ma olen kuidagi energiast tühjaks jooksnud.
tulin täna klaasiringist koju, ilus kevadine õhtu, aga olemine oli ikka selline hoomamatu.
et mitte kuskile auku ära vajuda, ma lihtsalt sunnin end igasuguseid asju tegema. aga mida sa teed või oled, kui näiteks mailid, millele varem hoogsalt vastasin, panevad nüüd ohkama ja klopsin mingi tuima vastuse kokku. või siis minnakse minust lihtsalt üle või ümber. või kui jõuad selleni, et igapäevane suur probleem on õhtusöögi väljamõtlemine. kuigi mis probleem see on? esimese maailma probleem? sest mul on olemas valikuvõimalus. aga ma ei oska seda ilmselt hinnata. vähemalt mitte nö jooksvalt.
enne magaminekut teen mõned joogahingamised.
ilmselt peabki elus olema erisuguseid perioode, et osata neid paremaid hinnata.