linnugripiblog

Kuid päeval tulid arstide juurde mõned mehed, kes kurtsid köha ja palavikku, nii et algseks diagnoosiks pandi kopsupõletik. Alles hiljem, kui need mehed olid surnud, ning algul sajad, siis juba tuhanded inimesed teise ilma olid läinud, diagnoositi haigus õigesti - tegemist oli gripiviirusega H1N1. Siiani pole päris täpselt teada, kuidas sõdurid nakatusid - kas nad tõid viiruse Euroopast kaasa või peab paika arvamus, et kokk, kes armeebaasis süüa tegi, puutus kokku haigete lindudega, või levis H1N1 hoopis Kansase koduloomadega. Kiiruga püstitati baasi telkhospidal, mis õige varsti kõiki tõbiseid enam ära ei mahutanud.

Kogu maailmas möllanud viirus viis eri hinnangutel hauda kuni 100 miljonit inimest, ja kuivõrd kõige rängemalt kannatas Hispaania, siis on toda haigust, mis tühjendas terveid linnu, nimetatud ka Hispaania tõveks. Eeskätt põhjusel, et sõja pärast tsenseeriti haiguse levikust kõnelevaid uudiseid rangelt ning üksnes Hispaania ajakirjandus - riik ei osalenud sõjas - võis asjast vabalt kirjutada. Nii jäigi mulje, et haigus puudutab rohkem Hispaaniat kui muud maailma.

Nüüd teame, et tegelikult põdes H1N1 grippi vähemalt viiendik, võimalik aga, et isegi pool maailma elanikest ning üle 3% haigestunutest suri. Ainuüksi Indias 17 miljonit inimest (USAs kuni 675 000, Prantsusmaal 400 000 jne). Tõveohvreid oli rohkem kui suri inimesi kõigil I maailmasõja lahinguväljadel kokku. Tähelepanuväärne on see, et haigus vahepeal pisut vaibus, kuid siis avastati Prantsusmaal Brestis selle veelgi ägedam vorm ning surmajuhtumite hulk kasvas kiiresti. Mõne kuuga levis tõbi üle maailma. Teadaolevalt on ainus tihedamalt asustatud paik, kus Hispaania tõbe ei leitud, Marajo saar Brasiilias Amazonase suudmes.

Põhimõtteliselt ei erine H1N1 eriti praegusest linnugripist H5N1, mis aga pole muteerunud inimeselt inimesele kanduvaks ja on tänu sellele nõudnud ka üsna tühise arvu ohvreid.