hommik

halli päeva õhtul jääb ära pikem jalutuskäik, märga sajab kaela. väike ring siiski tuleb. või pigem edasi-tagasi. kusagil lapitakse asfalti ja hetkeks peab sõiduteele astuma. ja siis – ‘ära sa kuuma asfaldi sisse astu!’ ma nägin küll ja sain napilt mööda.
on apelsinid, väikesed päikesed. hallil päeval hädavajalikud. ning punased roosid kapiserval, ootamatult. hea muusikaga film, mis kestab kauem kui pooleldi põlenud küünlad.
kodune ja tuttavlik.
muidugi, ma olengi kodus. aga see pole kõik.

õhtu on veidi habras ja valikuid täis. nagu elu ikka.
uni on lõpuks ikkagi parim valik.
üle tüki aja mäletan katkendit unenäost, ma otsisin talvisel ajal väikepoest piparmündijäätist ja siis mõtlesin, et voodis, nagu ma olen, on seda paha süüa :)

hetkes teeme alati valiku, mis sel momendil tundub õige. ja nii ongi hea. isegi, kui vahepeal unustad iseenda ja teiste hoidmise ära. et keegi katki ei läheks. ei lähe ju? ei lähe.
kusagil on teadmine, et tegelikult on kõik hea, igas mõttes. et selle hommikuga on kõik väga hästi.
seda oli silmadest ka lugeda.

9623

Share