Saadan midagi, mis valmib kiirelt ja on suht odav valmistada. Kerge ja õhuline nauding, ja väheste kaloritega.
Mandlid jahvatada suhkruga. 50g võid vahustada suhkruga. Lisada 2 munavalget ja segada. Ettevaatlikult segamise ajal juurde lisada jahu, vaniljeessentsi ning siis mandli ja suhkru pulber. Taigen peax jääma piisavalt paks, et saax rullida.
Õhukesed kettad panna pärgamentpaberile ja ahju 3-4 minutiks. Peale kypsemist asetada kuumad kypsised nt. taignarullile jahtuma.
mhh, peab tibinase käest küsima, palju umbes neid mandleid ja jahu on ja kui kuum ahi võiks olla? 🙂
tibinase mandlik
Saadan midagi, mis valmib kiirelt ja on suht odav valmistada. Kerge ja
pühapäev. pärastlõuna. nädal hiljem
enne kella nelja hakkab pühapäevases turistidest roidunud linnas kõlama kellamäng Nikolai kiriku tornist. kummastav ood päikesele ja kevadele vanade müüride vahel. iseenesest valivad jalad Müürivahe tänava vaikse lõpu Katariina Gildi meistrite asemel. üldse mitte põhjamaiselt kõlab slaavi kellalööjate looming, sobides siiski sellesse Linna, kummaliselt kerge ja õhuline ja siiski jõuline hallide päikesest soojendatud müüride vahel.
kui mu õlg ei valutaks, võiks selle hetke hoiule panna. aga panengi, ilma valuta.
tagasi linnamelus
pikeerisin rododendroneid, külvasin kuuski, kaevasime tuhkpuuistikuid välja, tuvastasime linde poldril, käisime Peipsi ääres Lüübnitsas kalu õppimas ja ostmas – mille käigus üks koha mulle sabaga piki jalga virutas.. grillpeost ja tantsukast contra luuletustega ärme räägigi..
kevad :))
kohapeal oli ka palju mõtteid, aga ei kiskunud kuidagi arvutisse, et neid kirja panna. hoopis teised mõtted kui linnas muide.
selle aasta esimene grill
eile sai siis selle aasta esimene grill ära tehtud, ühe sünnipäeva raames. oli igatsugu vorste ja liha, kõhu sai täis ja meele heaks. omalt poolt sai aga üks kodune liha kaasa haaratud.
ca 2kg searibi
500g tomatipastat
1spl mädarõigast
4-5 küüslauguküünt
100-150ml mustsõstramahla
vett, maitseaineid
ma ostan ribi ühelt kindlalt müüjalt, tal on sellised ribitükid, kus hulga krõmpskonti sees, mis ikka hamba all katki läheb. ribid tuleb sellisteks parajateks tükkides lõigata nii paari kondi järelt – et oleks ikka näppu võtta ja et liiga suur ka poleks. tomatipasta on mul ka mitte ketshup, aga just tavaline tomatipasta. tomatipasta kaussi, peale pressi küüslauk, raputa maitseaineid (mul oli sedapuhku üks poola päritolu grillmaitseaine – aga ka niisama sool, pipar, natuke suhkrut ja maitse järgi ürte on hea), pane rõigas ning sega. kuna päris tomatipastaga jääb üsna paks, siis vedelda mahla ja natukese veega.
nüüd hakka siis ribisid laudma marineerimisnõusse, kenasti marinaadiga kokku möglades. see marinaad jääbki selline vähe kuivem, et lihatükid ei ole seal nagu leos, vaid marinaad püsib kenasti liha küljes. omaenda kätega on ikka kõige parem liha marinaadiseks teha 🙂
aseta nõu jahedasse kohta. paari tunni pärast võid natuke liha liigutada ja kontrollida, et kõik tükid ikka marinaadiga koos on. las seisab veel natuke.
no ja siis tuli grilli ja tükid tulel küpseks 😉
Sardiinipasteet
Olgu öeldud, et sardiinipasteet, mis on erakordselt tavaline suupiste portugali köögis, puudub Eestis täiega. On muud igasugused: tuunikalast ja anshoovisest jne. Samas on sardiin kahtlemata väärikaim pasteedikala, kuna ei ole nii kuiv kui tuun ja ei ole nii soolane kui anshoovis.
Volks leiutas väga lihtsa resteptumi.
Sardiinu tomaatu pasteetu.
4 karpi atlandi sardiine õlis
purk (100 g) tomatipastat
soola
veskist musta pipart
jahvatatud muskaati
Sardiinitükid võetasse karpidest, nõrutatasse õlist är’, eraldatasse selgroolülid ning hakkmassinast paar korda läbi. Tomatipasta lahjendatasse vähese veega, et oleks selline parajalt soustine. Lisatasse muskaati ja musta pipart.
Hakkmassinast käind kala ja tomatisoust segatakse kokku ning maitse järele soola manu. Jahutada, karpi, külmkappi.
Lahe määre külma laua jaoks. Järele proovitud.
Värske lavashiga parim. Mõnda tummist portugali punaveini kõrvale hiivata, sest teadagi Portugalis öeldakse: “Kui vein ei ole punane, siis ei ole see vein.” Pääle kuulata fado-muusikat.
tervitelles
Volks
pühapäev. pärastlõuna.
pärastlõunane päike rammestab vastasmaja korstna tagant läbi veel pesemata akna. kuulen trolli tuttavat undamist, mis peatub mu akna all, et hetke pärast uksed taas sulgeda ja edasi sahiseda. vaikus.
ma võtan selle hetke endale
haug õllega
telliti mult haugiretsept ning leidsin selle raamatust “Meie kalad meie laual” (L. Petti, E. Pihu). kuna tellijaks õllelemb meesterahvas, siis see oligi valiku juures määrav 😉
kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid.
puhastatud haugi hoia 20 minutit nõrgalt hapus äädikavees, nõruta majapidamispaberil, hõõru soola ja pipraga.
õlu ja sibul pane sobiva suurusega potti, lase keema, tõsta haug sisse ja lisa või. kui tõuseb uuesti keema, keera kuumus väiksemaks ning keeda tasasel tulel umbes 15 minutit.
shopping kui elustiil??
laekus mulle paar päeva tagasi Kaubamaja kliendiajakirja uus number. ilus, paks, läikpaberil. ja juttu peamiselt shoppingust kui elustiilist. uhh.
Sopping kui elustiil
Veel paarikümne aasta eest tähendas nädalavahetus pigem kalaleminekut, spordisaali või jalutuskäiku metsas, tänasel päeval suundutakse üha enam kaubanduskeskustesse. Kaubanduskeskus konkureerib nii trenni, kino, teatri kui ka kõduga, sageli isegi tööga. Ja sinna ei minda mitte ostma, vaid šhoppama.
Šopping kui uus elustiil tähendab inimeste tava lihtsalt jalutada, nautida vaateaknaid ja väljapanekuid, tutvuda valikutega, otsida ideid, saada inspiratsiooni. Šopping on tänapäeva ühiskonnas eelkõige üks võimalikke aja veetmise ja suhtlemisvorme. See on suhtlemine omavahel, interjööriga, brändidega, ka maailmaga. Eestis ei ole Viiendat avenüüd, mida mööda tippmoe hõngu enesesse ahmida. Viru Keskus toob aga osakese sellest seni kättesaamatust maailmast meile käeulatusse.
mhh. päris masendav. lisaks grammatilisele järjepidematusele tehakse selgeks, et selline looduses käimise asemel mööda kaubakeskusi kollamine ongi normaalne ja positiivne? et kogume kõik rohkem raha, et see kõik uute asjade peale ära kulutada? suurendame tarbimishullust?
…
…
…