tagasi argipäeva

ma ei mäleta, millal ma viimati kolm nädalat puhkusel olin. mitte, et seal mingit vahet oleks. kodus poleks ma viitsinud kahte nädalatki passida. puhkus ongi vaja siis võtta, kui on ideid, mida teha. olen rahul.
nüüd on see puhkus ära kasutatud, mis aasta lõpuks aegunud oleks. natuke selle aasta puhkust ka.

töölaua taga oli täiesti hea olla. sain vaikselt omas tempos nokkida. muidugi, selle ruumi ürgprobleem: seal ei ole kunagi normaalset temperatuuri.
mingid muudatused. osa nagu paremuse suunas, osadest veel ei tea.

ongi tegelikult 9-kuu rutiin käes.
enne jõudsime pojale veel uue ratta osta, kuigi esimese hooga ta teatas, et ei olegi vaja ratast enam. lapsel, kes ise omi asju vägahoiab, on raske leppida, et mingi tema asi lihtsalt pihta pannakse.
uus ratas on olemuselt linnarattam, kui lähedalt vaadata. lukk sai vingem ostetud (kuigi keda see lukk ikka peab) ja eritunnused peale pandud. registris on ratas ka.

mõned isiklikud finantsotsused tehtud. või midagi sinnapoole.

raamatukogust tõin eile värsket lugemist.