linnugripiblog

Gripipandeemia definitsioon Pandeemiaks nimetatakse erakordselt suurt gripi epideemiat, mis levib ulatuslikult üle riigipiiride, haarates paljusid riike ja kontinente ning millega kaasneb inimeste kõrge haigestumine ja suremus. Kaasaja teadmiste tasemel ei ole võimalik gripi pandeemia teket ette määrata ja kujunemist vältida.

Gripipandeemia oht tekib juhul, kui
• Ringlusse ilmub uus, populatsioonis varem mitte esinenud gripiviirus ja
• Leiab kinnitust uue viiruse aktiivne levimine inimeselt-inimesele ja
• Uus viirus on kõrge inimpatogeensusega

Antud tegevusjuhis rakendub olukorras, kus Eesti Vabariigis on välja kuulutatud gripipandeemia

Olukorra kirjeldus:
- gripipandeemia ajal võib haigestunute arv tõusta 15-20 võrra päevas ühe perearsti kohta, samuti suureneb vajadus koduvisiitide järgi
- osa perearstidest ja abipersonalist langeb välja haigestumise tõttu
on häiritud abiteenistuste töö, häiritud võib olla ühiskondlik transport (suureneb veelgi koduviisitide vajadus)

Gripi definitsioon
Gripi definitsioon – Palavik ja äge köha (või köha ägenemine kroonilise kopsuhaigusega isikul) keskkonnas tsirkuleeriva gripiviiruse tingimustes.

Järgnev kirjeldus baseerub peamiselt pandeemiatevahelise, tüsistumata gripi kirjeldusele. Erinevad viiruse alatüübid varieeruvad haiguse raskuse ja iseloomu osas. Uue, pandeemilise gripiviirusega seotud kliiniline pilt ei ole ette prognoositav ning võib seetõttu erineda hooajalisest, pandeemiatevahelisest gripist.

Gripi inkubatsiooniaeg on 2-4 päeva (1-7 päeva). Täiskasvanutel algab haigus reeglina ägedalt palavikuga ja alljärgnevate sümptomitega:
köha ca 85%
halb enesetunne 80%
külmavärinad 70%
peavalu 65%

isutus 60%
nohu 60%
müalgia 53%
kurguvalu 50%

Palavik on tavaliselt 38-40 kraadi vahel (kuni 41), ilmub 24 tunni vältel haiguse algusest ja püsib kuni 3 päeva (1-5). Köha on tavaliselt kuiv (kuni 40%-l produktiivne). Müalgia tavaliselt selja-ja jäsemete lihastes. Gastrointestinaalsed sümptomid (oksendamine ja kõhulahtisus) on täiskasvanutel haruldased (<10%).
Haiguse algul toksilised nähud – niiske ja kuum nahk, punetav nägu, injitseeritud konjunktiivid ja hüpereemia nina ümbruses ja neelus. Kaela lümfadenopaatia ca 10%-l ja hingeldus ning räginad kopsudes sagedamini kroonilise kopsuhaigusega patsientidel (10%).
Haiguse kestus tavaliselt 7 päeva, kuigi köha, halb enesetunne ja roidumus võivad kesta nädalaid.

Levikuteed:
• Inimeselt-inimesele otsese kontakti kaudu (kuni 1 m kaugusele!) või ka infitseeritud käte ja pindade kaudu
• Võimalik on ka õhu kaudu kanduv piisknakkus, kuid see on vähem olulisem

Laboratoorse diagnoosi kinnituse kriteeriumid.
Tõenäoline diagnoos.
• A- või B-gripiviiruse antikehade kõrge tiiter ühes vereseerumi proovis
Kinnitatud diagnoos
• Gripiviiruse antigeeni avastamine või viirusspetsiifilise RNA tuvastamine või
• Gripiviiruse isoleerimine kliinilisest uurimismaterjalist või
• Vähemalt 4-kordne A- või B-gripiviiruse antikehade tiitri tõus paarisseerumides
Haigusjuhu klassifikatsioon
Võimalik diagnoos
• Gripi haiguspildiga juht, mis on epidemioloogiliselt seotud kinnitatud diagnoosiga haigusjuhuga (koodid juurde!)
Kinnitatud diagnoos
• Gripi haiguspildiga laboratoorselt kinnitatud haigusjuht

Tegevussoovitused:
1. Eelnevad
- vaktsineerida personal gripi vastu (psühholoogiline +bioloogiline kaitse)
- koostada/üle vaadata täpsed tegevusjuhised sanitaarhügieeni kohta (kaitsevahendite kasutamine, puhastus-desinfektsioon)
- tutvustada personalile bioloogilise saaste keskkonnas töötamise iseärasusi ning viirus ja baktersaastuse leviku ted ning patogeneesi
- koostada kalkulatsioon reservide käivitamiseks (nii majanduslik kui ressursi põhine – ületunnitöö, desinfektsiooni ja kaitse vahendid jne), koostada nimekiri vajaminevatest ressursidest
- hankida vajalikud kaitsevahendid, ning puhastus-desifektsiooni vahendid
- veel üks oluline väga preventsiooni viis on – piirata juba tõenäoliselt nakatunud patsientide ja ka töötajate visiite perearstikeskusesse. Hoida lahus nakatunuid ja mitte nakatunuid on võtmeküsimus!

1. Triaaž
 Eraldi vastuvõtu ajad (N. Gripikahtlased hommikupoolikul, teised pärastlõunal) kui võimalik ooteruumid eraldi
 Pereõe rakendamine triaazi läbiviimisel ( perearsti vv-le vaid raskemad ja riskigruppi kuuluvad haiged)
 telefonitriaaz ja nõustamine meditsiiniõe või arsti poolt
 koduõe kaasamine koduvisiitideks, pereõe koduvisiidid

2.Puhastada üle (desinfitseerid kogu aeg üle) korduvalt kasutusel olevad töövahendid: stetoskoop, EKG aparaat, kusett jm)
3. Kui võimalik, kui praksises on mitu õde, siis üks teenindab tavapatsiente, teine nakkuskandjaid
4.Tervete laste ja täiskasvanute prof. läbivaatused ja plaanilised visiidid, mida annab edasi lükata, tühistada

2.Pandeemia ajal. Nakkusohutussoovitused A(H5N1)-gripile eksponeeritud tervishoiutöötajatele
A(H5N1)-gripile loetakse eksponeerituks need tervishoiutöötajad, kes puutusid kokku A(H5N1)-gripiviirusega, A(H5N1)-gripihaigega, tema eritistega või haige eritistega saastunud pindadega. Eelkõige nendeks on perearstid, kiirabi, erakorralise meditsiini osakonna, nakkusosakonna, intensiivravi, diagnostikakabinettide ja labori personal. Eraldiseisvate ravikorpuste ümberprofileerimisel monoprofiilse nakkuse raviks – selle korpuse kogu personal.

• Käte pesemine ja antiseptika nõuete järgimine .Käsi pesta vee ja seebiga! või desinfitseerida pärast iga kontakti patsiendiga, pärast kokkupuudet saastatud vahendite või pinnaga või pärast kinnaste käest võtmist.
• Individuaalsete kaitsevahendite kasutamine haige vere, kehavedelike, eritiste käitlemisel .Kogu personal kannab kogu tööpäeva jooksul hingamisteid kaitsvaid vahendeid, mida vahetetakse vastavalt maski tüübile (4-6h). Haige, kelle juurde tuleb tervishoiutöötaja või külastaja, kannab vähemalt kirurgimaski. Maskide juures on oluline see, et maske ei tohi kätega puudutada, kui eemaldatakse, siis järgnevalt alati käed pesta või desinfitseerida! Üks kaitsevahend on veel kindad! Neid tuleb nii või teisiti kanda teatud protseduuride ja tegevuste juures. Pärast kinnaste käest võtmist tuleb käsi kindlasti pesta. Kindad asetada spetsiaalsesse konteinerisse.
• Enesekontrolli korras mõõta kehatemperatuuri paar korda päevas ja jälgida gripi haigusnähtude, eeskätt kõrge palaviku ja köha, ilmumist
• Nende haigusnähtude ilmumisel mitte minna tööle, eraldada end pereliikmetest/kaastöötajatest eraldi ruumi ning teavitada tööandjat 1) võimalikust nakatumisest linnugripi viirusega ja 2) oma lähikontaktsetest isikutest ning kaastöötajatest
• Instrumentide, voodi- ja haigevarustuse ohutu käitlemine
• Naha- ja limaskesta vigastuste vältimine
• Haige poolt saastatud esemete ja pindade puhastamine/desinfitseerimine
• Nakkusohtlike jäätmete ohutu käitlemine
• Soovitada personalil võtta viirusevastast preparaati. Pärast kokkupuudet või potentsiaalset kontakti gripihaigega, kellel on kinnitatud A(H5N1)-gripiviirusnakkus, alustada võimalikult kiiresti, hiljemalt 48 tunni möödumisel, viirusevastast ravimprofülaktikat
o oseltamiviriga - 75 mg üks kord päevas vähemalt seitsme päeva või näidustusel - kuni kuue nädala jooksul

Gripi-pneumoonia

2-38%. Sagedamini ja raskemini krooniliste südame-ja kopsuhaigustega patsientidel.
a) primaarne viiruspneumoonia

48 tunni vältel haiguse algusest, hingeldus, kuiv köha, mis kiirelt muutub produktiivseks ja vereseguseks.Tsüanoos, tahhüpnoe, bilateraalselt krepitatsioonid ja vilinad ning leukotsütoos. Rö-s kahepoolselt interstitsiaalne infiltratsioon peamiselt keskväljades, võib esineda ka koldevarjustusi. Kiirelt võib kujuneda hingamispuudulikkus. Suremus >40% ka intensiivraviga. Surm tavaliselt 7 päeva vältel hospitaliseerimisest.

b) sekundarne bakteriaalne pneumoonia

Tüüpilisel juhul ilmuvad sümptomid varases rekonvalestsentsperioodis (4-5 päeva haiguse sümptomite algusest). Rö-s tavaliselt lobaarne varjustus. Suremus 7%-24%.
Etioloogia sarnane keskkonnatekkese pneumooniaga: Streptococcus pneumoniae, Staphylococcus aureus, Haemophilus influenzae, A,C ja G beeta-hemolüütilised streptokokid. Stafülokokiline pneumoonia on seotud sagedasema kopsuabstsessi tekkega ja halvema prognoosiga kui muu etioloogiaga pneumoonia.

c) segaetioloogiaga (viirus-bakteriaalne) pneumoonia

Rö-s lobaarne koldevarjustus bilateraalse diffuusse infiltratsiooni foonil. Suremus kõrge (>40%).

Nõustamisel antav informatsioon patsiendile:

1. grippi põhjustavad gripiviiruse erinevad alatüübid
2. gripi peiteaeg on 1-4 päeva ja täiskasvanu on nakkusohtlik 1 päev enne haiguse algust kuni 5 päeva peale sümptomite ilmumist.
3. palavik langeb tavaliselt 2-3 päevaga ja normaliseerub 6.päevaks
4. köha, nõrkus ja halb enesetunne võivad püsida 1-2 (vahel kuni 6) nädalat
5. antibiootikumid ei toimi gripiviirusele, kuid võivad osutuda vajalikuks sekundaarsete tüsistuste ravis

Sümptomaatiline ravi

Palaviku, müalgia ja peavalu raviks paratsetamool või ibuprofeen
Voodireziim on oluline
Rohke vedeliku joomine
Suitsetamisest loobumine
Võib proovida auruinhalatsioone, toopilisi rögalahtisteid, kurguvalu leevandajaid, füsioloogilise lahuga ninatilkasid

Korduva arsti väljakutse näidustused

1. Hingeldus puhkeolekus või väikese füüsilise koormuse ajal
2. Valulik või raskendatud hingamine
3. Verine röga
4. Palaviku püsimine 4-5 päeva ja enesetunde mitteparanemine
5. Uus palaviku tõus ja enesetunde halvenemine peale esialgseid paranemise tundemärke
6. Uimasus, desorientatsioon või segasusseis

Tegutsemine sõltub:
1. kliinilisest raskusastmest
2. patsiendi kuuluvusest riskigruppi
3. kohalike tervishoiuametnike soovitustest olenevalt pandeemia epidemioloogiast