kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

Ometi on Eesti taaskord seljataha jäänud.

Minek, mis algselt oli plaanitud juba augusti keskele, libises päev-päevalt yha kaugemale. K6ik, mis vähegi venida sai, seda ka tegi, ent lahtised otsad vajasid kokkus6lmimist ja parata polnud midagi.

Juba aasta algul Marokost naastes m6lkusid m6tted järgmiste v6imalike sihtkohtade ymber. Esimene variant oleks endas h6lmanud Aafrika Lääneranniku läbimist, teine kiskus Aasia poole. Ja mida edasi, seda selgepiirilisemaks peatse Aasia-doosi vajadus ka kujunes, ning poolik Lääne-Aafrika plaan sai esialgu tagasi riiulile pistetud.

Et siis juba hunnik kärbseid yhe hoobiga saaks tapetud, sai samuti langetatud otsus kogu tee Eestist (esialgu) Indiani m88da maad läbida. See andis toreda v6imaluse teel l6unasse läbi p6igata ka Ukrainast, Moldovast, Rumeeniast ja Bulgaariast - maadest, mis seni mu jaoks täiesti n8. valgeteks laikudeks olid jäänud.
Yhtlasi annab see p6hjuse taaskord Iraani väisata ning viimaks ka Pakistanile pilk peale heita.

Indiaga plaan loodetavasti ei piirdu, ent kuna edasine tegevus- ja liikumiskava on veel ysnagi lahtine ja s6ltub ka paljudest välistest faktoritest, siis hetkel rohkem ei räägiks. Kiiret pole mul igatahes kuskile ja viimaks ometi / esmakordselt on tegu reisiga, kus igasugused ajaraamid ja umbkaudnegi naasmisaeg absoluutselt puuduvad. Kui viimaks Indiasse j6uan, eks siis vaatab edasi :)

T6e huvides olgu ära mainitud, et vähemalt reisi esimese etapi v6tame taas ette yheskoos Siimuga. Tean, tean - ise ka ei usu :) Kyllap siis on Marokost ja Lääne-Saharast juba piisavalt aega m88dunud, ning p6hikonfliktid ja -probleemid piisavalt unustusse vajunud. Ent olgem ausad, ei ole vist yhestki tutvusringkonnast kerge endale praktiliselt olematu etteteatamisajaga kuni pooleks aastaks reisikaaslast leida.

Suurem osa Eestist näib nimelt olevat endale permanentsed juured alla kasvatanud ja varakahekymnesedki ägavad juba mitmekymneaastase tagasimakseperioodiga laenukoormate all. SMS-laen ja BIG'i päikeselaen on eriti radikaalsed näited postsovietkompleksi kyysis vaevlevate eestlaste maniakaalsest tarbimisvajadusest.
Kujutan ette, et käesolevalt reisilt naastes kuulun rikkaimate omavanuste kaasmaalaste sekka. Kuigi kontobalansid lähenevad selleks ajaks eeldatavasti 0-le, puuduvad mul see-eest igasugused kohustused pankade, k6ikv6imalike krediidiasutuste, inkassofirmade, pandimajade ja taga-Kopli Vladikute ees.
Ehe ja värske näide eestlaste juurestumisest meenub eelmisest nädalast, kui yks mu häid s6pru oma tutvusringkonnas tasuta kahte edasi-tagasi Riia - Istanbuli piletit pakkus. Piletid oli ta ise juba kevadel ära ostnud, ent aeg osutus nyyd lennu lähenedes ebasobivaks ja ka tuju polnud see 6ige. Ja l6ppkokkuv6ttes läksidki need piletid raisku, kuna kellelgi polnud v6imalik end nädalaks - kaheks kohustuste ikkest vabastada.

Ent see selleks. Loodame seekord Indiani suuremate konfliktideta vastu pidada, aega on ju piisavalt m88dunud ja m6lemil kasvuaegagi olnud. Ja kuigi Iraani läksime eelmisel aastal vähimategi paranoiadeta, siis just tolle hetkel käsiloleva Ida-Euroopa perioodi vältel näib potentsiaalne v6itluskaaslane marjaks ära kuluvat.

Asja juurde. Kuigi l6plik lahkumine oli määratud 1. septembrile, kujunes see massiliste venimiste t6ttu minu jaoks v6imatuks ning Siim asus esialgu yksi teele, plaaniga enne itta ja l6unasse suundumist Londonist m6ned sinna jäänud strateegilised esemed ära tuua. Kuna minu lahkumiseni kulus veel 10 päeva, tegi Siim tagasiteel Varssavis m6ned päevad aega parajaks ning taaskohtusime 13. septembril Leedu-Poola piiril.

Isiklikult asusin Tallinnast teele 12. septembril. Kuigi plaan oli juba kaheksast hommikul tee äärde j6uda, venis k6ik vähegim6eldav veel kuni viimase hetkeni. Ja kella kaheksane päikesepaiste oli kella kolmeks pärastl6unal asendunud juba yhtlaselt halli tibutava taeva ning tuulise ja k6leda ilmaga. Esimese kyydi saamiseni leidsin peast isegi yksikuid uitm6tteid stiilis "mida kuradit ma siin teen?!" ja "viimane aeg koju tagasi p88rduda".

Ent juba poolsada kilomeetrit hiljem Märjamaal olid k6ik sillad p6letatud:
Hyvasti kaheruutmeetrine voodi; hyvasti pysiyhendus; hyvasti Eesti jogurtid ja hyvasti k6ikv6imalikud muud kodanlikud hyved. Ja jumalaga Eesti madalalaubalised ossjuhid, BMW-joodikud ja AUDI-m6rvarid. Et muld teile kerge oleks.
Hoolimata täielikust anarhiast ja kaosest, mis valitseb nt. Iraani liikluses, toimib k6ik mingil seletamatul moel, inimesed arvestavad yksteisega ja l6ppkokkuv6ttes tunnen end autos istudes turvalisemalt, kui Eesti teedel. Sad but true.

Edasi kulges k6ik suhteliselt ladusalt ning vaid 3 autoga läbisin pea 3 riiki - ehk siis 88bima jäin ca 100km kaugusele Kaunasest. Ilm oli k6ike muud kui meeldiv ja kottpimeduses telki yles seades ladistas vihm vastu nägu ning puuoksad takerdusid pähe ja riietesse. Ei olnud tore, ent "mida kuradit ma siin teen?!" m6tteid enam kordagi pähe ei ilmunud. Viimase asjana enne uinumist lootsin näha hommikul päikest siramas tyhjas sinises taevas, kui hea 6nne märki eelseisva rännaku tarbeks. Ja ennäe kokkusattumust - hommikul säras päike (praktiliselt) tyhjas sinises taevas. That was a sign, baby!

Mainimist väärib ka asjaolu, et tol esimesel Leedu telgi88l suutsin esmakordselt mitme nädala jooksul uinuda astmainhalaatorit kasutamata. Samuti olen ma end ylimalt hästi tundnud Tyrgi, Iraani ja Maroko tolmutuultes ning liivakeeristes, ent Eestisse naastes l88b pahatihti taas astma välja. Kuradi kliima :)

Hommikus88gi vahele jätnud, j6udsin umbes kella kolmeks Leedu - Poola piirile ning kohtusin seal juba eesootava Siimuga. Kuna mu k6ht veel väga tyhi ei olnud, otsustasime ylehinnatud piiripunkti einelad vahele jätta ning alles kuskil Poola maanteeäärses pärap6rgus keha kinnitada. Siis ma veel ei osanud aimata, et hommikus88gini kulub veel yks riik :) Muidu oleks kasv6i tahvli shokolaadi teadnud osta. Nimelt vedas meil taaskord ja vaevalt kymne minuti järel saime piiripunktist auto, mis oli teel otse Ukraina piirile. Lihtsalt ideaalne. Kuna Leedu autojuht suhtles meiega ainult vene keeles (nagu t6enäoliselt ka suurem osa järgnevate nädalate sohvreid), tuli meilgi oma roostest läbipuretud vene keel kirstup6hjast lahti pakkida.

Kui enamjaolt saavad eestlased vene keelest ise rohkem aru, kui rääkida suudavad, siis mina olen see fenomenaalne vastupidine näide. Ehk siis pursin pisut vaevaga, ent arusaamine on minimaalne. Sestap eeldas ka too 6-tunnine suhtlus Leedu autojuhiga vestluse rytmi tabamist ning strateegilistesse kohtadesse "da, da", "da?", "nu ponjel" ja tagasihoidlike naerupahvatuste pikkimist. Kuna ma omalt poolt veel siin ja seal m6ne teravmeelse "dumat nada, ne pr6gat" jms. märkuse lisasin, ei tekkinud autojuhis kahtluse varjugi.
Dumat nada, ne pr6gat :)

Piirile lähenedes avanes meile kilomeetrite pikkune veo- ning m6nev6rra lyhem s6iduautode-kontrabandistide rodu. 6nneks ei pidanud meie sohver piiri yletama, vaid piiri ääres varase hommikutunnini Ukraina poolt saabuvat autoostjat ootama. Kuna sohver oli meid piiribyrokraatiaähvardustega juba totaalselt ära hirmutanud, yritasime esmalt autoridade vahelt puhtingliskeelseid turiste mängides niisama läbi jalutada. Piirivalvur jäi aga resoluutseks ning sundis meid otsa ymber keerama. Hääletasime end seepeale neljanda järjekorras seisva auto peale, et koos piiripunkt yletada. Kuigi Ukraina on tänapäeval k6ikidele Euroopa Liidu liikmesriikidele viisavaba, n6utakse endiselt "nimi,aadress,sihtkoht,p6hjus,kestvus" tyypi registratsioonikaardi täitmist. Ja kuna suurem osa (Poola) kontrabandiste on lyhikese kannatusega tigedad jorsid, lähevad nad alati selle n6ude peale pyha viha täis ning kaheminutilise paberimäärimise asemel libistavad esimesele piirivalvurile 10 grivnat (20-25EEK) pihku. Nii ka meie piiriyletusassistent-kontrabandist.
Karta on, et sel piiril puudubki valvur, keda ära ei saaks osta. Kuigi ylemus v6ib tähendada juba kuni 100kroonist väljaminekut :)
Meie registratsioonikaarti arvutisse trykkiva ametnik Toliku kioskiklaasil oli kyll uhke inglisekeelne silt - "Offering and accepting bribes is strictly forbidden and will lead to serious administrative and criminal consequences", ent v6ib arvata, et kast kleepse saadi humanitaarabina Euroopa Liidult ja ei vääri pikemat syvenemist.

Piiri yletanud, leidsime end sajameetrisest apokalyptilisest kaosetsoonist, kus kontrabandistid-tshekistid-spekulandid ja muidumanipulaatorid hulkuvate koerte vahel ringi sagisid ja vasakule-paremale räpast äri ajasid.
Et valik pea segamini ajas, piirdusime suures kimbatuses pudeli limonaadiga ja keerasime endid k6rvalasuvale kummeliväljale magama, nähes kibedaid unenägusid kordumatutest m88dalastud v6imalustest.

Reede hommik äratas meid lageda taeva, suviselt h66guva päikese ja hingematva kummelil6hnaga. Algus oli hea - juba teine auto peatus ning peagi lendasime blondeeritud tukaga Ukraina neiu vanakooli Audis 120-130km/h m88da pigem-raudteed-meenutavat Ukraina maantee-alleed. Ajaratas oleks justkui aastat kakskymmend tagasi keeratud ning isegi sinine taevas ja roheline rohi näisid kuidagi pleekinumad ja teistsugused, nagu N6ukogude aegsel 350 ГОСТ värvifilmil (millise pakendil naeratavad ja lehvitavad uue läikivpunase Moskvichi k6rval 6nnelik punameelne perekond & Vigri).

V6rreldes niigi 6nnetusrohke Poolaga v6is märgata ka mitmekordset maanteeäärde pystitatud ristide/mälestusmärkide hulga kasvu, mis siis eeldatavasti just selles konkreetses kohas end surnuks s6itnud/s6idetud s6bra / sugulase / tuttava mälestuseks on pystitatud.
Avastusr66m ei osutunud aga sugugi "r66muks", sest avastamishetkel rappusin ma alles blondeeritud tukaga Ukraina neiu vanakooli Audi turvav88deta tagaistmel.

Peale N6ukogude värvigamma, GAZ-ide, VAZ-ide ja ZAZ-ide väljailmumise ja fenomenaalsete "Aeroflot"-stiilis graafiliste disainide n6uavad eraldi äramärkimist erinevatesse rajoonidesse sisenemisest teatavad grandioossed betoonsildid, kus muuhulgas v6ib ära tunda nii l6ikus- kui t88stusmotiive.
Kolleeg, sovietnalistikaekspert härra Raul Viitung ammutaks siit igatahes piiramatutes kogustes inspiratsiooni ja keelduks t6enäoliselt yleyldises eufoorias enne paari kuud yleyldse riigist lahkumast.

Nii, kuna viie minuti pärast täitub ostetud aeg Kiievi ylikallis (Londonist kallim!) internetikohvikus, siis ylejäänud värvikad mälestused eilsest esimesest Ukraina-päevast jäävad juba järgmist sissekannet ootama.

Sealhulgas:

a) kuidas meie maaliinibussijuht näoli maantee veerel metsa all magavalt purupurjus seenemyyjalt reisijatele s88gipoolist soetab;
b) kuidas kulgeb meie 7-tunnine 8ine rongis6it marsruudil Луцьк - Киев
(peategelased: KJ, Siim, Roman, Serjosha, poolik viinaollus, pealejook, keedetud munasakuska, ärritunud vagunisaatja ja vuntsidega miilitsaseersandid).

Coming soon.
Stay tuned.