kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

vahetult Iraani-Tyrgi piiri yletanud gringod taaskord piki inimtyhja maanteed teadmatuse poole jalutamas

hyljatud maanteed kaunistav legendaarne Ararati m2gi, mille tagant meile 'l22nemaailma' tagasip88rdumise puhul punaselt h66guv p2ikesekera t6usis. turistid 2rgu lasku aga meelt heita - parkimisplats on igati olemas

Lausa 'r66m' oli esimest Tyrgi asulat l2bida, ymber 15pealine kriimuline lastekari - k2mblad 6ieli ja suud ammuli 'hello-hello, moni-moni'. Iraanis oli kohalik pisipere ikka m2rksa delikaatsem (v6imalik, et neile oli lihtsalt 'turisti' m6iste veel v66ras) ja paar noort selli, kes meilt kogu 5500km Iraani-tuuri jooksul raha tihkasid kysida, hurjutati t2iskasvanute poolt kiiresti minema. Aga tegelikult, mis ma virisen - lapsed ju armsad, siirad ja s6bralikud ning ehk m6ni yksik neist ka m6istis, miks meil neile sentigi anda polnud.

...

Samas alevikus kohtasime ka oma esimest kodustatud kotkast. Lausa valus oli vaadata, kuidas p2takad k2rbitud sabasulgedega kotkast tiibu-pidi lohistades ringi tassisid ning v2ntsutasid. Palju ei puudunud, et oleksime s22stud kokku pannud ja endale kotka soetanud, ent suutsime siiski sydamed j22tada ning kahekesi teed j2tkata. Karta on, et isegi meie poleks Euroopa Liidu v2lispiiril kymnetele byrokraatidele suutnud rahuldavaid vastuseid anda linnukuninga p2ritolu, eluloo ja tuleviku kohta.

...

Otse Musta Mere 22rde suundumise asemel tegime j2nesehaagi l6unasse - l2bisime taaskord Vani ning peatusime Baskales - v2ikeses kohakeses piiri 22res, kus esimesel korral Tyrgit l2bides olime kergelt pummeldanud kohaliku haiglapersonaliga. Lugu selles, et Iraanis 6nnestus mul endale hankida mingisugune kuratlik silmap6letik, mille t6ttu ma pea kaks n2dalat ka kesk88sel p2ikeseprillidega ringi olen liikunud. Esimest korda kylastasin oma murega haiglat tegelikult juba Iraanis maav2rina poolt purustatud Bami kohalikus meditsiinikeskuses. V2lisuksest sisseastumine, oma mure k2te-jalgadega teatavaks tegemine, visiit eriarsti juurde ning retseptiga uksest v2lja jalutamine v6tsid tookord umbkaudu 3-4 minutit. Maksin kiirteeninduse ja visiidi eest kokku t2pselt 0 raha ning kahed silmatilgad l2ksid maksma ca 15 Eesti krooni.
Silmatilgad kyll kergelt leevendasid olukorda, ent ei andnud siiski kaugeltki soovitud tulemust ja seet6ttu p88rdusin sama murega haiglasse ka Tyrgis. Ka Baskales k2is k6ik v2lkkiirelt ning peale silmaarsti diagnoosi t6i tuttav meditsiini6de mulle vajalikud silmatilgad apteegist koguni tasuta. V2he sellest, viis minutit hiljem oli meile juba organiseeritud tasuta minibussis6it tagasi ca 175km kaugusel asuvasse Vani! Kujutate te ette ligil2hedastki situatsiooni m6nes Euroopa v6i Eesti haiglas/kliinikus. Ka 'oma valge inimene' saadetaks sellise sissesadamise korral pikema jututa uksest v2lja ning soovitataks j2rgmiseks n2dalaks (kui veab) aeg kinni panna.

Uued silmatilgad k2es (mis Iraanis v2ljakirjutatutest 6nneks efektiivsemateks osutusid - olen juba paar p2eva poolenisti prillideta veetnud), j6udsime 6htuks tagasi Vani ning otsustasime end taaskord odava hotellitoaga hellitada. Eelmine kord maksime Vanis 88bides Aslani nimelises asutuses kahe voodiga toa eest (tualett/dush koridoris) kiire tingimise j2rel 15 liiri (ca 120 krooni) kahe inimese eest. Seekord vemmeldas mul aga veri veenides ja olin endale sydameasjaks v6tnud veel odavama hotelli hankimise. Odavaima hinna suutsime v2lja kaubelda Aslanist paarikymne meetri kaugusel asuvas 'Ipek'-is - 13 liiri kahele (dushilaadse moodustisega koridoris). Selle teadmisega l2ksime uuesti Aslani, kus sedakorda alustuseks meilt kaks korda enam taheti. Kurva nentimise peale: 'nojah... eks me siis peame YLE TEE asuvas IPEKis 88bima' 2rritus administraator silman2htavalt ning kerge t88tlemise j2rel lasi samuti hinna 13 liirile, p6lglikult mainides 'aga 2rge unustage, et Aslan ja Ipek ei ole SAMAV22RSED asutused, meil on siiski tegu KVALITEETSE hotelliga'.
Asjad tuppa t6stnud, avastasime j2rsku, et naabermajas on k2imas ehe k2rarikas tyrgi pulm. Otsustasime pisut pulmatada ning juba m6ni minut hiljem 6nnestuski meil saada endid pulma kutsutud. Ega me omal initsiatiivil kyll niimoodi kuskile sisse trygima ei l2heks. Aga meie suureks eba6nneks tyrgi pulmas (v2hemasti sedakorda) lauad tasuta s88gi-joogi all lookas ei olnud (t2psustan - hallitanud saiakannikatki polnud silmapiiril n2ha) ja edasi kulges k6ik juba kahtlaselt kiiresti. Viis minutit hiljem tantsisime ja r6kkasime sugulaste-s6prade vahel ringtantsus, veel viis minutit hiljem istusime nahkdiivanitega kabinetis kolme kohalikuga ja kuulasime, kuidas suurim ja t6siseim neist seletas, et peagi l2hevad nad pommiv88dega relvastatult Istanbuli Iisraeli saatkonda ning iseendid 6hkima. Tolleks hetkeks oli meil juba pulmaisu otsas, ent olukord pingestus veelgi meeste pakutavast kangest alkoholist keeldumisega (olgugi, et sydamest t2nades ja kymme korda yle seletades, et me vahel vaid veini ryypame). Korraga olime ymbritsetud hulgast 2raolevate n2gudega kohalikest, kes viipasid meile, et aeg on hotelli magama minna ning tahtsid k6ik kangesti meid saatma tulla, samal ajal muretsedes, et suurem osa kohalviibijatest meie 2kk-kadumist ei m2rkaks.
Kergelt yledramatiseerides l6hnas olukord massim6rva j2rele. Ent kus h2da k6ige suurem, seal abi k6ige l2hem. Nagu v6luv2el, ilmus keset pulmamaja treppe meie ette Aslani administraator ning olukorda 2ra kasutades kadusime v2lkkiirelt yle tee asuvasse hotelli, j2ttes administraatori 2rritatud rahvahulga keskele suhteid klaarima. K6ik toimus kuidagi nii kiiresti ja kummastavalt, et ei j6udnudki v2ga paranoiliseks muutuda, ehkki ennist olime sama linna 8istel t2navatel n2inud ringi liikumas politseiraskesoomukit.
Kui administraator tagasi hotelli fuajesse j6udis, oli ta v2ga 2rritatud, jahvatas midagi suurest probleemist ning... ...s6na otseses m6ttes j2ttis meid koduaresti. Oh well.. oligi aeg magada.
L6una paiku 2rgates v6tsime ette 36h h22letamismaratoni p6hja poole. J2rgmise p2eva p2ikeseloojanguks j6udsime Musta Mere kaldale ning enne magamaminekut paarisaja kilomeetri kaugusele Ankarast. Tegelikult oleks sellise maniakaalse maratoniga pidanud korraga l2bima terve Tyrgi, ent nagu s6idu k2igus v2lja tuli, ei liikunud me just m88da kvaliteetasfalteeritud p6himagistrale - pigem m88da kurvilisi ja kynklikke m2giteid. Maratoni krooniks j2i suremahakkava veoautoga kilomeetristes m2gedes tohututes tolmupilvedes m88da ylikitsast piireteta liivateed keskmiselt 30km/h ylesronimine.
Ja otse loomulikult leidsime inimtyhjade paradiisirandade asemel Musta Mere 22rest ylerahvastatud imev2ikeste liivaribadega varustatud rannajoone, mis tekitas sellise pettumuse, et ujumas j2i k2imata. Kuigi sellep2rast me oma meeletu maratoni yleyldse ette v6tsime.
Toredaks m2lestuseks j22vad v2hemalt umbkaudu 24ndal h22letamistunnil meid peale v6tnud noormehed, kes peale vastastikust tutvumist kohe kummalise telefonik6ne tegid. K6ne p6hjus sai aga selgeks minuti p2rast, kui j2rsku diskorih22l autoraadiost meie nimesid r88kima hakkas, erutatult midagi tyrgi keeles seletas ja meie uute semude tellitud tervitusloo m2ngima pani.

kui maratonip2eval m6tlesime veel, et 30km/h enam aeglasemaks j22da ei anna, siis j2rgmisel hommikul olime sunnitud oma m6tteid s88ma - Ankara poole liikusime vahepeal yhe hobuj6ulise masinaga, mis otseloomulikult suurima sydamerahuga keset kihutavaid veoautosid t2is maanteed veeres

tuletaks meelde, et euron6uded on tyrgis v66rad ja sellist olekut ei kutsuta siin plahvatusohtlikuks avariiolukorraks. Pigem vastupidi, tavaliselt on samav22rselt viltu vajunud koorem kaks korda k6rgem ning suure presendilahmaka asemel kinni t6mmatud vaid risti-r2sti seotud k8itega

Ankara oli mittemidagiytlev, bazaar oli naeruv22rselt nadi ning 6htul meid linnaveerelt yleskorjanud veok viskas meid keset 88d maha Istanbuli suunduva kiirteesilla all, kust seej2rel l2bi aias oleva augu yles ronisime ja end ootamatult kottpimedalt kiirteelt leidsime. Kottpimeduse all ei m6tle ma siinkohal paari plinkivat laternat, vaid t2ielikus valgusetuses meist m88datuiskavaid hiiglaslikke koletisi. Aga kui yldse kuskil, siis just Tyrgis valvab meie yle p8idlakyydijumal - loetud minutid hiljem istusime j2rgmise auto peal :) Ise ka siiamaani ei tea, kuidas see juhtus.

Istanbul - liiga palju inimesi ja liiklejaid. Ometi tundub liiklus uskumatult tsiviliseeritud juppmaad v2iksema Teheraniga v6rreldes. Poleks ma Iraani kylastanud, peaks ma seda p6rguks, ent enam mitte. Kesklinnas v6tsime ette kohustusliku kultuurireisi - legendaarsed Agia Sofia, Sinine Moshee ja Suleymani Moshee, mille kohta igas v6imalikus kirjalikus materjalis kasutatakse vaid yliv6rdeid - 'maailma suurim, maailma v6imsaim, uskumatuim ehitis ajaloos, inimkonna suurim p2rl'. Hmmm... no olid toredad.. ..yhekordseks l2bijalutamiseks..

lummav.. uskumatu.. sydantl6hestavalt suurejooneline.. imekaunis.. grandioosne.. ..aga mitte rohkem, kui kymme minutit, palun

Olgu, Sinises Moshees viibisime ehk koguni 20 minutit. Siit moraal - pettumuste v2ltimiseks on kasulik mitte reisida ja piirduda foto- ning kirjamaterjaliga. Peale sellesuvist saatuslikku Ateena-kylastust pean ma ka N6ukogude s6jav2e poolt Kakum2e rannajoonele pystitatud sammaldunud betoonpunkrit Akropolist olulisemaks vaatamisv22rsuseks.
Mis meile aga meeldis, oli Sinise Moshee sise6u. Koguni sedav6rd, et viskasime end kaugemal nurgas olevate sammaste vahele kylili, pakkisime lahti Iraanist ostetud vesipiibu ja k2isime kohvikus pudingu/mahla j2rel. Kui mul m6nda aega hiljem kohalik kass ka syles nurrus, oli juba t2iesti p6lise linnakodaniku tunne. Kahjuks viimase palvuse j2rel meil paluti siiski lahkuda ja 88seks ei 6nnestunud meil end moshee myyride vahele 'unustada'.
Hotelle selekteerides suutsime kyll leida t6en2oliselt soodsaimad saadaolevad pakkumised, ent meid need siiski ei rahuldunud. Lahendus oli lihtne - vastasime hotellipidajate vastutulematusele istumisstreigiga. Ehk siis pakkisime oma asjad ja vesipiibu lahti keset kolme hotelli vahelist t2navat ning veetsime seal toredasti aega hommikuni, l6busas vestlusringis paari sympaatse inglise keelt emakeelena k6neleva neiuga - milline fantastiline vaheldus paarile tuhandele 'hello, what is your name. what is your country. what is your age' tasemega tegelasele.

Ja nagu idamaades reisimine on meile 6petanud - parim rahakott on tyhi rahakott. Pole paremat krediitkaarti, kui efektiivselt maapinna poole kummutatav tyhi kukkur. Mitte, et me kellegi arvelt elada tahaks, ent ka neil p2evadel, kui meil t6esti myntigi enam rahakotis pole, ei ole me kordagi n2lga pidanud j22ma. Vot sellised maad on Tyrgi ja Iraan. Veel 50km enne Tyrgi-Kreeka piiri kostitati meid maantee22rses s88klas paki mahla ja suurte kebabidega, sest liirid oli lihtsalt viimseni otsas.

Aga jah, paljad s22red, tualetipotid ning p6rgulikud hinnad - tere Kreeka!