praokil aknast tulvab sisse
õhku ja laupäevahommikuse linna hääli
pooltäis kohvitass nartsissivaasi kõrval
on ammu jahtunud
kiiret ei ole
Kuu: mai 2013
soe
umbes kuu tagasi oli veel tunne, et kevad on ropult hiljaks jäänud, aga nüüd teeb suurte sammudega tagasi. tore 🙂
unenäod, mida ma vahepeal kuude kaupa ei näinud, on tagasi. ma mõtlen seda positiivselt. sest ühtlasi tähendab see, et ma magan paremini.
soojade ilmade valguses on muidugi vastu selga magav kass liigne radikas. mõnikord on üks ühel ja teine teisel pool ka veel.
nõme on aga see, et taas on olukord, kus ma pean kõigis ja kõiges kahtlema. aga no ilmselgelt minus paranoia-geeni ei ole – muidu ma oleksin juba ammu tont teab kus omadega. näiteid pole vaja kaugelt otsida..
nädal maid
suur kevad on käes. veider, kui vähe on vahel mõneks kenaks energialaksuks vaja.
turul on paremad avokaadod kui kesklinna kauplustes. vähemalt hetkeseisuga.
aknaid ikkagi ei viitsi pesta. peaks ehk kuidagi jaokaupa tegema?
tänane helitaust on 80ndatest.
nädalavahetus mai algul
üks pilt pidi ütlema rohkem, kui tuhat sõna. nii et lugege nüüd need minimaalselt kuus tuhat sõna ära..
reedesed mõttekillud
õhematele riietele orienteerumine toob aina uusi üllatusi. järjekordne jakk-mantel, mille sisse ma lihtsalt ära upun. no põrgut küll!
jajah, ma tean, et sellel teemal ei tohi hädaldada. aga ma pean neid riideid ju alles hoidma ka..
päevad täidavad end kuidagi iseenesest. 40h nädalas tööd käivate inimeste kõrval olen ma ikka hull äpu. ma ei tuleks toime noh. teisalt oleks siis mingeid muid kohustusi ilmselgelt vähem. no ka neid sissetoovaid. aga kuni töövestlused lõppevad sellega, et ma peaks panustama 40h, aga sissetulekud väga ei kasvaks, olgu nii nagu on. aeg on ka väärtus. isegi, kui ma kasutan seda mingi muu töö tegemiseks või ka niisama mittemillegi jaoks.
tegelikult plaanisin ma täna hommikul magada, aga eile õhtul üsna hilja selgus, et ups, koolitus..
suvesse koguneb juba ka mingeid mõtteid. tea, kas mõtleks suure toa remondile ka või? mõtlemine muidugi ei tee halba.
ehtepoest põgenesin kiirelt.
poesalatid on endiselt kohutavad.
kalapäev ratta ja sõpradega
kui ma Güllüoglusse T.-ga kohtuma jõudsin, oli nende päevasalat juba otsas. T. sõi ise ilmselt viimase portsu. ma siis pidin midagi lihasemat võtma. paar tassi kohvi läks ka sujuvalt ära. juttu jagus. T. ütles, et ma näen taas päris hea välja 😛 oma meelest olin ma täna üsna, selline, näotu.
tal oli uus telefon ja arvas, et sellega on mingeid probleeme. nojaa, selgus, et mingid asjad on ikka üsna automaagilised, mis tõstis tema tuju ka oluliselt. et ehk ei mingeid kardetud jamasid.
Rotermannis kaesime mingeid poode ja T. varustas end natuke. mina kiibitsesin niisama. sõbrannale andsin laenatud kassividina tagasi.
vahepeal nägime fotograafi, kellega ma juba hommikul kohtusin ja osa maad koos kulgesin. siis, enne tööd, ei viitsinud ta fotokat välja võtta, aga õhtul tegi pildi ära. mina punaste kontsakingade, punase koti ja punase kleidiga, mustvalge mantel üll ja valge kiiver peas oma musta rattaga. igatahes 🙂
tipptunnil kulgesin vaiksel kodu poole, kalamaja algusest sain küll kiiremini üle kui inimesed autodes.
hoian pöialt, et üks kass nüüd uue kodu leiaks.
kuninga sünnipäeval
koolivaheajal, kui me pidime selle kruiisi ära tegema, jäi laps haigeks. edasilükkamisega oli ka mingi jama, esimene töötaja ajas kuupäevad ja asjad sassi, nii et mitu helistamist oli, enne, kui korda saime. kuupäev sai ka üsna huupi pandud, et lapsel ainult üks koolipäev sisse jääks.
kui läksime lossi ja seal asuvaid muuseume külastama, selgus, et Rootsi kuningal on sünnipäev ja seega tavapäraste vahtkonnavahetuse asemel suurem show. me seal küll ei passinud (nagunii poleks masside tõttu midagi näinud ka; me kusagil seal seisime, aga siis hakkasid mingid pensionärid meid lihtsalt jõuga eest ära lükkama..), aga õnnesoovid said ikkagi hiljem kirja pandud. nimelt Hall of State‘s olid kenasti paberid laudadel ja inimesed said kirjutada sinna.
tegelikult me ratsaorkestrit ja -sõdureid nägime isegi paremini, kui seal lossi ees oleks võimalik olnud. lihtsalt olime õigel ajal õiges kohas kogemata.
aga muidu oli selline tavaline ühepäevakas, kus suurt midagi ei jõua. jalutasime niisama ja külastasime paari poodi. laps valis omale HM-ist helesinised püksid ja mingi tagi ka. mina ostsin juustu.
õhtul laevas Piano Bar’is oli peaaegu et täitsa hea olla.
