pärastlõuna

kui hommikupoolik saab kuidagi lõpuks läbi, kutsub sõber mind kohvile.
alustuseks märgitakse ära, et kas ma olen veel allavõtnud (ei ole), seejärel, et kui nooruslik ma välja näen, no üleüldse. et maksimaalselt 35 (jah, selle peale kahekümnesed muidugi oigavad).
ja siis muu jutu käigus korraga paar huvitavat vaatenurka. kohaseos, mitte inimesepõhine. vähemalt selle ühe nurga alt. oh, oleks see nii lihtne. aga teisalt on selles vist oma tõde olemas. mingis mahus.
tõdemus, et ma kipun liiga hea olema.
natuke minupoolseid arvamusi talle ka. ikka ju.
selle kohtumise lõppedes tunnen, et enam ei ole fakitooli vaja, nagu muidu eilsest õhtust saati tundus.

paar tundi hiljem laekus ammutellitud kassiliiv ja punapea sai kallistused kätte.

140628_2105

Share

nädalavahetus maasikatega ja ilma

neljapäeva õhtul vaatasime videosid erinevatest rollercoasteritest.

nädalavahetuse sisustas peamiselt ‘ei tea’. sest lihtsalt ei jaksa ega tahagi mõelda, otsustada või midagi. nagunii on sellist aega, kus see on sisuliselt ka võimalik, väga vähe. nakkav ebamäärasus, ma ütlen. kummalisel kombel sain ma sellega mingi kerge solvumise või pahameele osaliseks. liiga terav peegel?

hullult palju hullult suuri metsmaasikaid. kahju, et sel hetkel, kui korjamine oli võimalik, ei olnud kuhu korjata, ja kui olid ämbrid, siis oli ka hullult märg.
väikesed avastused.
natuke liiga palju vihma.
päevane saun. peale vihma kuivatussaun. kuigi ei saa öelda, et see oli peale vihma, sest vihma jagus edasi.

eile õhtuks niutsumaajav peavalu ja tatine nina.

hommikul trammis, kui lasin telefonil omale ise laule valida, sain päris huvitava listi. päev algas ilmselt sobivalt:

Share

läinud jaan

see pikk nädalavahetus kulges väga kontrasteselt ja omapäraselt. vihma oli küll oluliselt vähem, kui enamikes muudes kohtades, sain aru.
nina on taaskord kõrbenud, mitu korda võib?

rikkis paadimootoriga merel loksumine jaanilaupäeva õhtul oli selle nädalavahetuse üks rahulikumaid osasid. kiirabipaat üks ärevamaid ning adernaliinirohkemaid. kummastav kokkupuude surmaga. hetked pea võõras seltskonnad lõbusaimad. M. köögi hetked pakkusid soojust, naguühel teisel õhtul saungi – erinevat soojust. kusagile nende vahele mahub üks teade ühest muust päästmisest, mis tõi tühjuse ja tuimuse.
vikerkaarealgust ning ääretult palju ilusaid pilvi.
metsmaasikaid. kala, ühel-teisel-kolmandal kujul.

juuksed on tuulest sassis ja kodu ootab koristamist.

140623_2367

Share

nagu ebemed võilillel

v6ililled747

mingi samastumine pildiga. veidi ärapuhutud tunne. ühel päeval on see tuul, mis viib osa sinust.. kusagile ära. seal äras võib paremgi olla.
ette ei tea. endiselt pole elus mingeid garantiisid.
juured on siiski kõvasti maa sees kinni. neid tuul juba ei vii. peamine on koht, kus need on.
peaaegu Havannas.

Share

üle päevade lennates

elu veereb mingeid omi veidraid radu. vahel ei oska muud teha, kui kaasa lohiseda. vahel tuleb aga ise lükata-tõmmata-suunata.

linnast väljasõit venis taas igatpidi pikemaks, kui eeldada võis. mõni takistus oli ette näha ja mõne asjaga lihtsalt läks nagu läks. oluline on lõpuks ikkagi kohale jõuda.

mõningad puhkepäevased poolkohustused. keegi ei sunni, ise teen. sügaval sees on see keegi-miski, mis takka utsitab.
seekord oli mu abi kuidagi tajutavalt vajalik. õhtuks olin kuidagi läbi ja veidi tujutu. kontsertüritusele lasin end üsnagi moosida. st mitte ma ei teinud seda nimme, aga mul oligi tõesti tunne, et no – ei jaksa, ei taha.. natuke läbikülmunud olemine ka.
ikkagi läksin, sest teised ootasid ja omal hakkas juba teistpidi nõme.
lõpuks oli täitsa tore. üks ülimalt ootamatu kohtumine ning samavõrra ootamatu tantsulõvi.
öösel sai kogemata osaleda peaaegu-et-tulekahju ennetamisel.

paar tundi veidraid jutte ja avanemisi.
teadagi, garantiisid ei ole kellelgi. ning armumine on änksam feeling kui hoolimine. kes ei teaks? aga kummas on rohkem sügavust ja tasakaalu? või kas üldse saab võrrelda? või peab?
mingi ebamäärane selgus. vist. nüüd on vaja kohanemisaega.
pimedat aega peaaegu et polnudki.

pühapäev oli haprapoolne. suitsuahvenaline. eelnevaga võrreldes kontrastselt suvine.
õhtus oli Bond ja äraolemine.

karikakrad, moonid, tulikad, valmivad metsmaasikad. kohutavalt hulgal erinevaid taevavaateid.
ma sain lugeda peaaegu et rohkem, kui soovinuks.

kakrad147

Share