kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

Tagasiulatuvalt olgu veel 8eldud, et Iraani j6udmine lykkus veelgi p2eva v6rra edasi, sest Tyrgi piiri 22rses Baskale nime kandvas asulas 6nnestus meil tutvuda kohaliku meditsiinipersonaliga ning veeta yheskoos joovastav 6htu j2rjest avanevate veinipudelite seltsis.
Tundub, et viimastel Tyrgi-p2evadel 6nnestus meil omandada ka (t6en2oliselt t2nu saastastele kirssidele) kergekujuline toidumyrgitus, mis siiani organismi kurnab. Vaevused j6udsid haripunktini eelnenud 88l Tabrizist Teherani suunduvas bussis, aga sellest veidi hiljem.

Piirilt ca 100km kaugusel 6nnestus meil hankida auto, mis meid lahkesti piirile 2ra viskas. Kuna marsruudiplaanid viimasel hetkel pisut muutusid, 6nnestus meil sattuda suhteliselt mahaj2etud piiripunkti. Ehk siis peale meie oli piiripunktis vaid yks kohalike naiste seltskond, kes Iraanist naases.
Piirivalvurite n2od olid p2ris ilmekad, kui eikuskilt ilmusid omal jalal piiripunkti kaks valget tegelast, said passidesse templid ning taksojuhte ja rahavahetajaid eemale peletades j2tkasid jalutamist m88da inimtyhja maanteed. Eriti uskumatu oli aga minu jaoks fakt, et meil ei palutud isegi kotte avada, r22kimata nende l2bivalgustamisest (mitte, et seal vastavast aparatuurist yleyldse j2lgegi oleks olnud). Samuti ei tundnud mitte ykski tegelinskitest v2himatki huvi, kust kurat me niimoodi sinna sattusime ja kuhu kurat me jalutada kavatseme.
Yleyldse j2ttis piiripunkt L22ne ja Ida-maailma vahel (niiv6rd-kuiv6rd) pigem mulje kohalikust teemajast - 6ue peal jooksid ringi r22mas lapsed ning kari noorukeid m2ngis v6rkpalli.
10 minutit hiljem saime esimese auto peale ning esimene tund Iraanis m88dus hypnootiliselt lummava muusika saatel imekaunite maastike vahel Orumiyeh linna poole vurades. Sohver pani meid maha linnaj2rgses politsei/s6jav2ekontrollpunktis, mis pidavat olema ideaalne koht h22letamiseks. J2rgmisel hetkel olimegi ymbritsetud hulgast kohalikest mundrikandjatest, kellele peale m6ningast vaeva suutsime seletada, kes oleme/kust tuleme/kuhu l2heme. 5 minuti p2rast polnudki meil endil enam muud teha, kui kohaliku nooremohvitseriga juttu puhuda, sest yks s6jav2elastest oli meile autode peatamise oma sydameasjaks v6tnud - ja peatumism2rguannet n2itavast militaarmundris vennikesest juba naljalt m88da ei s8ida.
Ometi polnud meil 6nne ja k6ik suundusid Tabrizi asemel m6nekymne kilomeetri kaugusel asuva kylani. Endiselt polnud meil taskus ka yhtegi riaali, nii et 2ra j2i v6imalus bussi peale minna. Kui olime juba loobumas h22letamisest ning ohvitser kutsus meid endaga 6htustama, saime auto peale, mille juht viimaks m6ningase tingimise j2rel soostus meid 10 Tyrgi liiri (ca 80 krooni) eest kohale toimetama. Hetked hiljem kostis juht juba, et ei soovi meie raha ning on lihtsalt 6nnelik v6imaluse yle meiega vestelda. Tund hiljem istusime juba eelnevalt mainitud kylas noormehe kodus perega 6htus88gilaua ymber. Autosse naastes teatas Said, et oli helistanud oma s6pradele Tabrizi ning kui soovime, v6ime nende juurde 88majale j22da.
Taaskord oli tegu 22rmiselt sympaatsete noormeestega ning huvitav vestlus kestis varaste hommikutundideni. Peale nappe unetunde s6idutati meid veel linna eri pankade vahel, kuni leidsime yhe, mis tegeles ka raha vahetamisega. Kuna Said pidi Orumiyeh'sse naasema, s6idutas ta meid oma j2rjekordse s6bra juurde, kes lahkesti lubas abi linnas orienteerumisel ja pakkus v2lja j2rjekordse 88majav6imaluse (mille me kyll kasutamata j2tsime). Enne lahkumist kutsus Said mind vaikselt verandale, et ta s6brad vestlust pealt ei kuuleks ning kysis ilma pikema jututa, kui palju me talle siis l6puks maksta kavatseme.
See oli kui v2lk selgest taevast, sest peale k6ike eelnenut arvasin, et isegi algul kokkulepitud 10 liiri pakkumine oleks talle solvav olnud. V2he sellest, nyyd kysis meie 's6ber' k6ige syytumate silmade ja uskumatuma nahhaalsuse saatel !60% kogu rahast!, mis olin riaalideks vahetanud. Seda k6ike peale seda, kui ta oli ideaalselt teadlik meie miinimumkuludega reisimisviisist ning telgis veedetud 88dest. L6ppkokkuv6ttes maksin talle 200 000 riaali (ca 300 krooni), mis pole ju palju arvestades 6htueinet Saidi pere juures ning tasuta veedetud 88d, ent mis sellegipoolest j2ttis suhu 22rmiselt halva maitse. Lausa vastik on tagantj2rele m6elda, et iga j2rjekordne m2rk Saidi piiritust s6bralikkusest v6is olla vaid kylmalt kalkuleeritud teenusepakkumine.
Peale Saidi lahkumist j2i Siim 22retu n6rkuse t6ttu magama ning otsustasin minna kaameraga jalutusk2igule. Veerandtund hiljem m2rkasin teiselpool teed pealaest jalatallani musta r6ivastatud tytarlast, kelle n2gu aga kuratlikku ilu peegeldas. M6nda aega jalutasime k6rvuti, teine teiselpool t2navat - mina metsikus kimbatuses olles, kas sobiks neiut k6netada v6i mitte, kui j2rsku k6las selja tagant 'Hello, monsenieur, what are you looking for?'. K6nelesime p6gusad minutid, kuni neiu j6udis koduukseni. Kysimuse peale, kas tohiksin teda pildistada, vastas ta eitavalt, ent kutsus lahkesti enese juurde kylla. Uksest sisse astudes lendasid hetkega peast pear2tt ja 6lgadelt must kostyym ning v2lja ilmus l22nelikes riietes kytkestav tytarlaps, kelle fyysiline l2hedus, s6bralikud puudutused ning kohati irooniline huumor meenutasid k6ike muud, kui konservatiivset islamimaailma. Lahkudes kinkisin talle paar kaasav6etud suureformaadilist fotot, mille peale neiu vastas imekauni P2rsia rannikult p2rineva merekarpidest keega.
Viimaks lahkudes oli usk Iraanlaste siirusesse peaaegu taastunud ning kinnitumas arvamus, et Saidi n2ol oli tegu juhusliku erandi - tilga t6rvaga meepotis.
6htul v6tsime ette 'hirmkalli' 6-7kroonise taksos6idu bussiterminali ja astusime Teherani bussile, ees ootamas l2bi 88 kestev 10h bussis6it. Bussis6idust kujunes reisi seni k6ige hullem ja vaevalisem elamus - aga j22gu see j2rgmiseks korraks, krediidinappus ei v6imalda hetkel kirjutamist j2tkata.