Chefchaouen.. ..or was it?
...
...
Sõnu jääb aina vähemaks. Ent nii vist peabki olema - on ju ammust ajast poleemikat tekitanud probleem, kus verbaalne kommunikatsioon, inimmõistuse enda poolt konstrueeritud keelte näol, ei ole kaugeltki võimeline adekvaatselt edastama kogemustepagasi ning läbielatu ulatust. Kuidas saakski meeled ja mõistus alluda tyhipaljale keelele, kui viimane on vaid yks esimeste "sohilastest".
Taustainformatsiooniks siis niipalju, et Chefchaouenisse jäime lõppkokkuvõttes pysima viieks päevaks ja enam-kui-õigustatult.
Olles eelnenud kahel päeval võtnud ette suhteliselt väsitavaid ronimisretki Chefchaoueni taga kerkiva Talassemtane Rahvuspargi mägedes, ei olnud meil enam suurt usku kolmandasse rännakusse.
Õnneks oli rännakul usku meisse.
Suutsime nimelt vallutada yhe sealsetest kõrgeimatest tippudest, 2038m kõrguse Sfiha Telji'ga kõrvu seisnud pisut madalama kaljunuki.
Ja selleks kõigeks polnud vaja varuda muud, kui kilekotiga kondiitritooteid, pudel kohalikku Hawai limonaadi, ilmatult aega, metsikult jaksu ning lausa lollimoodi jonnakat tahet.
Aga seal yleval on Teine Maailm. Kahjuks/õnneks ilma valgusfooride, pargipinkide ja prygikastideta. Sestap on rangelt kohustuslik iga yleslohistatud võõrkeha endaga koos ka tagasi alla tarida. Kui te seda ei tee, kumuleerub tõenäoliselt kirjeldamatu karmavõlg ning hiljemalt mõnekymne aasta pärast närbute kidura vanurina oma sydametunnistuspiinadesse.
Ja rohkem midagi ei ytlegi. Nähtu lihtsalt ei allu sõnadele.
Ja ongi parem.
Mõni teadjamees ytleks selle kohta "tegemist näib olevat madalast õhurõhust ja tsyklonaalsest ilmast tingitud haloga, mis tundub ymbritsevat päikesest tingitud inimkujutise varju".
Mõni teist masti teadjamees kostaks jälle "näe, poiss tuli mäe otsast Jumalat leidma, aga leidis hoopis iseenda".
Ratsionaalne vs. intuitiivne mõtlemine. Take your pick.
Mina ytlen lihtsalt, et Jõuluime. Häid pyhi.