linnugripiblog

3.2. Epideemia, pandeemia

Epideemia on nakkushaiguste puhang, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt.

Pandeemiaks nimetatakse erakordselt suurt epideemiat, mis levib üle riigipiiride, haarates paljusid riike ja kontinente ning millega kaasneb inimeste kõrge haigestumine.

Hädaolukorraks tuleb epideemiat pidada juhul, kui Eesti tervishoiuasutus te võimalused haigete vastuvõtmiseks ja abi andmiseks on ammendatud või ammendumas haiglaravi vajavate haigete arvu kiire kasvu tõttu või on suure haigestunute arvu tõttu tegemist suure sotsiaalmajandusliku kahjuga riigile (gripp).

Pandeemiline gripp on agressiivne ja kiire levikuga ning rohkeid tüsistusi põhjustav viirushaigus, mille tõenäosust on tõstnud 2005. a levima hakanud kõrge patogeensusega linnugripp, mis lähikontakti korral on nakatanud ka inimesi. Võimalust linnugripiviiruse ja sesoonse gripi viiruste geneetilisel baasil pandeemilise levikuga uue gripiviiruse tekkimiseks peetakse enamus ekspertide poolt küllalt suureks.

Arvestades võimalikke raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele ning potentsiaalset nakatunute arvu, tuleb epideemia puhkemise ohtu hinnata kõrgeks riskiks. Kaasaja teadmiste tasemel ei ole võimalik gripipandeemia teket ette määrata ja kujunemist vältida.

Gripipandeemia oht tekib juhul, kui ringlusse ilmub uus, inimpopulatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ja leiab kinnitust uue viiruse aktiivne levimine inimeselt -inimesele ning uus viirus on kõrge inimpatogeensusega. Oht seisneb selles, kui linnugripi viirus satub grippi põdeva inimese organismi, siis võivad viirused vahetada geneetilist materjali, mille tagajärjel võib moodustuda uus kõrgelt patogeenne viirus, mis hakkab kiiresti inimeselt inimesele levima ja mille vastu kogu maailmas puudub vaktsiin ja pole ka tõhusaid ravimeid (WHO soovitab uue gripiviiruse raviks kasutada tamiflud ehk oseltamiviiri).

Tänaseni ei ole tõenduspõhiseid andmeid linnugripi viirustüve A/H5N1 ülekandumise kohta inimeselt inimesele. On viidatud üksikutele juhtumitele, kus nakkushaigel väidetavalt puudus otsene seos haigestunud lindudega, kuid haigestumised ilmnesid eelnevalt lähedaste seas perekonnas. Seega ei ole välistatud, et linnugripi viirustüvi A/H5N1 võib piiratud tingimustel kanduda inimeselt inimesele, kuid tänaseni ei ole see tõendamist leidnud. A/H5N1 adapteerumist inimestele soodustab gripiviirustele iseloomulik kiire evolutsioneerumine (muteerumise ja rekombineerumise näol).

Võimalikke tagajärgi tuleb hinnata rasketeks, pandeemilise gripi puhul väga rasketeks või isegi katastroofilisteks, kuna haigusele on iseloomulik kõrge nakkavus ja haigestunute hulk on väga suur.
Pandeemilise gripi nakkavust on prognoositud ekspertide poolt – eeldatavalt haigestub ühe laine ajal ~ 25% elanikkonnast, neist haiglaravi võib vajada ~1,5 % ehk ligikaudu 6000 inimest kokku. Ühe nädala koormus haiglatele on prognooside kohaselt ~ 1000 tüsistustega haiget. Sellise hulga haigete teenindamiseks on vajalik pandeemia tingimustes osade haiglate ümberprof ileerimine, kuna olemasolevatest nakkushaiguste vooditest ei piisa (vastav plaan on Tervishoiuametil koostöös haiglatega koostamisel).
Tavalisest oluliselt suurem koormus langeb pandeemia tingimustes ka kiirabile ning perearstidele, kuna põhiline osa haigetest ravitakse ambulatoorselt kodustes tingimustes. Vastavad ravi- ja tegevusjuhised on välja töötatud gripipandeemiaks valmisoleku plaani juurde.

Hädaolukorra tekkimise ja lahendamise seisukohalt vajab olukord tähelepanu ka seetõttu, et täielikult nõuetele vastavad tingimused pandeemilist grippi, SARSi ja teisi õhklevi-nakkushaiguseid põdevate haigete isoleerimiseks ja raviks on Eestis olemas vaid ühes haiglas (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Merimetsa Nakkuskorpuses). Samuti puuduvad Eestis hetkel võimalused nende haiguste diagnoosimiseks.

Seega tõenäosus, et pandeemilise gripi, SARSi või mingite uute viirusnakkuste kandumisel Eestisse võib tekkida tervishoiualane hädaolukord, on suur. Ka tõenäosust, et kõrge nakkavusega viirushaiguste puhangu tekkimisel mistahes riigis võib haigus kanduda ka Eestisse, tuleb pidada suureks.

Riskide vähendamine - Sotsiaalministeerium
Hädaolukorraks valmisoleku taseme tõstmiseks on oluline lõpule viia 2004. a koostatud gripipandeemiaks riikliku valmisoleku plaani täiendamine ja selle juurde vajalike rakenduslike lisade ja juhiste väljatöötamine ning SARSi epideemiaks valmisoleku plaani ja bioterrorismiks valmisoleku plaani lõplike versioonide väljatöötamine.

Tagada tuleb tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikeks epideemiateks, sh haiglate valmisoleku ja hädaolukordade lahendamise plaanide uuendamine.
Oluline on nõuetele vastavate nakkushaiguste voodite loomine Lõuna-Eesti piirkonda Tartu Ülikooli Kliinikumi planeeritava renoveerimise ja juurdeehitamise käigus, mille valmimine on planeeritud 2009. a. Ohtlike nakkushaiguste epideemiate ennetamiseks ja valmisoleku pa randamiseks tuleb tõhustada nende seiret ning parandada laboratoorse diagnostika võimalusi.