tähendab, lumi mind ei häiri. Jazzkaare kava aga küll. oh miks algab nii palju asju alles kell 22? sama häda on üldse paljude (jazz)üritustega. ju ma olen juba vanur, aga ma ei viitsi selleks ajaks kusagile ronida – et siis sunniviisiliselt taksoga tagasi tulla, sest muu transport ei liigu enam ju. sellest rääkimata, et lapsega tahaks minna.
muidugi võib ka varem ju linna sättida, mitte alles 22ks, aga see on seotud jälle kulutuste ning ka viitsimisega.
jah, tänapäeval avatakse ööklubid ka kell 23, mitte kell 21, nagu siis, kui mina nendes veel käisin.
aga kontserdite vms puhul võiks natuke mõelda, et suur hulk publikut (eriti ilmselt jazzi puhul) on minusugused (vanurid?), kes ei viitsi-taha enam öösiti regulaarselt linna peal koperdada. või miks muidu on Teatri puhveti kontserdid täis selliseid minuvanuseid või vanemaid inimesi – ja pungil täis seejuures? olgu, seal ei ole ruumid ka suured küll, aga ikkagi.
ja ma tõesti võin ju vahel olla ka neljani hommikul üleval ja kusagil ringi liikuda, on ette tulnud ka haaratavas minevikus, kuid tegelikult mulle meeldib ikkagi mingist mõistlikust ajast (enne keskööd nt) kodus olla.
et ehk tegelikult ei kaotaks korraldajad ka midagi, kui nad alustaksid mingeid üritusi, noh, näiteks kell 20. oleks lihtsalt natuke teine publik kohal.
kusjuures väljaspool Tallinnat algavadki üritused normaalsel ajal.
aga jah, veel üritustest, avastasin just, et seoses selle edasilükatud laevakruiisiga jääb mul üks etendus nägemata, mida väga tahaks. lootus jääb, et nad tulevad sellega veel kunagi Tallinnasse.
‘Tere särasilm!’ tundus tänases hommikus natuke norimisena. muidugi, teisel pool ekraani ei näe ju, kui udused mu silmad olema juhtuvad, nii et ma tean, et tegelikult mõeldi hästi.
ma unustasin need jalatsid koju, mis ma pidin täna kingsepale viima. bff..