Acute Respiratory Distress Syndrome (ARDS)
Adult respiratory distress syndrome describes the respiratory failure caused by acute lung injury. Bird Flu infection can lead to ARDS. The exchange of carbon dioxide and oxygen is reduced due to inflammation and the accumulation of fluid in the air sacs (aveoli) in the lungs. This is a life threatening condition.
The ARDS Foundation
Below are some commonly asked questions about ARDS.
dr.Sherry Cooperi kolmas analüüs
soovitaks lugeda igaühel, kes vähegi majandusest miskit jagab - graafikud, arvud..
kusjuures, ma lugesin tema kahte eelmist analüüsi ka, ja mu meelest on see viimane ikka märkimisväärselt süngem kui eelmised
ja ta on autoriteetne tegelane, mitte mingi kõmuajakirjanik
mõned värvikamad lõigud allapoole ka :)
Kuulo Kutsari artikkel 2005.a. oktoobri Lege Artises
Suure patogeensusega A(H5N1)-linnugripi viirusnakkuse epideemiatõrje korraldamine
(linki panna ei saa, ei ole veebis juurdepääsetav)
linnugripi haigusnähud inimesel ja millal kahtlustada, samuti kuidas pindasid desinfitseerida, nakkustõrjejuhised
soome tervisekaitseameti kodulehel link
oli hea juhend, milliste tunnuste alusel võib kahtlustada inimesel linnugrippi ja peaks tegema täiendavaid uuringuid
kui on täidetud korraga kolm kriteeriumi:
1. palavik >38°C
JA
2. Üks või rohkem järgmistest: köha, kurguvalu, hingamisraskused
JA
3. 10 ööpäeva jooksul enne haigustunnuste ilmnemist lähedane (<1 m) kokkupuude kodulindudega (elamine linnukasvatustalus või selle külastamine, linnuturul viibimine)
või
lähedane kokkupuude (otsene kontakt või viibimine kõnekaugusel) linnugrippi põdeva või linnugripikahtlusega inimesega
eelnevad siis maades, kus on kinnitatud linnugripi olemasolu lindudel ja/või inimestel
www.ktl.fi on ka muud infot linnugripi kohta, kes soome keelt valdavad - need lugegu
Küsimus: link
Kas linnugrippi võib nakatuda ka nii, et astud jalanõuga haige linnu väljaheitesse ning siis puutud kokku selle jalanõuga või vaibaga, kuhu oled astunud?
Haige linnu väljaheitest nakatumine on võimalik – vaibale sattunud väljaheide kuivab kiiresti ja tolmuga võib viirusi sisse hingata. Samal põhjusel ei soovitatagi (eriti lastel) viibida linnutoitmise kohtades, kus on nii väljaheiteid kui ka tolmu – väike laps on ninaga ohule vähemalt 1 meeter lähemal kui temast pikem täiskasvanu.Kui tuppa tulles on jalanõud saastunud, siis tuleb need (ja ka vaip) vee-seebiga puhastada ja pärast seda käed hoolega puhtaks pesta. Käte pesemine on päästva toimega ka paljudest teistest haigustekitajatest lahti saamiseks ja enda kaitsmiseks. Seda teadmist peaks lastele varakult sisendama hakkama.
BC saatis lingid:
Lindude gripi tõrje eeskiri: link
aitäh Epule viitamast! panen selle eraldi teemana tõesti välja :)
Küsimused-vastused linnugripi, gripi ja pandeemia kohta link
Koostanud Tervisekaitseinspektsioon
Mis on linnugripp?
Linnugripp, mille põhjustajaks on viirustüvi A/H5N1, on lindude jaoks eriti nakkav, ägedalt kulgev ja ravimatu haigus, millega kaasneb lindude massiline haigestumine ja suremus.
Linnugripp ohustab eelkõige linde, kuid sellesse võivad nakatuda ka inimesed. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on 2006. aasta alguse seisuga inimestel registreeritud linnugripijuhte seitsmes riigis: Vietnamis, Tais, Indoneesias, Hiinas, Kambod˛as, Türgis ja Iraagis. Kokku on haigestunud üle 160 inimese, neist ligi 90 on surnud. (Värsked andmed vt www.tervisekaitse.ee)
Ka inimeste jaoks on linnugripp raske nakkushaigus, mis võib lõppeda surmaga.
Miks linnugripp on nüüd järsku inimestele ohtlik?
Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on viimase kaheksa aastaga linnugripi viirustüved muutunud tunduvalt agressiivsemaks, nii et nad ei piirdu ainult lindude ja loomade nakatamisega, vaid on hakanud ohustama ka inimesi.
Kas kõik linnugripiviirused on inimestele ohtlikud?
Inimestele on kõige ohtlikum H5N1, kuid haigust võivad tekitada ka H7N2, H9N2 ja H7N7 viiruse alamtüübid. Kuid vaatamata sellele, missugune gripiviirus nakatab linde, tuleb haiguse levikule kiiresti piir panna, sest ka madala ohuga gripiviirused võivad muutuda inimestele ohtlikeks.
Kuidas linnugripp levib?
Linnugripiviiruse kandjaks ja levitajaks looduses on veelinnud, kellelt võivad nakkuse saada kodu- ja muud metslinnud. Kodulindudest haigestuvad esmajoones samuti veelinnud (haned, pardid), kuid ka kanad, kalkunid, faasanid jne. Rändlindudega võib haigus levida pikkade vahemaade taha.
Haigustekitaja levib eelkõige haige linnu kaudu. Ka inimeste nakatumine linnugrippi on senistel andmetel toimunud (tihedal) kokkupuutel haigestunud lindude ja nende eritistega. Kuid pole välistatud võimalus, et piiratud ulatuses võib kõrgelt patogeenne ehk väga nakkav ja suure hävitusvõimega linnugripi viirus A/H5N1 levida ka inimeselt inimesele. Ametlikku kinnitust sellele veel pole.
Veterinaaride andmetel Eestis praegu linnugrippi ei esine, seega ei ole siin võimalik lindudelt seda nakkust saada.
Kas linnugrippi võib nakatuda reisil olles?
Reisil nakatumise oht on olemas juhul, kui reisitakse linnugripi ohtlikku piirkonda. Tervisekaitseinspektsioon soovitab:
Mitte külastada selliseid piirkondi, kus seda haigust esineb.
Kui sõit on siiski vajalik, siis on esmaseks nakatumise vältimise meetmeks hügieeninõuetest kinnipidamine. Tuleb pesta tihti käsi, juua vaid ohutut (pudeli- või keedetud) vett, söömiseks valida kuumtöödeldud toite jne.
Samuti on soovitatav mitte külastada linnu/loomaturge ja -farme ning hoiduda kokkupuutest kodu- ja metslindudega.
Inimeste jaoks võivad ohtlikuks osutuda ka kohad, kus on viibinud nakatunud linnud, sest linnugripi tekitaja säilib keskkonnas kaua, näiteks sõnnikus kolm kuud, jahedas vees kuu aega.
On soovitatav vähemalt kaks nädalat enne riskipiirkonda sõitu vaktsineerida end tavagripi vastu. Linnugripi vastu see küll ei kaitse, kuid vaktsineerimine väldib organismis uue, ohtliku viirusetüve tekkimise juhul, kui inimene peaks korraga nakatuma nii tava- kui ka linnugripi viirusega.
Kas linnugrippi võib nakatuda ka nii, et astud näiteks linnu väljaheitesse või puutud muudmoodi kokku saastunud jalanõu või vaibaga?
Haige linnu eritistest nakatumine on võimalik, näiteks vaibale või maapinnale sattunud väljaheide kuivab ja võib tolmuga kanduda hingamisteedesse. Seepärast ei soovitata (eriti lastel, kes on ninaga ohule lähemal) viibida lindude toitmis- ja elukohtades.
Kui tuppa tulles on jalanõud saastunud, siis tuleb need korralikult puhastada ja pärast seda ka käed hoolega puhtaks pesta. Käte pesemine aitab lahti saada ka paljudest teistest haigustekitajatest.
Kas nakkuse võib saada ka linnulihast, munadest, sulgedest?
Kokkupuutel haigestunud linnu liha, munade või sulgedega võib nakatuda linnugrippi.
Kuidas linnugripiviirus hävib?
Lindude gripi viirus säilib kaua elujõulisena just madalal temperatuuril. Lindude väljaheidetes võib viirus temperatuuril 4°C püsida nakatumisvõimelisena vähemalt 35 päeva, 37°C juures aga kuus päeva. Kõrgetel temperatuuridel viirus hävib, näiteks 60°C juures 30 minutiga ning 75°C juures mõne minutiga. Seega muudab liha ja mune ohutuks kuumutamine.
Viirus on tundlik ka enamlevinud desinfitseerivate vahendite suhtes nagu jodiidiühendid, formaliin, seebikivi jne.
Missugused on linnugripi haigusnähud inimesel?
Need on tüüpilised gripinähud:
järsk enesetunde halvenemine koos kõrge palavikuga (alates 38 kraadist),
pea-, lihas- ja kurguvalu,
köha ja nohu, hingamisraskused,
silma sidekesta põletik.
Raskem haigusega kaasnev tüsistus on kopsupõletik, mis võib esile kutsuda hingamispuudulikkuse, kuid esineda võivad ka südame-, lihas- ja kesknärvisüsteemi kahjustused.
Kas linnugrippi inimesel saab ravida?
Maailma Terviseorganisatsioon on tunnustanud linnugripi raviks inimestel kahte viirusevastase toimega ravimit: oseltamiviri ehk Tamiflud ja zanamiviri ehk Relenzat.
Mõlemad on retseptiravimid, saadaval apteekides ja neid kirjutavad perearstid tavagripi raviks ka praegu välja.
Kas linnugripp võib muutuda epideemiaks või pandeemiaks?
Epideemia (piirkonniti, näiteks riigiti leviv haigestumine) või pandeemia (kogu maailmas leviv haigestumine) võib puhkeda juhul, kui tekib uus, kõrge patogeensusega ehk suure haigusttekitava võimega gripiviirustüvi, mis hakkab kiiresti levima inimeselt inimesele. Kuna pandeemilise toimega gripiviirus ilmub tavaliselt ootamatult, puudub epideemia või pandeemia alguses uue viiruse vastu vaktsiin. Ka inimesed pole uue tüve vastu immuunsed.
Uus pandeemiline gripiviirus võib tekkida linnugripi baasil, kuid selle aluseks võib olla ka mõni muu gripiviirus, sest gripiviirus (eriti A-viirus) on väga muutuv.
Kust inimesed teavad, et pandeemia on alanud?
Gripipandeemia algusest annab teada Maailma Terviseorganisatsioon, kes kogub kogu maailmast grippi haigestumise andmeid ja analüüsib neid. Kui diagnoositakse uut tüüpi gripiviirus, mis on mingis piirkonnas hakanud kiiresti nakatama paljusid inimesi, siis võib seda suure tõenäosusega pidada pandeemia alguseks.
Kuidas Eestis saab teada esimesest linnugrippi haigestunust?
Linnugrippi haigestunust saab elanikkonda teavitada alles pärast seda, kui linnugripi diagnoos on laboris kinnitatud. Kuid kindlasti antakse üldsusele kiiresti teada juba sellestki, kui arstid on Eestis tuvastanud esimese linnugripikahtlusega haige.
Kas riik on teinud gripipandeemia puhkemiseks ettevalmistusi?
Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on kokku pandud riiklik gripipandeemiaks valmisoleku plaan, kus on kirjas erinevate ametkondade tegevused juhuks, kui korraga peaks haigestuma palju inimesi. Kuid vajalikke ettevalmistusi tuleb teha ka igal maakonnal, haiglal ja teistel asutustel, näiteks panna kokku tegutsemiskava ja siis korraldada õppusi.
Kuidas ennast ise kaitsta, kui pandeemia Eestisse jõuab?
Kui pandeemia peaks Eestisse jõudma, kehtestatakse epideemiatõrje meetmed, näiteks:
keelatakse massüritused,
suletakse lasteasutused,
piiratakse inimeste liikumist,
isoleeritakse nakatunud jne.
Haiguse leviku tõkestamiseks on oluline vältida:
lähikontakti haigega (gripiviirus levib ruumis köhapiiskadega kuni 1,5 m kaugusele),
kokkupuutumist haigestunu rögaga/ninaeritisega või sellega saastunud pindadega. Seepärast tuleks hoiduda rahvarohketest kohtadest ja võimalusel isegi ühistranspordivahendite kasutamisest.
Väga tähtis on käte pesemine, eeskätt pärast haige lähikonnas viibimist ja muidugi pärast tualeti kasutamist, enne sööki jne.
Gripihaigel ei ole soovitatav minna arsti juurde, arst tuleks koju kutsuda või küsida temalt ravisoovitusi.
Ööpäevaringselt saab nõu küsida ka üleriigiliselt perearsti telefonilt 1220.
Arvestada tuleb sellega, et täiskasvanu võib olla nakkusohtlik kuni 7 päeva ja laps kuni 21 päeva.
Mis saab siis, kui perest keegi haigestub?
· Gripihaige tuleb kohe paigutada eraldi ruumi ja piirduda tema hooldamisel 1–2 inimesega.
· Tuleb vältida lähikontakti haigega (gripiviirus levib ruumis köhapiiskadega kuni 1,5 m kaugusele) ning kokkupuutumist tema rögaga/ninaeritisega või sellega saastunud pindadega.
· Haigega suhtlemisel/tema hooldamisel tuleb kanda kaitsevahendeid: kindaid, kaitseprille, maski. (Maskideks sobivad apteekides müüdavad nn protseduurimaskid.)
· Kui tekib vajadus haiget ühest ruumist teise viia või kaugemale transportida, tuleb ka talle mask ette panna.
· Väga tähtis on käte pesemine, eeskätt pärast haige lähikonnas viibimist või pärast haige hooldamist.
· Haigena ei peaks ise arsti juurde minema, vaid ravijuhiste saamiseks tuleks arstiga ühendust võtta.
Ööpäevaringselt saab nõu küsida ka üleriigiliselt perearsti telefonilt 1220.
Kas pandeemia ajal tuleks tänaval liikudes kanda maski?
Tänaval maski kandmise efektiivsuse kohta tõendid puuduvad. Kindlasti aga tuleb mask ette panna juhul, kui on kokkupuude haigestunutega või kui haigestunu ise peab mingil põhjusel tänaval liikuma.
Aevastades ja köhides tuleb suu käega katta ning nuuskamisel on soovitatav kasutada ühekordseid pabertaskurätikuid. Ülimalt oluline on kinni pidada teistestki hügieenireeglitest, näiteks pesta tihti ja korralikult käsi.
Kas uus inimeselt inimesele leviv pandeemiline gripiviirus on juba tekkinud?
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel uut pandeemiliselt levida võivat gripiviirust tekkinud ei ole. Praegu käib põhiline jutt kahest erinevast gripist:
linnugripp, mis levib üldjuhul ainult lindude hulgas, kuid nakatunud on ka inimesi, kes puutusid kokku haigete lindudega;
n-ö tavaline, hooajaline gripp, mida on juba Eestiski sel talvel diagnoositud.
Mida tähendab tavaline, hooajaline gripp?
Gripp (influenza) on äge, aastast aastasse korduv nakkushaigus, mille tekitajateks on A-, B- ja C- gripiviirus.
A-gripiviirus on kõige ohtlikum, sest levib kiiresti ja muutub pidevalt, mistõttu inimesed on iga uue A-gripilaine suhtes vastuvõtlikud. A-gripp suudab põhjustada ülemaailmseid pandeemiaid, ka praegu inimesi ohustav linnugripiviirus H5N1 on A-tüvega.
B-gripiviirust iseloomustab suhteliselt paikne levik – tal ei ole omadust palju muutuda ning seetõttu ei põhjusta B-gripp ka laialdasi haigestumisi.
C-gripiviirus on harva esinev ning haigestumises olulist osa ei etenda.
Gripi tundemärgid on haiguse äge algus, palavik (üle 38°C), kuiv köha ja/või nohu ja vähemalt üks järgmistest üldnähtudest: halb enesetunne, peavalu, lihase ja/või liigesevalu, iiveldus.
Grippi ei saa lõplikult diagnoosida ilma labori analüüsideta.
Gripp on aastast aastasse korduv ehk hooajati esinev, ja kuna gripiviiruse tüvi on muutlik, siis tuleb end selle haiguse vastu igal aastal uuesti vaktsineerida. Igaks hooajaks annab vaktsiini koostise soovituse Maailma Terviseorganisatsioon, arvestades eelnenud aastail ringelnud gripiviiruse tüvesid.
Keda hooajaline gripp enim ohustab?
Gripi tüsistused ja surmaga lõppevad haigusjuhud tekivad peamiselt väikelastel, üle 65-aastastel inimestel ja immuunpuudulikkusega inimestel. Ohustatud on ka tervishoiutöötajad ja teised haigetega kokku puutuvad inimesed. Kuid hoida tasuks ennast ka kõigil neil, kes enimohustatud gruppi ei kuulu.
Mis vahe on linnugripil ja nn tavalisel gripil?
Kõige suurem vahe on see, et nn tavaline gripp levib juba praegu inimeselt inimesele, kuid linnugripi levikut inimeselt inimesele praegu veel täheldatud pole.
Kuidas vältida linnugrippi lindudel?
Linnugripi vältimiseks lindudel on Veterinaar- ja Toiduamet andnud rea soovitusi, näiteks:
pidada oma kodulinde suletud hoonetes, et takistada nende kokkupuudet nakkust kanda võivate lindudega,
tuleb kaitsta (katta) kodulindude söötmispaiku,
mitte lubada lindlasse võõraid,
farmis töötades kanda kaitseriietust,
pidada puhtust, paigaldada sisse- ja väljapääsude ette desomatid jne.
Koos teiste EL riikidega on Eesti keelanud ka eluslindude, linnutoodete ja -sulgede sisseveo linnugripi riskipiirkondadest.
Kas linnugrippi põdev inimene võib nakatada kodulinde või –loomi?
Tervisekaitseinspektsioonile ja Veterinaar- ja Toiduametile teadaolevalt ei ole selliseid juhtumeid maailmas tuvastatud.
Kas varem on esinenud gripipandeemiaid?
WHO andmetel on teada kolm tõsisemat gripipandeemiat:
1918.–1919. aastal nn Hispaania gripp H1N1 (põhjustas ca 40 mln inimese surma),
1957.–1958. aastal nn Aasia gripp H2N2 (ca 2 mln surnut),
1968.–1969. aastal nn Hongkongi gripp H3N2 (ca 1 mln surnut).
WHO arvestuste järgi võib puhkeda võiv gripipandeemia kogu maailmas põhjustada 2 mln kuni 7,4 miljoni inimese surma.
Gripipandeemia oletatav kestus on kuni kaks kuud.
Materjal on koostatud seisuga 13.02.2006
Avian influenza (" bird flu") - Fact sheet link
Clinical features (uuendatud jaanuaris, vt märkust)
mõned lõigud
In many patients, the disease caused by the H5N1 virus follows an unusually aggressive clinical course, with rapid deterioration and high fatality.
The incubation period for H5N1 avian influenza may be longer than that for normal seasonal influenza, which is around 2 to 3 days. Current data for H5N1 infection indicate an incubation period ranging from 2 to 8 days and possibly as long as 17 days. However, the possibility of multiple exposure to the virus makes it difficult to define the incubation period precisely. WHO currently recommends that an incubation period of 7 days be used for field investigations and the monitoring of patient contacts.
Initial symptoms include a high fever, usually with a temperature higher than 38oC, and influenza-like symptoms. Diarrhoea, vomiting, abdominal pain, chest pain, and bleeding from the nose and gums have also been reported as early symptoms in some patients.
One feature seen in many patients is the development of manifestations in the lower respiratory tract early in the illness. Many patients have symptoms in the lower respiratory tract when they first seek treatment. On present evidence, difficulty in breathing develops around 5 days following the first symptoms. Respiratory distress, a hoarse voice, and a crackling sound when inhaling are commonly seen. Sputum production is variable and sometimes bloody. Most recently, blood-tinted respiratory secretions have been observed in Turkey. Almost all patients develop pneumonia. During the Hong Kong outbreak, all severely ill patients had primary viral pneumonia, which did not respond to antibiotics. Limited data on patients in the current outbreak indicate the presence of a primary viral pneumonia in H5N1, usually without microbiological evidence of bacterial supra-infection at presentation. Turkish clinicians have also reported pneumonia as a consistent feature in severe cases; as elsewhere, these patients did not respond to treatment with antibiotics.
In patients infected with the H5N1 virus, clinical deterioration is rapid. In Thailand, the time between onset of illness to the development of acute respiratory distress was around 6 days, with a range of 4 to 13 days. In severe cases in Turkey, clinicians have observed respiratory failure 3 to 5 days after symptom onset. Another common feature is multiorgan dysfunction, notably involving the kidney and heart. Common laboratory abnormalities include lymphopenia, leukopenia, elevated aminotransferases, and mild-to-moderate thrombocytopenia with some instances of disseminated intravascular coagulation.
Limited evidence suggests that some antiviral drugs, notably oseltamivir (commercially known as Tamiflu), can reduce the duration of viral replication and improve prospects of survival, provided they are administered within 48 hours following symptom onset.
üks päris kena selgitus koos piltidega, teemal - miks, millal ja milliseid maske võiks kanda gripipandeemia ajal link
WHO kodulehele on üles riputatud terve hulga riikide pandeemiaplaane,
vt: link
eesti oma seal mõistagi ei ole - see on suuuuuur riigisaladus ;)
kes tahab lugeda mõnda - siis Uus-Meremaa oma on asjalik :)
ja majandus toimib siin ja seal ikka enamvähem samamoodi
Avian Influenza (Bird Flu): Implications for Human Disease link
Last updated January 23, 2006
väga pikk ja põhjalik jutt, konservatiivne ja ametlik info viirusest
Agent
Laboratory Testing for Influenza in Humans
Summary of Avian Influenza in Humans
The Current Outbreak of H5N1 in Birds and Other Animals
H5N1 in Humans: Epidemiologic Considerations
H5N1 in Humans: Clinical and Treatment Considerations
Vaccine Development for H5N1 Influenza
Current WHO and CDC Travel Recommendations
Use of Seasonal Flu Vaccine in Humans at Risk for H5N1 Infection
Surveillance Considerations
Influenza Pandemic Considerations
Infection Control Recommendations
Food Safety Issues
References
* kõvadel, mittepoorsetel pindadel (teras, plastik) 24-48 tundi,
* paberil, riidel, salvrätikul 8-12 tundi,
* kätel peale nakkusega pinnaga kokkupuutumist kuni 5 minutit link
nood andmed siis toatemperatuurilt .. külmas seisab märksa kauem!
vees: 17 C juures kuni 207 päeva, 28 C juures 102 päeva link
linnusitas: 4 C juures 35 päeva, 37 C juures 6 päeva. link
külmunud linnulihas: mitmeid kuid
Avian influenza (" bird flu") - Fact sheet link
January 2006
The disease in birds
The role of migratory birds
Countries affected by outbreaks in birds
The disease in humans
History and epidemiology
Assessment of possible cases
Clinical features
Countries with human cases in the current outbreak
mõned lõigud:
Despite the infection of tens of millions of poultry over large geographical areas for more than two years, fewer than 200 human cases have been laboratory confirmed. For unknown reasons, most cases have occurred in rural and periurban households where small flocks of poultry are kept. Again for unknown reasons, very few cases have been detected in presumed high-risk groups, such as commercial poultry workers, workers at live poultry markets, cullers, veterinarians, and health staff caring for patients without adequate protective equipment. Also lacking is an explanation for the puzzling concentration of cases in previously healthy children and young adults.hindamine:
When assessing possible cases, the level of clinical suspicion should be heightened for persons showing influenza-like illness, especially with fever and symptoms in the lower respiratory tract, who have a history of close contact with birds in an area where confirmed outbreaks of highly pathogenic H5N1 avian influenza are occurring. Exposure to an environment that may have been contaminated by faeces from infected birds is a second, though less common, source of human infection. To date, not all human cases have arisen from exposure to dead or visibly ill domestic birds. Research published in 2005 has shown that domestic ducks can excrete large quantities of highly pathogenic virus without showing signs of illness.peiteperiood:
The incubation period for H5N1 avian influenza may be longer than that for normal seasonal influenza, which is around 2 to 3 days. Current data for H5N1 infection indicate an incubation period ranging from 2 to 8 days and possibly as long as 17 days. However, the possibility of multiple exposure to the virus makes it difficult to define the incubation period precisely. WHO currently recommends that an incubation period of 7 days be used for field investigations and the monitoring of patient contacts.
sümptomitest:
Initial symptoms include a high fever, usually with a temperature higher than 38oC, and influenza-like symptoms. Diarrhoea, vomiting, abdominal pain, chest pain, and bleeding from the nose and gums have also been reported as early symptoms in some patients.
Watery diarrhoea without blood appears to be more common in H5N1 avian influenza than in normal seasonal influenza. The spectrum of clinical symptoms may, however, be broader, and not all confirmed patients have presented with respiratory symptoms. In two patients from southern Viet Nam, the clinical diagnosis was acute encephalitis; neither patient had respiratory symptoms at presentation. In another case, from Thailand, the patient presented with fever and diarrhoea, but no respiratory symptoms.
One feature seen in many patients is the development of manifestations in the lower respiratory tract early in the illness. Many patients have symptoms in the lower respiratory tract when they first seek treatment. On present evidence, difficulty in breathing develops around 5 days following the first symptoms. Respiratory distress, a hoarse voice, and a crackling sound when inhaling are commonly seen. Sputum production is variable and sometimes bloody. Most recently, blood-tinted respiratory secretions have been observed in Turkey. Almost all patients develop pneumonia. During the Hong Kong outbreak, all severely ill patients had primary viral pneumonia, which did not respond to antibiotics. Limited data on patients in the current outbreak indicate the presence of a primary viral pneumonia in H5N1, usually without microbiological evidence of bacterial supra-infection at presentation. Turkish clinicians have also reported pneumonia as a consistent feature in severe cases; as elsewhere, these patients did not respond to treatment with antibiotics.
haiguse äge faas
In patients infected with the H5N1 virus, clinical deterioration is rapid. In Thailand, the time between onset of illness to the development of acute respiratory distress was around 6 days, with a range of 4 to 13 days. In severe cases in Turkey, clinicians have observed respiratory failure 3 to 5 days after symptom onset.
väidetavalt üks oluline uuring, nakatati kasse kõikvõimalikel viisidel linnugrippi - ja leiti, et nakatuvad igat moodi ..
ja kuna kass on imetaja :D ja inimene on ka imetaja - siis annab infot ka inimeste kohta
kokkuvõtteks - et ei nakka see gripp midagi ainult aevastuse kaudu, vaid märksa tõhusamalt
Continue reading "kassikatsed linnugripiga ja levikuviisid" »
The incubation period (the amount of time between exposure to the virus and the beginning of symptoms) is 24 to 96 hours. link
Fever was often the first symptom, and dyspnea often occurred a median of 5 days after illness onset (range 1–16).
During the initial evaluation at hospital, all patients were found to have fever, cough, and dyspnea, and almost half had myalgia and diarrhea.
The hospital course was characterized by intermittent high fevers and persistent cough productive of thick sputum. One patient had a small amount of hemoptysis.
Later in the course of the disease, organ failure or dysfunction was commonly observed, including respiratory failure in 9 (75%) patients, cardiac failure in 5 (42%), and renal dysfunction in 4 (33%).
link
Lühidalt siis: reegliks on kõrge palavik. Üle pooltel juhtudel on olnud kõhulahtisus. Osadel köha ja hingamisraskused.
http://www.rferl.org/featuresarticle/2006/01/72fc3501-1a64-4c53-bec7-a22a6aff1870.html