kj kaadrikarp vol 6: Middle East in the Magnifying Glass

'caught red handed' öeldakse vist selle kohta. tall:nn.


kell on pool üheksa hommikul, taevas ühtlaselt pilves. vastikult terav tuul sunnib kapuutsi pähe ning luku ninani tõmbama, kui kuskil kiia küla vahel läbi muda sumbates maanteele bussipeatusesse katsun välja jõuda. üks buss jääb tulemata, järgmisele lidun mööda maanteed veel järgi ja ostan lõõtsutades pileti tallinna. napid neli tundi und ja äsjane hommikusprint ei lase reisikaaslastesse pikemalt süveneda, maandun raskelt eelviimasesse ritta akna alla, otse viimase rea papi ette. paaril korral tundub, nagu vanahärra selja tagant lausuks midagi enese ette, aga päris kindel ka pole - 'maybe it's just the voices playing in my head'. jõudnud tallinna piirimaile, kostab ootamatult selja tagant parimatele inglise komöödiasarjadele omase perfektse briti aktsendiga "oh George.. oh George". hüüatus kaigub üle bussi, ometi ei pöördu mitte ükski pea. mina olen hetkega ärkvel. [selge üledramatiseering] värisen erutusest istmel, kaamera käepide tahab niiskeks tõmbunud peopesast välja libiseda, tunnen kuidas laup järgemööda kattub külma higiga [/selge üledramatiseering].

balti jaam. nüüd või mitte kunagi. tõusen, pöördun ja kostan särava naeratuse saatel oma parima diktsiooniga 'morning'. kui keegi paluks mul avanenud vaatepilti võimalikult lühidalt kirjeldada, siis 'George nägi välja, nagu oleks ta just saabunud oma elu kõige rajumalt (poissmeeste)peolt'. džentelmeni püksid, käed ja eelkõige ninaalune piirkond olid kaetud paksu pruunikaskollase korraga, millise võib vist lugeda nuusktubaka/snuff-iga üledoseerimise süüks. varem tõenäoliselt hoolikalt üle pea kammitud juuksed olid mingil hetkel suunda vahetanud ja ega riidedki enam perfektselt seljas istunud.
aga egas midagi, kes olen mina arvustama. loodan vaid, et mul samas eas ka veel niipalju 'särtsu' on. üritasin vaid võimalikult detailse kirjelduse meie kohtumisest anda - õnneks räägib pilt ise enam kui tuhat sõna. kohtumist George'ga jäi meenutama märkmikust rebitud kollakaspruunide plekkide ja meeletu mentoolilõhnaga paberileht ähmaselt loetava telefoninumbriga. nimelt lubas tartus resideeruv ekstsentriline õpetajast vanahärra mulle soovi korral tasuta keeletunde anda.
tegelikult pole ma siiani päris kindel, et ma seda kõike unes ei näinud. aga pole hullu, nii on paljude seikadega mu elus.