sooja tahaks (ehk tšillipada)

enesetunne on täiesti sügisene – ehk siis mingi tõvesegune. selle kiuste oli ka tänase ilmaga õuetegemisi, natuke. aga külmavärinad ei kipu kaduma ka peale teejoomist.
täna teen selle tšillipaja, mis eile tegemata jäi. või mingi modifikatsiooni sellest. kuigi tahaks pikali olla ja mittemidagi teha.
kuna ma retsepti siit ei leidnud ja otsisin seda tükk aega, siis kopeerin ära. Toi & Trend ajakirja FB lehelt on see pärit.
ja ma olen teinud modifikatsioonidega, nt tšillikastet pole alati olnud. ja täna ei ole purgiube ka, keedan tavalisi. ja tsillikauna ei ole, on tšillihelbeid (mis on väga teravad). igatahes ma loodan, et see soojendab.

1 mugulsibul
1 küüslauguküüs
1 punane paprika
1 tšillikaun
500g kodust hakkliha
1 supilusikatäis õli
1 tl tšillipulbrit
1 tl soola
1/2-1 dl magusat tšillikastet (nt Santa Maria oma)
1 dl vett
1 purk maisi (ca 350 g)
1 purk punaseid ube (kidney beans) ca 400 g
1 purk valgeid ube ca 400 g
1 dl hakitud peterselli

1. Koor ja tükelda sibul, küüslauk, paprika ning tšillipiprakaun.
2. Kuumuta pannil õli ja pruunista seejärel sibul, küüslauk, paprika ja hakkliha. Lisa tšillipiprapulber, sool, tšilli ning sega. Lisa vesi, keera pisut kuumust maha ning lase segul podiseda ca 5 minutit.
3. Loputa ja nõruta mais ning oad ja lisa nad seejärel pannile. Kuumuta mõned minutid.
4. Raputa peale peterselli ja serveeri koos riisiga või tortilla sisse keeratuna. Tortillad võid enne serveerimist kergelt pannil soojaks lasta.

kell 20.02: leidsin ikkagi selle retsepti oma blogist, on varem ka siin olnud, küll kommentaarina. pilt on ka olemas.

tortillapitsa, tšillipajaga

novot, eelmisel nädalal sõbranna juures proovisime vähe teistmoodi tšillirooga, täpsemalt seda siin. nojah, ma unustasin kabatšoki maha ja suvaline tomatikonserv oli ja roheliseks oli hiinakapsas ja natuke oli alustuseks suitsupeekonit pannil ja no ega me neid koguseid väga täpselt ei arvestanud ka. nagu tavaliselt.
igatahes kui ma palusin, et laps annaks ideid, mida õhtul süüa teha, ning sealt jooksis läbi nii pitsa kui tšillipada.. tuli ühel hetkel mõte, et noh, vaatame.

vaatasimegi.
tegime mingi tšilli-hakkliha-aedviljamögina pannil valmis. muidugi lisasin tšillikastmes ube ja konservmaisi ka, mida eespool lingitud retseptis ei olnud. ja suvikõrvitsast sain lõpuks lahti.
ladusime hautise tortilladele, riivjuust peale ja mõneks minutiks ahju.
jube hea ja jube toitev sai.
ah retsepti? ma ei tea, kõike just nii, nagu omale hea tundub ja siis mingit burrito või taco maitseainet ja natuke tšillit ja soola ja nii ongi.

tsillikas960

novembrist detsembrisse

väike tagasivaade, sest mingeid asju ju toimus.

näiteks sai neljapäevaõhtul ikkagi PÖFFitud. kui ise paar aastat kedagi sinna meelitada, siis ilmselgelt aastal, kui ise ei jõua tegeleda, toimub vastupidine et ehk minu asi oli lihtsalt kahe filmi vahel valida ja kohale minna. eelnevalt väike õhtusöögike ka.
filmiks seekord leedukate teos Mängur. nagu kaaslane ütles, et keegi oli talle kommenteerinud, et ei käi PÖFFil, sest enamik filme on nii sünged – eks kohati nii olegi. üldine meeleolu ei olnud tegelikult sünge ja filmi idee oli kohati lausa absurdne, aga selline musta huumori valdkonda kanduv. no ja sisu ümber jutustama ma ei hakka. jällegi õnneks veidi mitmekihiline film.
aga isegi emotsionaalset hinnangut ma ei saa tegelikult anda, sest ma olin neljapäeval ikka täitsa krussis ja kuigi kino jms on tore, ei jätnud päev mulle aega siiski iseendaga tegeleda ning seega ma ei usalda seda, mida ma hiljem mõtlesin-tundsin.

reede hommikuks suutsin ma kuidagi veel rohkem kokku joosta ja päeva esimene telefonikõne oli suhtkoht katastroof.
aga sedapuhku õnnestus mul päeva jooksul sellest olekust siiski välja ronida.
õhtul kauaoodatud kreemipurk ja penne all’arrabiata.

laupäev oli kontserdipäev.
kui PÖFFi ei olnud plaanis, siis Jõulujazzile said piletid varakult ära ostetud.
natuke juurdlesin küll, et Tafenaud on juba nähtud ka, aga juubelikontsert on ikka juubelikontsert. et ehk lavalt käisid taas läbi erinevad inimesed ja seltskonnad ja muusikavalik oli üsna kirju. üllatav, et see kestis kaks tundi – aeg ei tundunud nii pikk.
samas, kontserdile minnes oli jahe ning tekkivalt tiigijäält peegeldusid valgustid, lahkudes aga oli maa valge ning temperatuur tõusnud.

õhtuks veel sõbranna ja naistejutud.

eile üritasin Paavlist poisile paksemat jopet leida, kuidagi pole varem sellele mõelnud, aga nii äkitselt ikka ei saa. ja meeste dressipükste põud on seal nagu ka, ma ei saa aru.
pikem jalutuskäik jäi ära erinevatel põhjustel.
suur pannitäis tšillipada (see suur IKEA pann, mille ma kingiks sain, no täiesti suurepärane, kuidas ma siiani ilma sain?) ning, nagu juba teada, õhtune vahvlitegu.

kokkuvõtteks täitsa lill ikkagi.

pooltõveõhtu

üle mitme aasta selline sügis, kus seljavalu on tugev ja terav. mingid külmetusviirused käivad ka juttis üle. miskipärast meenutab see, hm, 2005 aasta sügist. see oli ka mingi selline kummaline selja- ja külmetushaige aeg. muud asjad otsa. mäletan, kuidas ühika põrandal seljaharjutus tegin, et pärast gripirohtusid sisse võtta.
ingverit õnneks kodus on, teed ja mett ka, küüslauk tuleb emme käest ja sidrunit saab ka osta.

ja nagu ikka, ega ise ema olles ei õnnestu ju põdeda ka korralikult. aga tšillipada on toitev ja hea roog kõigile. nii et tasus tegemist.