kass ja kala

päriskala peale on nad pöördes, eriti Volli. aga kui ma rapped neile ette panin, siis oli Tiuks see, kes käpaga Voltsile alustuseks kähmas – aga varsti kaotas huvi.
omale sai häid kotlette :)

vollikala447

peeglike-peeglike..

huvitav, mis hetkel ma ikkagi plahvatan?

mingi kuhjumine toimub igatahes. aeg-ajalt on täiesti blond tunne. isegi mitte kartul või apelsin
aga siis pole muud teha, kui istuda peegli ette, sest ’ise tegi!’. meeldib või mitte. pigem mitte. samas, vahel on ka nii vaja.
ja ma ei peagi ju kõigest alati aru saama. ka sellest, miks mind ei kuulata. sest see pole enam valik, mida mina saaksin kuidagi mõjutada.
aga mõne smsi peale on küll tunne, et wtf?

kartulid ja apelsinid

ma olen oma õla ära maganud kuidagi. või on see midagi muud. äkki peaks kotti teisel õlal tassima? aga ei oska ju..

no ja nagu ma arvasin, tähendab selline ‘varane kevad’ ikkagi mingit löga ja mitte-nii-kevadet veel. täiesti selge ju, et meie kliimas ei alga suur suvi aprillis või midagi.
rattaga pole saanudki nüüd rohkem tööl käia. ja läpaka-seljakotti oleks vaja, kuigi ma üldiselt jälestan seljakaid. rattaga tundub siiski vajalik.

kodus laual on punased apelsinid.
kartuleid see-eest ei ole üldse. tea, kas peaks ostma?

A.: mis värvi su juuksed päriselt on, ma olen sind ainult punasena näinud?
mina: ah, selline tavaline hele kartul
A.: ahaa, ja tahad end apelsiniks maskeerida, ise kartul selline!