Oh, Milaano!

Peale Garda põhjaosa lõputut avastamist olin ma eile Milaanos nagu peata kana. Vaatasin (väljast) ära Duomo ja veel miskised hooned, käisin Cimiterio Monumentales jalutamas ja siis olin puha nõutu. Sõbranna soovitusel põrutasin kindluse juurde tagasi ja hulkusin pargis ka. Muuseumides, mis huvitavad tundusid, olid sabad ja pärastlõunaks ideed otsas. 

Siis tuli meelde, et neil pole toidupoed pühapäeviti kaua lahti (ega tavaliseltki on heal juhul 21ni) ja püüdsin netist abi leida. Telefoni aku säästmiseks väga põhjalikku otsingut teha ei saanud ja kõndisin mingi vana linnavärava juurde, kus küll seda poodi ei olnud. 3km ja tund hiljem selgus, et ööbimiskoha lähistel olev supermarket on täitsa lahti.

Täna magasin kauem ja hommikukohvi leidmisele kulus rohkem aega. Homme lähen samasse kus eile, seal oli suuuuur Cappuccino odavam kui tänase koha väike. Või siis üldse Stazione Centralesse, kust lõuna ajal napoletana sain, seal olid ka head hinnad.

Novot, seejärel leidsin ühe tänavaturu. Üldiselt oli suht kräppi täis, palju musti oma odavsodiga ning aedvili ka suuresti hulgimüügikastides. Aga inimesed ikka ostsid. Kusjuures seda odavsodi on tänaval siin-seal ka, küll turistinänni (selfikepikesed ja akupangad), aga ka riideid ja kotte. Ja mingid itaalia keelt rääkivad tüübid täitsa vaatavad neid. No ma ei tea..

Isola kant ja Porta Nuova olid üsna huvitavad. Isola vertikaalaiad, kaks maja, mille rõdudel kasvavad päris suured puud, olid lahedad. Ja Porta Nuova rajoonis on Alvar Aalto väljak.

Botaanikaaia sissepääs oli küll hästi peidetud ja leidmata jäigi. Leonardo da Vinci keskus oli täna suletud. Homme on siin püha, aga silti polnud, et kinni oleks. Et ehk uus katse.

Kuna Milano on šopingulinn, läksin lisaks Duomo ja San Babino vahelisele kauplustemassile kaema Corso Buenos Airese poode. Sealt tegin ühe ostu ka. Muidugi mitte disaineripoest, päriselt ma ikka ei saa aru, kuidas riided saavad nii palju maksta. Mingis outletis käisin, 600€ kleit oli materjalist, mida ma lihtsalt ei taha selga panna. Mõni asi oli muidugi ilus ja katsutavalt kvaliteetne ka, nii et pole hapud viinamarjad.
Otsustasin täna väljas süüa ja pöörasin migisse tänavasse ära ning sain suvalises söögikohas päris hea toidu. Majavein oli ka üllatavalt mõnus.

Aga mis veel üllatab, on suur hulk vene keelt. Üks asi on teadmine, et siin on palju venelasi, teine aga mingite jutukatkete tabamine.

Transpordis orienteerun paremini kui Airbnb perenaine, teistele turistidele juhatan vabalt Duomoni teed.

Ciao!

postkaart Itaaliast

täiesti hull nädal on olnud. peamine, et ei tea kunagi ette, milliseks täpselt päev kujuneb.
siiski on veidi nähtud ja käidud, kuigi väga paljudesse kohtadesse, mis mõtteis mõlkusid, ei jõudnud ka. sest no lihtsalt pole sellist aega, et eralduks paariks tunniks.
kõrgem tõus jalgsi oli ca 260m, sellest suur osa mööda treppe.
oldud on nii vee peal kui mäe peal kui niisama. laps leidis surfaritega magneti.
üks imeline väike poeke jääb küll kauaks meelde. hingega tehtud asi. soojust täis. Itaalia päike, tõesti.

peale tänast peaks natuke rahulikum olema. et ehk ma sõltun veidi vähem teistest.
aga mul on hea meel, et olen saanud olla osake Techno 293 MM-ist.

161027_3288

puhkus vist?

tähendab, et aega väga ei ole. sest mis puhkus on see, kui lihtsalt mitte midagi ei tee või miskit. või.. ?
igatahes on puhkus see, kui kõik kodus (Eestis) olev on kaugel ja sellele mõelda ei ole aegagi.
teisalt on äge ja ilus ja super ja misiganes!

garda289

käisin taas lõunas

ei saa kurta, et sel suvel lõunas pole käinud. kaks korda Lätis lausa!
ilmaga on ka mõlemil korral just nii vedanud, et no ongi lõunamaa reisid.

seekord oli taas väga super rannailm (kuigi ma ei päevitanud ega ujunud üldse), lisaks veel tore kohvik, kus nädalavahetustel ka päevasel ajal DJ muusikat valis.
võistlejaid ja kaaskondlasi toideti seekord paremini kui Liepajas, ka õhtuks oli midagi süüa. laupäeva õhtul koguni päris palju ja väga head.

muidugi nukker oli see, et laps lootis paremat kohta, kui sai. kaotas trennikaaslasele ka, kellest muidu parem on. võistlusnärvi teema ikka, vist. või harjumatu järvetuule või ma ei tea. aus olles oli minul kaldal vahepeal pisar silmas. et ehk kaasaelamine on ikka raske.

auto üllatas positiivselt, isegi selle koormaga ja tuuletakistusega oli kütusekulu talutav.

kisezers778

halli ilma kiuste..

tegelikult pole üldse nii hull. hall, aga vihmata ja suhteliselt soe. kusagil lehel oli just hala, et suve nagu ei olekski, ma siinkohal kinnitan, et mu meelest ikka täitsa on. et kui ma ka vihma kohta midagi ütlesin, siis see ei olnud üldse hädaldamisena mõeldud, vaid just et kuiva on ometi ka kenasti. ja keskmiselt soe on ikkagi.

isegi merel ei hakanud oluliselt jahe. kuigi ma olen ikka nii palju tuult saanud, et buff oli peas. lihtsalt seis on selline, et muidu see tuul kumiseb veel mitu päeva peas. no ja kurk annab ka tunda miskipärast, kuigi seda buff ümber kõrvade ilmselt väga ei mõjuta.
aga täna oli päris kena purjetamine. olgu mainitud, et tavaliselt olen ma jahtide peal ainult ilusa ilmaga, lühidalt ja lihtsalt ilus. seekord ilm oli ka üsna kena, st ei mingit hirmsat tuult ega lainet, sõitsime natuke alla kahe tunni, kuid lihtsalt ilus olla ei õnnestunud. üsna arvestatava aja olin roolis.
laps muidugi arvas, et natuke igav oli, sest no ilm oli igav ja purjedega toimetamist vähe. aga mulle täitsa sobis.

Elektra puri

pärast sõime OKOs, hea nagu ikka. lammas minul ja kana pojal.
toidupilti ei teinud 🙂

muidugi suve praeguse osa juures on kõige toredam see, et igasugused asjad hakkavad valmima. korraks vanemate juurest läbi ja ongi laud saaki täis. täiesti vaimustav.
ega muud ei olegi lisada.

aedviljad674

aga millal sa viimati Lätis ringi vaatasid?

pool puhkust sai Lätis veedetud, sedapuhku Liepajas. lapse võistlus viis sinna.
algul oli teada, et võistlus peaks olema Riia lähistel, ca nädal varem aga selgus, et hoopis Lipeajas. et ehk ligi poole pikem reis. aga kuna poiss oli selle võistluse omale pähe võtnud ja mina puhkuse vastavalt planeerinud, sai mindud.

kuid mitte võistlustest ei plaani ma kirjutada (endise sõjaväelinnaosa liivarannas, üsna tuuline, õnneks muulidega kaitstud ala), vaid pigem sellest, et kõikide suurte välismaareiside kõrval oleme unustanud sellise naabri nagu Läti. okei, viimastel aastatel on seal vist veidi rohkem käidud, aga kui tuttavatelt küsida, millal nad viimati Lätis käisid (no jätame kõrvale Riia tööreisid), siis enamus ei oskagi väga midagi kosta.
miskipärast tundub kuidagi, et Läti, noh, mis seal teha ja vaadata ja olla. aga mina aina üllatun ja üllatun.
jah, mingis mõttes on kohati tõesti märgata mingit mahajäämust. mõneti aga mitte. ning ega ei peagi kõik hästi fancy olema. pole ka mujal, kui aus olla.

et ehk Liepaja on täiesti mõnus linnake pika-pika rannaalaga, muuseas kesklinnast jalutusteekonna kaugusel. häid söögikohti on (ja enamasti on hinnad väga normaalsed). rattalaenutused ja rattateed on (seekord ei kasutanud). eriilmelist arhitektuuri on, kuigi suur hulk kauneid puitmaju on üsna kehvas olukorras. samas on ka nendes oma võlu.
pole selline lastelinn, nagu Ventspils, kuid rannapargi mänguväljak oli päris uhke.
Liepajas on muide ka tramm! nii väikesest linnast seda ei ootakski.
ja ülestõstetav, rohkem kui 100-aastane puusild, millest iga päev korduvalt sai üle sõidetud.
päris uhke turg – ning nende tomatid olid täitsa õige maitsega. rääkimata sellest, et suure pundi tilli ja paar sibulat (värsked mugulad koos pealsetega) sain 30 sendi eest.
no ja huvitavad pingid rannapargis, palju skulptuure siin-seal, sh lilledest ja veel mitmed pisiasjad.

lühidalt võiks öelda, et enne kaugemale põrutamist tasub tutvuda naaberriigiga. eelmisel suvel oli plaan Kuramaad avastada, aga jäime Ventspilsi pidama, sest lihtsalt oli selline linn, kust ei saanud tulema. seekord oli lapse võistlus see, miks ei saanud ümbrust avastada. kuid seda enam on plaan millaski vähe suurem ring teha. lihtsalt aina avastan kohti, kus tahaks käia ja mida näha. turismiinfo ja kaartide põhjal, pluss muidugi oma väikesed kogemused.

pildid on suures osas teises arvutis, nii et ei mingit linnapilti.

Liepaja Karosta surfiklubi

suurepärane suvepäev

mingitmoodi on juhtunud, et siin on lausa kuu aega vaikus olnud. igatahes, et keegi ei hakkaks mõtlema, et Portugal ongi selline maa, kust tulema ei saa – siis ma olen juba ammu tagasi. lihtsalt kohe läks tempo üles.

aga no seda päeva lihtsalt ju peab jagama:
kui oled eelmisel õhtul ostnud kahe külapoe valikust ainukese ämbris šašlõki, sest metsmaasikaid on ju vaja korjata ja tühja sest tootest seal ämbris (mis sai küpsetatud ja söödud muidugi), ämber on oluline! no ja siis tuleb hommikune hoovihm, aga igaks juhuks võtad ikka ämbri ligi ning avastad, et maasikate juures ei olegi nii märg ja leiad oma kolmveerand tundi, et korjata. vähe on sel aastal ja väikesed, aga pool ämbrit on täielik võit. kolm korda suvise päikesega pannkooke talve jooksul;
kui siis tuleb korraga selline hoovihm peale, et oled hooga täiesti märg. kuiva kohta jõudmine võtab nii paarkümmend minutit, aga siis on lahke pererahvas ja tuli pliidi all. vähe sellest, et saad sooja kohvi ja suppi ja pannkooke, leitakse kuiv seelik ning saad kleidi (t-särk jäi jope all kenasti kuivaks; korralik vihmakindel tööjope) kuivama panna. tagasiliikumise ajaks on päike taas väljas ja õhk lämbesoe;
kui siis lähed ikkagi põlvini märja rohu sisse ja siis lausa jalgupidi vette, et leida ja näidata mõnda orhideed, aga see on juba puhas rõõm. siis leiad koha, mis on täielik neiuvaiba-vaip, korjad veel mõne maasika, suhu; ning tuvastad ära meriski;
kui korraga avastad, et merevesi on ca paarkümmend kraadi soe, käid esimest korda sel suvel kodumaises meres ujumas ning pärast on nii palav, et jagad sõbrannaga pool pudelit head külmavalget veini ära. ning sõbranna teeb õhtused võikud ja tuul on taas vaibumas..

mida veel ühelt päevalt tahta? 🙂

vihmataevas153

Portugal 4

Ikka napiks jääb see kirjutamine.
Albufeiras sain lõpuks ookeanis käidud. Üldiselt tundub kogu see linn olevat turistidele orienteeritud, veidi palju mu maitse jaoks. Väidetavalt on hetkel veel vähe rahvast, kuid kesklinn oli õhtul küll peletav.
Üks hea asi, et need nn sisseviskajad jäävad viisakaks ja viisakama keeldumise peale soovivad veel kena päevagi.
Eile kõrvetasin end Sagreses veidi äragi: ei määrinud kreemi ja sai tunnike õues oldud. Tänane pikk päev õues oli leebemgi, sest kogu aeg sai kreemitatud.
Tee pealt ostsime apelsine, mida on keeruline harjumuspäraselt süüa. Noaga neljaks lõigates on kõige puhtam, kuid laud ujub mahlast ikka. Magusad on ka.

Pilt muidugi rannast.

IMG_20160526_180054

Portugal 3

Pole vahepeal kirjutanud, sest viimastes ööbimiskohtades on netiga kehvasti olnud. Nüüdki istun fuajees ja pikka juttu ei tule. Mägedest ammu ära, 55km veinimõisast mööda põrutatud, sajune õhtu Portos, imeline väikelinn Obeidos ja see, mille nimi hetkel ei meenu ja kus 19 sajandi turule sattusime. Simbra Pena loss, vaikne soe ookean ja külm ohtlik ookean. Kaheksajalg, vutt, hiikrevetid, kuldmerikoger. Oliivid ja erinevad juustud.

IMG_20160524_215532

Portugal 2

Eile oli pikem sõidupäev, liikusime pöhja suunas.
Hommikul käisime Lissaboni okeanaariumis (oi kui ammu see tundub..) ja siis panime Serra da Estrela poole liikuma.
Peamiselt olime tasulistel kiirteedel. Mis mulle meeldis, et iga mõne kilomeetri tagant on sos-telefon teeservas, teedel on perved (mitte kohe kraav nagu meil) ja no muidugi kohati teeääre umbrohuna vohavad moonid..

Õhtupoole jõudsime Manteigase väikelinna. 3500 püsielanikuga asula mäenõlvadel. Suurim pood, mille leidnud oleme, on keskmise külapoe mõõtu; erinevaid poekesi on aga palju. Söögikohti on ka üsna mitmeid.
Eile külastasime üht. Kui enamus võttis vasikaliha, siis mina lammast. Väga hea oli. Ilmselgelt elaval tulel, maitseks ainult sool, kuid ikka väga mõnus. Maitse oli vähe teine, kui kodumaisel määl, aga eks kliima mõjutab ja tõugudest ei tea ma nagunii midagi.
Veini, vinho verde, lasti kraanist ehk tünnist ja liitri hinnaks 6€. Söögikohas, eksole!

Täna oli ka autopäev. Väiksemad ja laiemad mägiteed, mis laias laastus täitsa heas korras. Palju ägedaid vaateid ja vahvat loodust.
Lõunaks sättisime Gouveia linna. Kummalisel kombel õnnestus turismiinfo leida enne siestat (kusagil oli üks viit, aga rohkem mitte ja kui lõpuks juhuslikult nägime, oli kohe selge, et niimoodi me seda leidnud ikka poleks). Turismiinfos sain täpselt teada, mis nägemata jääb 😉 Aega ju väga polnud.
Otsustasime korralikumalt süüa.. ja kuigi toitu lubati 10 minuti pärast, sai sellest 45.
Toitudest siiani: liha-kala on head, salatit pigem vähe ja pigem on seal roheline salat, sibul ja ehk ka tomat, heal juhul kaste ka; kartulit on siiani olnud nagu räigelt palju. Täna jäi küll 2/3 järgi..

Pärastlõunal sõitsime mandri-Portugalu kõrgeima tipu juurde. Torre mägi, napilt alla 2km, Portugali ainus talispordikeskus. Lund oli seal nüüdki.

Kuna sõime kõva lõuna, jäi suur õhtusöök ära. Päris väss on ka kuidagi. Homme on kõige põhjalikum kõndimispäev, peab ka magama kerima.
Magamisest: tekkidega nad siin ei koonerda. Siin majas on isegi mingi veider graanulitega kamin, samas suure toa kohta üks väike radikas, öösiti on õues ca 9 kraadi.. aga kuna tekke on mitu, on magada väga hea. Kirikukelli, mis löövad siin ikka neli korda tunnis, kuulsin ka ainult paar korda öö jooksul. Ainult varaste ärkajate hääled ajasid üles.
Täna kasutan kõrvatroppe.

Tahvel suure kaamera pilte ei lae hästi ära, aeglane lugeja on ka muidugi; õnneks väikesest saan midagi kätte. Nii et pilt on kusagilt Penhas Doradase lähedalt.

Seradaestrela