kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

Niisiis - tagasi näguripäevi näinud Ukraina maanteele.
Meie esimene "saatuslik" Ukraina eksitus sai tehtud hetkel, kui suureformaadilise Euroopa kaardi idaosa uurides eeldasime, et riigi p6hjaosas asuvast Kovelist otse Kiievisse veetud 500km joon kujutab endast kuue- kuni kaheksarealist liiklusesse uppunud kiirteed.
Sada kilomeetrit hiljem kustus ka viimane lootus, kui endiselt raudteed meenutaval maanteel meist veerandtunni jooksul vaid m6ni yksik Pobeda v6i väsinud traktor m88da popsutasid.
J6udnud viimaks Manevitshi teeristi, mida ilmestasid ymberpaigutatavad t6kkepuud ning statsionaarne kahekorruseline miilitsakiosk, v6tsime aru pähe ja asusime kohaliku bussiga teele hoopistykkis l6unas asuva Lutzki poole, et sealt omakorda 8ine rong Kiievisse pyyda.

Bussiks oli veerand sajandit tagasi meiegi maanteedel vuranud ymar päts ning kahe umbkeelse reisija lisandumine ei jäänud mitte tähele panemata. Peatus-kaks hiljem palus bussijuht meil ukse juurde p6randale poetatud kotid pisut koomale t6mmata, et memmekesed välja pääseksid. Keegi rahva hulgast myhatas seepeale, et nad ei saa ju midagi aru.
Minu venekeelne remark stiilis "nonoh, mis jutt see on - ikka saame aru" teenis välja yleyldise heakskiitva "ooOOooOOoo..." häälitsuse ja edasi olime juba tehtud poisid. Koguni nii tehtud poisid, et bussijuhi taga istunud eideke hakkas meiega v6imaluse piires liini ajama.
Veel pisut maad hiljem peatus buss järsult maantee ääres ja aknast vilksatas näoli metsaveerel lehevaibal lamav meesfiguur. 6nnetus? Laip? Siiski ei - seenemyyk Ukraina moodi. Ja noh, kuna tegu oli siiski juba hilise pärastl6unaga, seletas see seenej6ugu yldist joobeastet, mis yhele noorele dressides marjalisele paraku ninapidi samblas uinumisega oli kulmineerunud.

Viimaks Lutzki j6udnud, oli sebija eideke meiega juba kui kaks kopikat yhes. Bussijuhi viimastest meile adresseeritud s6nadest v6is välja kodeerida, et kui me eidekesega paaritumisest pole huvitatud, lasku me parem kiiremini jalga.
Juhtus aga nii, et eideke keerutas meie ymber, kui kass ymber palava pudru ja ei kavatsenudki meid silmist lasta. Kuidagi armetu olnuks vanainimese eest kabujalu plehku pista, sestap lasimegi tal endid 5-10minuti kaugusele raudteejaama juhtida.
Eideke sellega ei piirdunud, oli järgmisel hetkel juba ninapidi kassas ning tahtis meilt kogu piletibyrokraatiam6nu ära v6tta. Ja juba viivuke hiljem seletas, et nyyd lähemegi ilusasti koos kolmekesi 6htul Kiievisse - tal seal sugulased ja s6brad ja puha.
Piletid käes, tänasime eidekest ylevoolavalt ja soovi(ta)sime talle head teed. Naiivne lootus.
Juba kepsutas mutike meie ees, et nyyd läheme aga baari tinistama. Ja kui me eelistasime vaksalisse puhkama jääda, valmis käigult uus geniaalne plaan, mis sisaldas endas tädi kilekotihunniku valvamist, kuni ta asjatamas käib.
Ahastusest hullumas, palusime abi just vaksalisse sisenenud neiult, kes fenomenaalsel kombel osutus inglise keele oskajaks. Peale m6ningasi läbirääkimisi andis mutike meid viimaks vabaks, kallistas Siimu, kogus oma kilekotikesed kokku ja kepsutas minema.

Vaksali seinale kinnitatud tsiviilkaitseinstruktsioone uurides m88dus aeg kiirelt ning peagi oli meie rong ees. Taaskord ei 6nnestunud meil tähelepandamatuks jääda - vaguniukse esises tropis tutvustasid meile (ja teineteisele) endid Roman ja Serjosha, millele järgnes koheselt Romani sydamlik kutse yhisele joomale.
Kuna istekohad olid nummerdatud, säilis meis lootus, et meie vastas v6tab ehk istet keskealine paarike, aga ei. Minutit kymme hiljem olid Roman ja Serjosha hopsti platsis ning r66mustasime k6ik isekeskis, et kohtadega niiviisi "vedas".
Romani märss sisaldas endas muuhulgas poolikut plaskut, uriinitooni pealejooki ning kilekotikest kuhja keedetud ja kooritud munadega. Oh 6nne ja rahvustevahelist s6prust.

"Nu izvinite druzja, a ja nitshevo ne pju, ja sportsman" päästis mind taaskord, ent seda vähem oli vabandusi Siimul ja peale väidetavalt aastast pausi kerkis väsinud väljanägemisega plasku mu reisikaaslase suule. Peagi läksid meie v66rustajad isekeskis suitsu kimuma ning minu jaoks avanes ideaalne v6imalus sygavasse unne vajumist simuleerida.
Minu näilisest magamisest inspireerituna vajus ka oma kohale naasnud Serjosha peatselt ära, ent Roman kukkus Siimu kallal demagoogitsema, l6ppkokkuv6ttes syydistades teda yhtaegu nukralt ja ylbelt selles, et too saab tegelikult vägagi hästi igast kui viimasest s6nast aru, aga lihtsalt mängib lolli.

Solvunud Roman asus endale uusi tinutamiskaaslasi otsima ning seeläbi vagunisaatjaid yha enam ärritama. Mitte et avalik tinutamine Ukraina rongides haruldus olnuks - näiteks meie selja taga läbustanud meheponksud olid selleks hetkeks juba m6lemad ära vajunud - yks pooleldi sirakil vahekoridoris, pea 6ndsalt istmele kägarasse vajunud seltsilise syles. Ehk oli just Romani vitaalsus selleks peamiseks ärritavaks faktoriks, mis pani vagunisaatjaid järgmisesse peatusesse rongile miilitsapatrulli (formaalselt on Ukrainas vist siiski tegu politseinikega, ent välimus-teguviis räägivad pigem eelkäijate keelt) vastu kutsuma.

Vuntsidega miilitsionäärid viisidki meie Romani ja tema uued s6brad ära. Korra pyyti kaasa vedada ka meie selja taga vedelevaid pummeldajaid, ent äratusest polnud suurt kasu ja sellele ettev6tmisele l88di peagi käega. Ka 6ndsalt norskav Serjosha jäi puutumata - miilitsionääride saabumiseks oli Serjoshal 6nnestunud end diskreetselt istmekatte varju peita.

Ylejäänud tee Kiievini m88dus 6ndsas rahus, kui mitte arvestada Romanist meie istme alla ununenud, nyydseks hetkeks juba pooleldi munasupiks lagunenud toksilist sakuskakotti.

Varahommikune Kiiev tervitas meid käratseva vaksaliymbrusega, millise k6rval Balti Jaam paradiisipargikese mulje jätab. Tegime vaksalist kiirelt minekut ja asutasime end varahommikusele linnaekskursioonile. Kiiev ei tekitanud meis aga just suurt vaimustust, eriti veel peale seda, kui vanalinna järgi kysides meie ymber k6rguvatele stalinismipäranditele osutati. Tallinna Vanalinnast ära hellitatud eesti poisid, mis muud.

...

...

Einestasime ja jalutasime tagasi vaksali suunas, plaaniga endale rongipiletid Krimmi soetada. Järgmine tyhi rong Simferopoli suunas lahkuvat alles peale kella 23 6htul, mis jättis meile enam kui 6h vaba aega. Kuigi algul plaanisime oma lyheldaseks jäänud linnaekskursiooni pikendada, katkestas vaksali oma raudse haardega ymber piiranud padukas peatselt meie plaanid.
Vihm oli ainuke asi, mis niigi vaksalit ymbritsenud hallist, tolmusest ja tr88stitust turu- ja kioskirägastikust veel puudus. Värskendavate piiskade asemel tundus ka taevast vaid tolmu ja puru lisaks sajavat.

P6genenud vaksali "kaitsvasse" varju, ei muutunud yldpilt just eriti meeldivamaks. Kuigi selle nimel tegutses terve roodu laigulistes mundrites turvamehi, kes aeg-ajalt asjatavast rahvast sinna selgelt mitte kuuluvaid isikuid välja noppisid ning minema peletasid. Nii veetsimegi suurema osa ajast yhe ootesaali nurgas kottidel l8sutades.
Mingil hetkel, kui olin parasjagu teel kioskisse uut mahla ostma, vajus vaksali välisuksel p6lvili maha sinna kahe miilitsa poolt tassitud, pealtnäha igati ontliku väljanägemisega papi. Yks miilitsatest lahkus ja teine jäi mehikeselt justkui midagi n6udma. Pyydes maha lennanud portfelli yles noppida, kadus papil korraga maapind käe alt ja ta lajatas otse laubaga piki plaadistatud p6randat. Miilitsionäär ootas m6ne hetke, t6mbas siis verise otsmikuga papi tagasi p6lvili ning n6udis lisa, kui viimane talle värisevi käsi m6ned kortsunud grivnad ulatas.
Loo tausta ma loomulikult ei tea, ent temaatilisemat kohta mp3-mängija k6rvaklappidest Orwelli "1984" audio-raamatu kuulamiseks on vist raske leida.

...

...

...

Tund m88dus tunni järel ja iga m6ne aja tagant lasti vaksali ragisevatest valjuhäälditest mingisugust triumfeerivat N6ukogude marsimuusikat. Jällegi, äärmiselt temaatiline.
Tund-poolteist enne rongi väljumist otsustasime vaksali k6rval asunud korraliku väljanägemisega pizzabaaris einestada, ent kahjuks osutus m6ttetult kalliv6itu pizza veelgi m6ttetumalt kalliks juustu-tomatisaiaks. K6hud saia täis, tegime juba vara8ises kioskirägastikus veel viimase tiiru, et endile eelseisvaks 16h rongis6iduks syya-juua kaasa osta.
Aega meil 6nneks veel oli, nii et seisatasime siin ja seal... kiikasime siia ja sinna... arutasime nii yhe kui kui teise mahla kvaliteediomaduste yle...
...ning otse loomulikult jäime 23:05 väljunud Simferopoli-rongist 10minutiga maha. Doh.
K6ige hullemini ei läinudki ja kokku 130 grivnat (ca 300krooni) maksnud istekohtadest saime 60% rahas tagasi. Seekord viskasime mynti ja poolteist tundi hiljem väljuvale järgmisele rongile soetasime juba kupeepiletid. Kulutus 6igustas end igati ja järgnevad 16h kulusid absoluutselt stressivabalt.

Loetlen siinkohal ehk p6gusalt yles järgnenud kuueteistkymne tunni peamised rongiaknavaatamisväärsused:

...

...

...

...

...

Tarkovski polnud vist ''Stalkerit'' filmides veel "Киев - Симферополь" ekspressi kasutanud

...

...

...

...

Mingil hetkel peale legendaarse Запорожье (just selle linna vabrikulintidelt potsatasid kunagi yksteise järel maha läikivuued Zaporozhetsid, mis 6nne ja r66mu igasse Suure Isamaalise Liidu nurka t6id) läbimist m88dus meie rongist yllatuseks säärane raskerelvastuskolonn. Kahjuks jäigi arusaamatuks, kas tegu oli tuhast t6usnud tehase uue mudelivaliku v6i Ukraina / Venemaa armeekolaga. Lenin ei hyya tulles, teati juba ammust ajast 8elda.

Varasel 8htupoolikul maabusime viimaks Simferopolis, ja kuna meil oli kindel siht 88seks rannikule j6uda, asusime kohe edasisi variante kaaluma. Kaaluda meil eriti midagi pikalt ei lastud, kuna järgmisel hetkel vuras vaksali ette tubli ymarsilmne trollibuss, sildiga "Симферополь - Ялта". Jäime yksteisele lolli näoga otsa vaatama, kuna just Jaltasse meil saada vaja oligi... ent meie teada pidanuks kahe linna vahe nii 80km jagu olema.
Tol hetkel me veel ei teadnud, et seisame silmitsi Krimmi au ja uhkuse - maailma pikima ja Euroopa ainuma mägitrollibussi(marsruudi)ga.
Kibestumusega tuleb mainida, et reisi seni vast suurima tynga saimegi sel esimesel mägitrollis6idul, kui teadmatusest soostusime ka oma suurte seljakottide eest kahte lisapiletit ostma. Ehk siis kogu kompott kokku 40 grivnat. Ylejäänud jupid sama marsruudi piires ei yletanud yldiselt paari grivna piire. Aga see selleks. Kui ise ei näe, siis ei usu:

...

Jaltasse me sel päeval tegelikult ei j6udnudki. Trolli peal aretasime nimelt vene-inglise segust vestlust yhe meeldiva kaasealise noormehega, kes agaralt meie reisi kohta päris. Kui trollibuss parasjagu Alushta nimelist linnakest läbis, mainis meie vestluskaaslane linna taamal k6rguva väikese mäeaheliku parempoolse n6lva kohta, et rahvas kutsub seda Vaimude Mäeks. Selge.
Plaan oli tehtud. Läheme järgmisel v6imalusel maha, paneme telgi randa pysti ja homme vallutame 1250m mäetipu.
Trollipeatusest rannani j6udmiseks kulus muidugi veel oma aeg, sest see eeldas paari tubli kilomeetri läbik6mpimist koos 200-300meetrise laskumisega. Ja peagi laiuski meie ees imekaunis Krimmi l6unarannik:

Järgmisel hommikul sama teed pidi taas yles trollipeatuse poole k6mpides nägime juba läbitud asulat viimaks ka kogu selle päikeselises säras ja uhkuses.

...

...

...

Sotsialistlik kypsisetordiarhitektuur ei lase endast m88da vaadata, olgu siis Läänemere v6i Musta Mere kaldal. Idyll kyll, aga j6hkra kiiksuga.

väike inimene ja suured N6ukogude ideaalid

...

...

S6itnud trolliga tagasi Alushtasse, jätsime oma seljakotid bussijaama pagasihoidu ning kohalikest pirukatest laetuna alustasime oma päevaretke veel kaugel-kaugel k6rguva mäetipu poole. Mäepäevast polegi nagu suurt kirjutada. Mitte et mägi päeva v6i päev mäge väärt poleks olnud, otse vastupidi, ent... mäkkeronimine on pigem ikka nagu sisemine rännak, kusjuures mäetippu j6udmine iseenesest ei tohiks omada eriliselt suuremat tähtsust, kui yksk6ik millise eelneva meetri läbimine. Alpinism, trekking, freeclimbing - mida iganes. Mägi on mägi. Tao.

...

...

...

...

ehk Euroopa k6rgeim korvpalliväljak?

...

Nagu varemgi on juhtunud, ronis graafik ylesmäge meist juppmaad kiiremini ja tippu j6udsime täpselt hetkel, kui päikeseketas juba läänepoolset horisonti varjavate mäeharjade taha kadus. Ega muidu polekski sest midagi hullu, kui viimased soojendavad kiired hetkega armutu jäise tuulehingusega ei asenduks.
Ja järgnes samuti see, mis juba varemgi on juhtunud, ehk siis s88stlaskumine m88da tundmatut mäen6lva, et enne kottpimeduse pähevajumist v6imalikult madalale j6uda.
Paratamatus? Jah. Hulljulgus? Jah. Paras annus lollust? Kindlasti. Ent kohati meeldiv adrenaliiniallikas samuti.

Pilkases pimeduses ja rampväsinutena j6udsime viimaks tagasi Alushta bussijaama. Kotid selga ja järgmise 8ise trolli peale. Teatanud trollijuhile, et meie tahame nyyd Arteki minna ja kas ta ehk oleks nii armastusväärne ning teataks meile 6ige koha saabumisest, vajusime kontaktiv6imetutena istmetele. Pool-kolmveerand tundi hiljem SEE saabus. Trollijuhi märguannet polnudki tarvis, sest ainus mis teeäärsest pimedusest sadade meetrite kaugusele säras, oli tohutusuur neoonselt kumav silt "А P T E K".
Peale eelmisel päeval kuuldud napi lause, et Arteki laager asub siinkandis, puudus meil absoluutselt igasugunegi taustinformatsioon. On's koht täiesti maha jäetud, kalliks paradiisirannaks ehitatud v6i hoopistykkis s6javäeosaks ymber monteeritud, ei omanud meile absoluutselt mingit tähtsust. Plaan oli yhene ja selge - 88bida Artekis.

Kui keegi ei peaks veel juhtuma m6istma, millest jutt, siis A R T E K on see maagiline v6lus6na, mille nimel kunagi sajad tuhanded oktoobrilapsed ja pioneerinagad aastaid m88da n88ri käisid. Siberist Tyrkmenistanini ja Kuressaarest Vladivostokini oli väikestel Mikkudel ja Mannidel, Muratidel ja Nataljadel vaid yks särav siht silme ees - saada väljavalituks.
Unustuseh6lma kaduvad N6ukogude legendid räägivad imelisi lugusid aegadest, kui tiigist välja6ngitsetud kuldkalalt sooviti printsesside, losside ja kulla asemel vaid igatsetud Arteki laagrikohta.

Maha polnud Artek igatahes tänaseks jäetud - taksod ja mikrobussid vurasid iga natukese aja tagant meist m88da ning peagi j6udsime luitunud kuurordirajooni. Siin-seal jalutasid ringi muretud noorukid, kyll paari-, kyll hulgakesi. Mingil hetkel j6udsime suure plekk-kaardini, mille järgi kogu Arteki territoorium 4 v6i 5 laagriterritooriumiks oli jaotatud. Konkreetne koht polnud meile tähtis, peaasi et mereni kuidagi välja j6uaksime. Pimeduse varjus jalutasime sisse lähima laagri lahtisest väravast, ent ei m88dunud kaua, kuni kuskilt tekkis meie ette militaarmundris valvur, kes tegelikult äärmiselt armastusväärselt palus meil lahkuda.
Naasesime läbi Arteki territooriumi kulgeva "peateeni" ning lootsime järgmise laagriga 6nne proovida. Veerand tundi hiljem eristasime juba läbi pimeduse hiiglasliku staadioni ähmaseid piirjooni. Samm-sammult ja rajatis-rajatiselt liikusime edasi yha allapoole, lainete tugevneva kohina suunas.

Muuhulgas kaalusime tee peal järgnevaid variante: 1) jääda 88bima Arteki staadioni olympiatulet6rviku hiiglaslikku kaussi, 2) jääda 88bima tohutu taevassek6rguva Kangelasema monumendi kuuerevääri alla, 3) jääda 88bima laguneva ujula hyppeplatvormile.
Siiski suutsime kiusatustele kuni viimase hetkeni vastu panna ning pystitasime viimaks oma telgi sygavale p66saste ja puude varju, otse mere kohal k6rguvale kynkan6lvale.

Hommik tervitas meid valutavate liikmete ning karge kiirvettekastmisega (merevee temperatuur jäi kahjuks nii 16 kraadi kanti), seda m6nusam oli seniidis h66guv kuum ja halastamatu päike. Meie telki l6ppkokkuv6ttes keegi ei avastanudki ja ykski teine mundrimees meie vastu enam huvi ei tundnud. Kunagise Arteki au ja hiilgus näib olevat jagunenud erinevatesse väiksematesse suuresti Ukraina valitsuse poolt finantseeritavatesse laagritesse, sekka m6ned morjendavalt kallid hotellid. Palun, siin on Artek, millist enam pole.

...

...

...

...

Suurt muud sel päeval ei juhtunudki, kui et vedasime endid hilisel pärastl6unal viimaks Jaltasse suunduva marsruuttakso peale ja sealt kohe edasi Sevastoopoli marsale. Hämarusega käsikäes linna saabunud, saluteerisid meile seekord mahe 20kraadine merebriis, Venemaa s6jalaevastik ja meie oma Amandus Adamsoni loodud Sevastoopoli all uputatud laevade mälestuseks pystitatud monument.

Hetkel on aga kell tiksumas 8:00, esimene Sevastoopoli 88 on m88dunud unetult ja ymberringi hakkavad arvutiklaviatuuridelt esimesed ilased näod kerkima. Tuleb tegutseda.