasse kõrvale. nüüd sulata samas potis vms, kus kana tegid, veel umbes 20g võid ja lisa maitseained + ingver. sega paar minti, kalla potti jogurt, keera see ühtlaseks massiks kokku. lisa riis ning kuumuta gemüüset jälle mõned minutid (3-5), enne kui oad-porknad kõigele seltsi torkad. põmst tahab siukst segamist, sest päris kuiv on see mass siiani. aga kui porknad ja oad on ka paar minutit maitsestunud, lisa puljong. nüüd võib natuke soola-pipart ka panna.
lase keema ja siis keera tuli vaikseks ning hauta, kuni riis pehme. mõne riisiga on see 10min, meil läks pigem 25 kanti. no vahepeal peab kontrollima, et ei hakkaks kõrbema – meil läks hästi, vedelikukogus oli suht paras.
kui riis pehme, siis kalla kanavärk potti tagasi, petersell pane kah ja sega korralikult läbi. lase paar minti veel haududa, et kana soojeneks – ja valmis ongi.

sellest on pilt ka:
kanapilaff

teisest roast, sulajuustuga supist, pilti ei ole. eks natuke selline piima-aedviljasupi moodi näeb välja, aga maitselt on ikka täitsa erinev. valmib kiirelt, mis on hea.

ajasin supipotis ca 1,5l vett keema, lisasin veidi kontsentreeritud aedviljapuljongit (võib kakanapuljongit kasutata, kuubikust) , valasin sisse paar peotäit punaseid läätsesid. ca 5 min pärast lisasin 400g külmutatud aedviljasegu (porgand, brokkoli, lillkapsas; aga võib ka muu olla). pudistasin peale natuke nõmm-liivateed (tüümian sobib ka hästi, mul lihtsalt ei ole aed-liivateed hetkel).
kuni supp uuesti keema tõusis, praadisin pannil 500g hakkliha, maitsestasin pipra ja soolaga. sibulat ei olnud, muidu oleks peeneks tükeldatud sibula ka koos lihaga pannilt läbi lasknud.
kui supp oli nüüd natuke keenud, nii et kapsad enamvähem pehmed, kallasin hakkliha potti. lasin uuesti keema tõusta.
keerasin tuld vähemaks ja segasin supi sisse kaks seda tavalist karpi Merevaiku (200g on need vist?). nüüd ei tohi enam keema lasta, juust tuleb korralikult supi sisse segada. lõpuks lisada veel maitse järgi soola, kui on tunne, et on vaja, ning veidike värsket muskaatpähklit.
maitseroheline peale ja head isu :)

küülikuraguu aedviljadega veini-meesoustis

kuna tänane toit tuli välja liiga hea, siis panen kirja just seepärast, et teinekord sama üritada teha. üldiselt mul ei ole küll nende jänesetoitudega mingit jama – alati lakutakse pärast näppe.

mul on kusagile salvestatud paar küülikuretsepti ühest Malta kokaraamatust. seal süüakse (kuuldavasti) jänest päris palju, ometi on neid retsepte seal vaid mõni ja veidi ühesugused. inglise keel on seal raamatus ka täpselt niisugune, et ega ameeriklased vist sotti ei saaks. aga klassikalise briti inglise keele baasil (eriti, kui see ei ole emakeel), loeb need retseptid välja küll. alljärgnev on siiski minu mugandus ja kuigi ma kohati ilmselt kasutan sõna “jänes”, on see toit siiski tehtud kodujänesest ehk küülikust; metsjänes tahab ilmselt veidi pikemat lähenemist.

alustuseks tuleb jänes muidugi ära tükeldada. kuna loom on pisike, on see ka toorena üllatavalt lihtne. isegi selgroo õnnestub lihtsalt ära murda, kui liha on kõrvalt lahti lõigatud. jäsemed saab kaüsna lihtsalt küljest ära.
“vasakule” panin ära kõik koivad (koivaotsad muidugi jäid raguusse), nö sadula koosfileedega (tükeldasin karreeviiludeks ja ilmselt lähevad kunagi mingi salati lisandiks) ja kõhunahad (proovin nendest mingi rulaadi teha). nii et raguu jaoks olid siis koivaotsad, ribid, kõik selgrooga seotud tükid, kael. kaalult siis ehk kilo kanti, huupi pakkudes.

j2neseraguu7012

ca 1kg küüliku tükke, kontidega
3-4 porgandit, lõigatud diagnoaalis ketasteks
1 keskmine sibul, puhastatud ja lõigatud mitte väga väikesteks tükkideks
veidi külmutatud herneid
2-3spl õli
150ml punast kuiva veini
150ml tomatipüreed või paksu maitsestamata tomatimahla
100ml aedviljapuljongit
2-3 loorberilehte
6-8 tera vürtsi
1tl vahemerepärast või provanssaali ürdisegu
1,5spl mett
soola

võta suur pann, aseta tulele (kõrge kuumus) ja vala õli pannile. kui õli on soojenenud, aseta pannile jänesetükid, ühes kihis. kui ei mahu, jäta osad ootele. pruunista ühelt küljelt 3-5 minutit (sõltub pliidist ja pannist jms, vajadusel vaata ühte tükki korra), siis keera külge ja pruunista ka teine külg. kui kõik tükid ei mahu pannile, siis tõsta esimesed taldrikule (või ka haudepotti, kuiplaanid toidu lõpuni selles teha), lisa vajadusel veidi õli ja pruunista ülejäänud samamoodi. suurema panni puhul pane kõik jänesetükid pannile tagasi ja lükka ühte serva ning aseta pannile ka porgandi- ja sibulatükid, kui teed edasi haudepotis, siis läheb küülik haudepotti ning pannile sibulad-porgandid. kuumuta läbi. pannil tehes jätka samas, potis tehes vala porgand-sibul potti koos õliga pannilt ning aseta pott tulele.
nüüd lisa vein ja lase korraks keema. lisa tomatipüree, aedviljapuljong, loorberilehed, vürts ja ürdid. hauta vaiksel kuumusel minutit 30. lisa mesi ja hauta edasi. vahepeal võid segada ka.
nii 15-20 minuti pärast kalla pannile-potti herned (kogus vastavalt soovile) ja maitse järgi soola. kuumuta veel 5-10 minutit.

serveerisin koduse friikartuli ja värske salatiga :)

õhtu, lõpuks

home, sweet home..

poole päeva pealt, sebimiste vahel, pidin ikka paratsetamooli ostma. õnneks sai peale seda olla peamiselt siseruumides. aga vahepeal oli küll tunne, et ma tahan kojuära. pidasin vastu.

hetkeks oli ajanihe. 13 aastat, umbes. ohh.. mingid veidrad detailid, hulk mälestusi, mille olemasolust ma enam teadlikki ei olnud. ja korraga rulluvad need mõneks minutiks lahti, enne kui kiirelt see uks jälle kinni panna.
ühtlasitaas see teadmine, et vahel võib sõprus lõppeda vägagi kummaliselt. kategoorias ’iga heategu saab karistatud’, kuigi ma üldiselt sellesse kategooriasse ei usu. aga näed..

möödaminnes nägin ma paari põnevat tooli. appike, ma pean nüüd mõne kuidagi siia saama ja siis midagi ette võtma. näpud sügelevad, kohe oleks tahtnud.
samas, ma tean, et kui ka homme õnnestub midagi ära tuua, siis aega tegeleda ei ole ikka enne järgmist nädalat. jama. pühapäevaks tuleb nagunii midagi koduvälist välja mõelda, tahan või mitte. tegelikult tahaks tooli lammutada. njah.
vahel on tahtmised, võimalused ja vajadused üsnagi nihkes.

kogu päev venis pikemaks, kui arvatud, nii jõudsin õhtuse panniroa napilt enne lapse saabumist valmis. ma olen sel talvel neid panniroogasid teinud korduvalt, huvitav, et varem neid mu menüüs ei olnud. igatahes on see üsna lihtne ja kiire võimalus teha soe õhtusöök.

kartuli-paprika-suvikõrvitsa-toorsuitsuvorsti panniroog
kartuli-paprika-suvikõrvitsa-toorsuitsuvorsti panniroog

ja just avastasin, et üks film, mida ma vaadata tahtsin, on täna kinos viimast õhtut. dämmit!
aga ma ei liigu siit kuskile, vaid asun tegelema puhkamise ja ravimisega. raamat ja tee ja jalgu soojendav kass, mida veel võiks tahta? (.. aga alati võib ju midagi veel tahta.. ?)
niigi olen tubli olnud.

sooja tahaks (ehk tšillipada)

enesetunne on täiesti sügisene – ehk siis mingi tõvesegune. selle kiuste oli ka tänase ilmaga õuetegemisi, natuke. aga külmavärinad ei kipu kaduma ka peale teejoomist.
täna teen selle tšillipaja, mis eile tegemata jäi. või mingi modifikatsiooni sellest. kuigi tahaks pikali olla ja mittemidagi teha.
kuna ma retsepti siit ei leidnud ja otsisin seda tükk aega, siis kopeerin ära. Toi & Trend ajakirja FB lehelt on see pärit.
ja ma olen teinud modifikatsioonidega, nt tšillikastet pole alati olnud. ja täna ei ole purgiube ka, keedan tavalisi. ja tsillikauna ei ole, on tšillihelbeid (mis on väga teravad). igatahes ma loodan, et see soojendab.

1 mugulsibul
1 küüslauguküüs
1 punane paprika
1 tšillikaun
500g kodust hakkliha
1 supilusikatäis õli
1 tl tšillipulbrit
1 tl soola
1/2-1 dl magusat tšillikastet (nt Santa Maria oma)
1 dl vett
1 purk maisi (ca 350 g)
1 purk punaseid ube (kidney beans) ca 400 g
1 purk valgeid ube ca 400 g
1 dl hakitud peterselli

1. Koor ja tükelda sibul, küüslauk, paprika ning tšillipiprakaun.
2. Kuumuta pannil õli ja pruunista seejärel sibul, küüslauk, paprika ja hakkliha. Lisa tšillipiprapulber, sool, tšilli ning sega. Lisa vesi, keera pisut kuumust maha ning lase segul podiseda ca 5 minutit.
3. Loputa ja nõruta mais ning oad ja lisa nad seejärel pannile. Kuumuta mõned minutid.
4. Raputa peale peterselli ja serveeri koos riisiga või tortilla sisse keeratuna. Tortillad võid enne serveerimist kergelt pannil soojaks lasta.

kell 20.02: leidsin ikkagi selle retsepti oma blogist, on varem ka siin olnud, küll kommentaarina. pilt on ka olemas.

ungarist inspireeritud notsusoust

või peaks see olema Stockmannist inspireeritud? sest just seal ma täna peale tööd lettide vahel nõutult ringi käisin, peletades tableti tekitet vastikustunnet. süüa oli vaja osta, aga piisavalt kehv olemine, et mõte ei tööta. neil on seal mingi sealiha-paprika ja ma ei tea, mille veel, segu, nimeks vist ‘maitsestatud seastrooganov’. no ei mäleta. eraldi ostetud paprika pealt tuli hinnasilt ära ja kleepus otse selle lihasegu etiketile, noh :P
igatahes tundus mingi soustilaadne asi selline lihtne valik olevat. see, mis mõtlemisvõimest veel järgi oli, haaras ühe toorsuitsupeekoni paki ka ligi.
ma mingil päeval lähen ja loen selle segu koostise täpselt ära, siis saab ilma konkreetse asjata ka teha. pealiskaudsel vaatlusel ma pakuksin, et ka lihtsalt sealiha- ja paprikaribad ajavad asja ära.

2tl searasva või võid
4-5 viilu toorsuitsupeekonit või suitsupekki
1 suur sibul
4-5 küünt küüslauku (hiina oma võib ilmselt topelt panna)
1tl paprikapulbrit
1/4tl tšillipulbrit
400g Stockmanni maitsestatud seastrooganovi
200ml purustatud tomateid või lahjat tomatipastat või 2spl kontsentreeritud tomatipastat
100ml vett
soola

pane pann rasvaga sooja keskmisele kuumusele. lõika toorsuitsupeekonist ristipidi kitsad ribad, viska pannile, kuumuta keskmisel kuumusel aeg-ajalt segades. puhasta ja haki küüslauk ja sibul sobivateks tükkideks. kui peekonist on kenasti rasva hakanud välja tulema, poeta sibul-küsla sinna seltsi. sega ja kuumuta, ära pruunista – pigem on tegu vaiksel kuumusel hautamisega rasvas. kui sibul hakkab läbipaistvaks muutuma, lisa paprika- ja tšillipulber, lase veel mõned minutid olla (ja vahepeal ikka sega, pulber võib kergelt põhja hakata).
keera kuumust juurde ja lisa lihasegu, pidevalt segades kuumuta ca 4-5 minutit. nüüd on aeg sousti sisse tomatid või tomatipasta panna ning natuke vett lisada. see sõltub täpselt muidugi kasutatavatest tomatitest, mõnedel on rohkem vedelikku, siis võib-olla pole vaja väga.
lase keema tõusta, keera kuumus maha, pane kaas peale ning lase mõnusasti haududa nii 40 minutit (või kui aega on vähem, siis vähem; kui kui läheb natuke kauem, ei juhtu ka midagi – peaasi, et vedelikku ikka natuke oleks).
ungaripäraselt peaks nüüd klimpidega serveerima, aga kartul kõlbab hästi. pastatooted ilmselt ka.

kui ma pojalt küsisin, kas teen värske salati ka kõrvale, vastas ta, et muidugi, see on ju hea. seejärel hoiatas, et ma liigselt äädikat ei paneks. sidrunimahl aga sobis küll.
maitses hea :)

hautatud kits pastinaagi-kartulipüreega

pilti ei saanud, sest jube hea oli ja liiga hilja tuli meelde, et võiks teha :P ja nüüd on kõht paksult liiga täis lihtsalt, nii et ei taha taldrikule rohkem plätserdada..
retsepti ka pole sellist täpset, sest lihtsalt tegin – peale seda, kui olin guugeldanud ja lugenud mitut (no nagu ikka).

1 kodukitse kints
6-7 porgandit
1 suur sibul
aed-liivateed (värske on parem, aga võib ka kuivatatud, kümme-viisteist vart võib vabalt panna)
ca liiter veisepuljongit (võib ka kontsentraadist; kogus sõltub ka poti suurusest)
300-400ml tomatipastat
ca pool pudelit punast veini
soola, purustatud pipart

puhasta ja haki sibulad, koori ja viiluta porgandid.
pane köögiviljad haudepotti, lisa tomatipasta, puljong, vein, ürdid, maitseained. sega ära. pane kints potti nii, et oleks enamvähem kaetud vedelikuga (vajadusel lükka aedvilju alt kõrvale).
aseta 160-kraadisesse ahju, kaane alla, ning lase seal haududa nii 4-5 tundi.

umbes pool kilo pastinaaki
umbes pool kilo kartuleid
100ml piima
100ml 35% rõõska koort
3spl maitsestamata toorjuustu (Farmi)
50g võid

koori ja puhasta kartul ja pastinaak, keeda pehmeks. kurna vesi. pane omavahel segatud piim ja koor soojenema (ära lase üle keeda!). püreeri kartulid-pastinaak pudrunuia vms abivahendiga. lisa või ning kalla peale kuum piima-koore segu. klopi puulusikaga, kuni või sulab. siis lisa toorjuust ja klopi püree mõnusalt vahtu.

serveerimisel lisa lihtsat toorsalatit (jääsalat, tomat, kurk, balsamico-kaste).

guljašššš-supp

tegelikult teen ma veiseguljašššši üsna samamoodi, nagu lamba omagi. aga kuna kordamine on tarkuse ema, siis..
100g ungari pekki
ca 700g pehmet veiseliha
3-4 sibulat
3-4 küünt küüslauku
0,5tl teravat paprikapulbrit
1tl magusat paprikapulbrit
soola
1-2 paprikat (rohelised oleks kõige paremad)
200g purustatud tomateid (või värskeid kooritud tomateid)
800g – 1kg kartuleid
vett
lõika veiselihast väikesed tükid. ungari pekist tee tillukesed kuubikud. puhasta ja haki küüslauk ja sibul.
haudepott tulele, mitte väga suurele kuumusele, pekikuubikud potti ja aegajalt segades kuumutada, et rasv välja tuleks. seejärel keera kuumust juurde, lisa potti liha, sibul-küüslauk ja paprikapulber. kuumuta segades, kuni liha enamvähem pruunistub.
vala peale keevat vett, nii et liha on peaaegu kaetud, lase keema ja jäta kaane alla hauduma.
vahepeal puhasta ja ribasta paprika, vajadusel koori tomatid, koori ja viiluta (või tükelda) kartulid.
kui liha on poolpehme (sõltuvalt lihast ca 45 minti), lisa aedviljad. vala peale veel keeva vett, nii et koostisained on kaetud, maitsesta soolaga ja hauta veel, vähemalt teist samapalju.
guljašššši sisse käivad väikesed klimbid ka, nagu lambaka puhulgi, aga neid ma täna ei viitsinud teha.

guljash825.jpg