kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

6 p2eva on m88das ja saab endale taaskord internetti lubada. Selgitan siis alustuseks, milles asi oli. Nimelt Isfahani bussiterminalis Shirazi bussi oodates otsustasime enda varade hulgas inventuuri korda saata. Kurb t6siasi, mis selgus, oli j2rgmine - Iraan oli meile oodatust siiski m2rksa kallimaks kohaks kujunenud ja n6nda seisimegi silmitsi situatsiooniga, kus meil kummalgi oli Eesti rahasse ymberarvestatuna alles ca 750 krooni.
Ees ootas aga veel ca 9 p2eva Iraanis ning mainitud 750 krooni pidanuks sisaldama kogu majutus-, elatus-, meelelahutus- ning transpordikulusid. Kuna Iraani pangaautomaadid armastavad syya vaid kohalikke kaarte, oli v2listatud ka v6imalus raha kuidagiviisi juurde hankida. Iga v2hegi normaalne inimene oleks sellise uudise peale jalamaid otsa ymber keeranud, ent meie loomulikult j2tkasime teekonda l6unaranniku poole. Sestap tekkis ka kuue p2evane ikaldus internetikorrespondentsis, sest meie uues poolelt sammult loodud kokkuhoiueelarves ei j2tkunud sellele lihtsalt kohta. Nyydseks on aga selge, et kokkuhoiupoliitika ja Iraani-tuuri paarip2evane lyhendamine v6imaldavad meil siiski elusalt tagasi l22nemaailma p22seda ja hetkel nii8elda laristamegi oma viimaseid riaale.

Shirazis endas me ringi jalutada ei j6udnudki, kuna kohe hommikul sinna j6udes asusime teele linnast ca 60km kaugusele j22va Persepolise poole. Persepolisest niipalju, et v6rreldes n2iteks Ateena Akropoliga j2ttis ta ikka v2gagi suursuguse ja v6imsa mulje, ent l6ppkokkuv6ttes siiski kivi kivi peal ja 'once U've seen a few, U've seen them all'. Persepolisest tagasi p88rdudes tegime aga peatuse poolele teele j22vas v2ikelinnas. Loomulikult ymbritsesid meid hetkega uued s6brad ja juba 10 minutit hiljem istusime yhes kodus rikkaliku l6unas88gilaua taga. Roaks oli 'Salad Olvije' nime kandev pudrujas mass, mis muuhulgas sisaldas kartulit, muna ja kanaliha. K6ige l2hemaks v6rdluseks meie endi s88gilaualt oleks sellele vististi kartulisalat. Igatahes kuratlikult maitsev ja siiamaani toovad pelgad m6tted neelud peale.
Peale l6unatamist ja vestlust tegime kaaslastele selgeks, et enne Shirazi tagasip88rdumist sooviksime natuke omap2i linna peal ringi jalutada/pildistada. Kavandatud jalutusk2ik j2i kahjuks suhteliselt lyhikeseks. Juba 10 minutit hiljem vurasime kolmekesi politseiniku mootorrattal tagasi linnakeskuse poole ning p22sesime napilt jaoskonda minekust. Nimelt v2itis h2rra politseinik, et me olime sattunud v2ga-v2ga pahasse linnaossa ning et loetud sekundid lahutasid meid kogu oma maisest varast ilmaj22misest. Kui aus olla, siis ainus kohatud tegelane, kes meis yldse mingeid paranoiasid tekitas, oligi too erariides ametiv6imuesindaja ise. Veel rattal istudes kaalusin, kuidas oleks parim moodus s6itvalt mootorrattalt lahkuda, kui peaks siiski selguma, et mees pole see, kellena end esitles.

Mardvashti nime kandvas v2ikelinnas v6is n2iteks selliseid ausambaid kohata

siin on siis tegu mainitud eluohtliku getoga

t6epoolest vaid loetud sekundid lahutasid meid kindlast hukust

Shirazist edasi suundusime Iraani l6unarannikul asuvasse Bandar Abbasi. Hetkeks pidasime ka plaani 2ra k2ia Dubais ning oma rahavarusid tollastest pangaautomaatidest kasvatada, ent see plaan j2i siiski m6tte tasandile. Nii j2igi Bandar Abbas meie reisi k6ige l6unapoolsemaks punktiks - asusime ca 600km Bagdadist ning kergelt isegi Kuveidist l6una pool. Shirazis ja Persepolises oli kliima veel t2iesti nauditavalt 40C kandis, ent Bandar Abbas s6na otseses m6ttes rabas meid jalust. Kuumakraadid j2id kyll samuti 40 kanti, ent otse P2rsia lahe kaldal asuva linna 6huniiskus ulatus 90%-ni.
Reaalsuses t2hendas see siis seda, et isegi pargis palmi varjus liikumatult lebades jooksis higi ojadena. Samuti p6hjustas meile s6nulseletamatut pettumust pilt, mis avanes lahekaldale j6udes - sellist k6ntsa, mis 22ristas nimetatud rannariba, pole ma Eestis vist ka k6ige hullema solgiaugu ymbruses n2inud. Olukorra ekstreemsusest annab adekvaatse pildi fakt, et viimati olime ujunud umbes 2 n2dalat tagasi Kreeka saarel Hiosel ja ometi ei suutnud isegi meie end piisavalt kokku v6tta, et selles j22tmeloigus varvastki vette kasta. Eriti syrreaalselt m6jusid p6lvini k6ntsas ringi jalutavad n6tked flamingod.

teretulemast - p2rsia laht ootab endiselt esimest vaprat sisseastujat

Ka Bandar Abbasis 6nnestus meil nautida kodutoitlustuse v6lusid. Nimelt lasksime suvalise v2rava taga kella, taastamaks oma veevarusid - ja otse loomulikult istusime juba 10 minutit hiljem toas hernesupikausside taga. Seekord sattusime 7 viimast aastat t88tu olnud endise farmatseudi juurde, kes oma naise ning kahe lapsega Bandar Abbasis elas ning kelle pere ainsaks sissetulekuks oli Dubais elava ema igakuine tshekk 1500 Eesti kroonile. Hoolimata vaesusest korraldati meile sealgi ylimaitsev l6unas88k - jackpot inimesele, kes Eestist kasv6i yhegi sedav6rd 6ilsa hinge leiab!
Siseruumides viibitud 20 minuti jooksul suutis 6hukonditsioneer kuivatada viimasegi punkti meie kehadel, ent maksimaalselt MINUT peale majast v2ljumist JOOKSIME taas higist - sedav6rd 22rmuslik kliima p6hjustaski olukorra, kus meie Bandar Abbasi kylastus piirdus bussiterminalist mitte enam kui paari kilomeetri kaugusele j6udmisega.
Bandar Abbasis 6nnestus meil seni ka ainukese kohana n2ha naisi traditsiooniliste linnunokkasid meenutavate n2omaskidega.

Bandar Abbasist reisisime edasi Bami - ajaloolisesse linna, kus maav2rina p6hjustatud katastroofi tagaj2rjel hukkus 2,5 aastat tagasi umbkaudu 27 000 inimest. Kuna maav2rin purustas suurema osa linna hoonetest, on kohaliku elaniku s6nutsi t2naseks p2evaks j22nud linna elama vaid kuni 30 000 inimest (enne maav2rinat oli populatsioon ulatunud yle 100 000!). Pilt, mis meile linnas ringi jalutades avanes, oli pehmelt 8eldes uskumatu. Tundus, nagu maav2rinast poleks m88dunud m6ned n2dalad, vaid parimal juhul kuu-paar.

...

...

kiireimad koristajad on t2naseks p2evaks j6udnud majade pysti j22nud s6rendikud puhastada prahist, ent on endiselt sunnitud elama konstruktsiooni alla pystitatud telkides

illusioon ja tegelikkus

linna peat2navaid 22ristavad endiselt sellises seisukorras hooned, mille esimestel korrustel t88tavad aga t2iel tempol kauplused ja k6ikv6imalikud erinevad teenindusasutused

...

Bami ymbritsev k6rb, mis samuti kohati kilomeetrite ulatuses on t2idetud maav2rinast yle j22nud ehitusprahist

Kylastasime Bamis ka legendaarset Bami kindlust, mis veel loetud aastad tagasi oli maailma suurimaks liivast, savist ja 6lgedest kokkum8ksitud hooneks. Maav2rin tegi kahjuks maatasa ka selle yle 2500 aasta vanuse tohutu ehitise. Juba loetud p2evad peale maav2rinat teatas president kindluse ylesehitusplaanidest, ent hetkel tundub, et viimase paari aasta jooksul on keset kokkuvarisenud myyre olematute turistide r66muks suudetud pystitada vaid WC.

...

...

Kirjeldamatu tunne on ringi jalutada sellise katastroofi yle elanud kohas - iga samm tundub justkui pyhaduse ryvetamisena. Linnas pole yhtki inimest, kes maav2rina tagaj2rjel poleks kaotanud kodu, pereliikmeid, s6pru ning l2hedasi - ometi nagu k6ikjal mujal, signaalitavad s6bralikult siingi igal sammul m88duvad autod ning h6isete ja lehvituste saatel vuhisevad meist m88da loendamatud mootorrattad. Uskumatu maa, uskumatu rahvus.
P2eva l6petuseks saime kohalikult inglise keele 6petajalt teada, et eelmisel 88sel kell kaksteist, ehk siis tund enne meie saabumist, oli linna raputanud j2rjekordne maav2rin. Maav2rin oli piisavalt tugev raputamaks hooneid ning p6hjustamaks inimeste ummisjalu t2navatele tormamist, 6nneks siiski seekord teated yhestki hukkunust v6i j2rjekordselt kokkuvarisenud hoonetest puudusid. See tuletab meelde, et ka Bandar Abbasis saime teada viis p2eva enne meie tulekut toimunud maav2rinast, mis l2hedalasuval saarel (mida olime ka tegelikult plaaninud kylastada) oli n6udnud ka m6ned inimelud. Seekord olid meid maav2rinast lahutanud aga vaid pelgad 60 minutit.

Bamist j6udsime 88seks m6ne vahepeatusega Yazdi - vahepeatuste all pean silmas mitut kohustuslikku s6jav2e/politseikontrollpunkti (p6himarsruut Afganistani poole?), kus s6jav2elane l2bi bussi jalutas ning mittemeeldinud n2od maha kamandas. Esimesel peatusel k2sti bussist v2ljuda bussi tagaotsas mind ja Siimu ymbritsenud 4l tumedama nahav2rvusega tegelasel. Vaatasin n8rdimusega l2bi akna, kuidas relvastatud s6durite vahel kontrolliti meeste dokumente ja kisti lahti kogu nende pagasid - diskrimineerimine missugune, neile kindlasti igap2evarutiin, meiesuguseid 'puhtaid kahvan2gusid' ei puudu aga keegi. Ja nagu keegi oleks mu m6tteid kuulnud, j2rgnes esimesele kontrollile loetud tunnid hiljem teine, kus juba m2rksa n2rvilisem s6jav2elane k2sutas taaskord bussist v2lja sama seltskonna seekord ka minu ja Siimu. Pagasite lahtikiskumiseks seekord 6nneks ei l2inud ja situatsioon piirdus dokumendikontrolliga. Yazdi j6udsime keset 88d ning varastel hommikutundidel v6tsime j2rgmise bussi tagasi Teherani suunas.
Nii kurb kui see ka pole, j2igi meie Teherani - Isfahani suunal ettev6etud rongis6it ainukeseks. See k6lab kyll t2ieliku absurdina, ent tundub, et kogu riigis puudub p2evane rongiliiklus - v2hemalt nii oleme meie asjast aru saanud. Ja kuigi enamus meie s6ite sai ette v6etud 88tundidel, toimusid need marsruutidel, kus rongiliiklus puudus v6i toimus v2idetavalt a la kord n2dalas (nt. Bam - Yazd - Teheran).
Bussis6it Teherani oli siiani niisiis esimene reis, mis toimus p2ikesevalguses ning esimest korda oli meil v6imalus nautida ka linnu ymbritsevat maastikku. Suurt vaheldust seekord kyll polnud, kuna kogu tee koosnes kohati sadade kilomeetrite ulatuses pea v2lja surnud k6rbest. Ometigi leidus ka m6rvarlikus k6rbes nii m6ndagi huvitavat ning poole tunni sees m88dusime n2iteks hulga 6hut6rjekahuritega ymbritsetud kindlustatud lokatsioonist (mille otstarve meile igaveseks vist teadmata j22b), yhest kraavipaiskunud t2islastis j2relk2ruga veoautost ning yhest maatasa p6lenud reisibussivrakist.
Kohati oli aga m2rgata ka inimasustust ja kokkuv6ttes poleks ma arvanudki, et Metsik L22s v6ib 2ravahetamiseni sarnaneda Metsiku Idaga (Wild Wild West = Wild Wild East).

...

Kuna Teherani tagasi j6udes olime oma eelarvega veel plussis, otsustasime veeta p2eva ka p6hjarannikul Kaspia mere 22res. Nii saatsimegi 88 m88da bussiterminalis ja hommikul kell 6 v6tsime bussi Chalusesse. J2rgnes 200km bussireis, mis kestis pea 5 tundi - seda siis loogeldes m88da k22nulisi m2giteid ja m2gede vahelises lopsakasse rohelusse uppunud orus. Peegelsiledad arvutigraafikana m6juvad m2gij2rved, k2restikuliselt vahutavad ojad ja j6ed, kohati vahetult maantee k6rvalt pystloodis ylest6usvad ja isegi bussi kohale eenduvad tohutud kaljuseinad - milline vaheldus p2ev varem kogetud l6ppematule k6rbemaastikule. M6nekymne minuti jooksul s6itsime s6na otseses m6ttes pilvedes - kohati polnud yhestki bussiaknast n2ha muud kui tihkjat piimjat udu.
Kaspia meri ise aga tekitas taas paraja pettumuse. Vesi oli kyll seekord piisavalt puhas seal ujumiseks, ent napilt m6nekymne meetri pikkune kardinatega eraldatud rannariba meestele pole just see puhas ja puutumatu paradiisirand, millest me pidevalt unistame.
Kuna j2ime napilt maha Chalusest Tabrizi suunduvast bussist, ostsime mitte just v2ga vastu tahtmist kaks piletit m88da t2pselt sama teed tagasi Teherani - l2bielatud maastikud olid kahtlemata v22rt seda raha ning s6iduks kuluvat viite tundi. Seekord m6jus p2ikeseloojangule j2rgnevas videvikuh2maruses l2bi tihke udu kulgemine eriti kummastavalt - tegu oli justkui mingisuguse ajatu paigaga v2ljaspool meile tuntud piire.