boundaries

boundaries

kusjuures mingi iseenese jaoks piiritlemine ei tähenda, et selle juures peab tingimata kuidagi ebakenaks muutuma. enamasti saab neid asju siiski suhteliselt kenasti teha.
ja mõnikord ongi see pigem iseenda sisemine asi. sisemine piiride seadmine. kui tunned, et mingitpidi oledki lasknud end ära kasutada – mitte, et keegi oleks seda teadlikult teinud. ‘ärakasutamine’ on isegi vist vale väljend selle jaoks. ometi on tulemus kuidagi.. ärakasutatud ning segaduses.
aga lihtsalt ühel hommikul ärkad ja tunned, et sellise segadusega enam edasi ei saa. või juhtub see lõunal või..
ja sa tead, et ei anna jälle niipea endast midagi väga välja. neile, keda piisavalt ei tunne. kuigi endiselt usud sellesse, et inimesed on head.

‘midagi’ on kumminukk, Sina oled siiski ‘keegi’ & Sul on kah tunded, plaanid & mõtted

üle pika aja netitestike


You Are Smitten


You are in love with life right now. You are passionate about so much, and you are brimming with excitement.
You feel intensely, and you never try to hide your emotions. You can’t help but react to everything around you.

Winter is a fun time for you, but you often feel a bit lonely. You’re the only one with so much energy.
Once the holidays are over, you can’t wait for spring to begin. You’re ready to get out there and have fun.

Spring is a time of possibilities and renewed energy for you. You wake up ready to take on the world.
Each spring you wonder if this is the best spring ever… because it always feels like it. Spring makes you love life just a little more.

vot nii, eksole. et kuigi ma ise võin hooti tunda midagi muud, on kõik vajalik ikka täitsa alles. no nii palju, kui neid teste uskuda võib :P

eelviimane veebruaripäev

päikeseline. räästad tilguvad.
võtsin kätte ja tegin mitu asja ära, mis olid ripakile jäänud. hetkes paras eneseületus. õnneks-õnneks on sõbrad. kes annab väikese tõuke, kes võtab mõne asja enda peale, kes on lihtsalt nö ‘asenduskontakt’ (sõbranna oma sõna).
ja kusagil tiksub teadmine, et tasakaal on peatselt tagasi. kui ma ainult lõpetaksin selle iseendaga sõdimise. ma ju tean, et see ongi kõige hävitavam. aga hea, et ma põhjuseni jõudsin. edasi on lihtsam.

millegagi pead sa endasse söövitama selle teadmise. ennast mitte unustada.
krt, sa oled oluline ju ometigi
kristliku ideoloogia järgi oled sa loodud Jumala enda näo järgi!
suhtu endasse siis vastavalt
ma saan aru, et see pole nii lihtne
aga sa pead teadma, et sul tuleb sellega arvestada kogu aeg

aitäh, U. ja E. ja L. ja H. ja M. ja V. ja kõik teised :)

130227_336
130227_352
130227_349
130227_358
130227_369

laps on DJ ja pakub mulle head muusikat taustale.

kassijuttu, koos kauni muusikaga

ajutiselt ühekassiline, Volli jäi kliinikusse :S kuna talle ei meeldi end kätte anda, siis ma ei arva, et ma suudan talle kaks korda päevas tabletti anda. lisaks on ühte proovi ka vaja.

volli288

sisuliselt oli see minu otsus ja koos toetajatega pean ise suurema osa vajalikust rahast tekitama. sest arusaadav, et sellisel varjupaigal ei ole seda raha. aga küll tuleme toime. või kui keegi lugejatest tahab väga toetada, siis palun väga. kes kontonumbrit ei tea, saab mingit teed kaudu ikka küsida. nagunii on see kahe kassi pidamine üpris kulukas, aga ma lihtsalt ei suuda veel otsustada.. ja üldse..

Sa vastutad alati kõige eest, mis sa taltsutanud oled
Antoine de Saint-Exupéry

(ning jah, Tiuks on ja väga mõnusasti on, aga Volliga ma tegelen ja nö taltsutan ja ta on mul ikkagi rohkem hinges.. kuigi see on nii ebaaus Tiuksu suhtes ju.. )

üks kena valss koos sobiva pildiga ka õhtusse:

sea

hommik voodil

kassid124

ja vahel on nad täiesti kenasti üksteisega lähestikku.. unusta või ära, et veel varem hommikul oli üks suur vastuseis.
kuidagi peab Volli täna transpordipuuri saama ja arstil ära käima.

jäädvustagem see päev

sest no tõesti, keegi ei ütle, et mul ikkagi nt homme on rohkem aega seda teha..
ega ma plaanisin kena vaikset nädalavahetust ju ometi, aga no välja kukkus nagu ikka. täiesti mainimata on ju, et reede õhtul oli töö, üks sünnipäev ja siis töökaaslastega istumine. kõigest hoolimata õnnestus mul trammiga koju ära liikuda. et ehk siis ühega viimastest, mitte esimestest.

novot, ja eile oli suur osa päevast kokkamist, nagu teada. ega siis ainult kanapirukast ei piisanud, miskipärast tundus hea mõttena tänaseks kook ka ette valmistada. kokata on tore, aga samas ikkagi väsitab ka. nii et vahepeal lösutasin küll paar tundi (selmet midagi väga asjalikku teha) ja siis nõustusin segastel asjaoludel kinno minema, 00:30 vaatama.
film, noh, väidetavalt põhineb faktidel, ega seda hinnata ei oska. omamoodi oli täitsa põnev, samas eks neid kohti oli ka, mis kummaliselt mõjusid. ja kohati venis, aga see võis olla tingitud ka minu suhtelisest väsimusest.
ning oeh, võid ju arvestada, et jõuad viimasele trammile, aga erinevalt reedest läks eile nihu. film lõppes napilt umbes samal ajal, kui viimane tramm läks. ebameeldiv. valida oli kas jalutuskäigu või rahakulutamise (takso) vahel. ausalt, rahakotti vaadates oleks pidanud esimese valima, aga kõik muu veenis siiski teise kasuks. njah.

130224_101

täna, eksole, lõunaks kenasti paraadile lapsega. muidugi just see buss oli lühike ja hullult täis, aga no kuna me tulime üsna alguses peale, siis ei olnd probleemi. Harjumäelt oli isegi midagi näha, kuigi jah, lapsele mitte väga. tal ei ole ju trügimisgeeni ka mitte.
mina olin kenasti sinimustvalges (sinine seelik ja mustvalgeruuduline mantel), lapsel lipuke rinnas. mis meenutab, et esimene inimene, keda täna tänaval nägime, oli vana mees kepiga, tuli poest. vaatas meid ja hõikas üle tänava “head Vabariigi aastapäeva teile!”. tänasin ja soovisin talle vastu.

130224_105

tegelikult hakkas veidi külm ka seal mäenõlval peamiselt seistes. ja laps arvas, et telekast näeb ikka paremini. nojaa. kena oli see, et meie selja taga oli muuseas ka punt noormehi, kes olid ilmselgelt mingid sõjaväelased ja üsna asjakohaselt kommenteerisid.
ja muidugi, mu fotoka akud hakkavad üles ütlema, nii et kui lennukid üle lendasid, siis muidugi oli aku tühi. vahetasin ära ja peale ühte pilti jälle tühi. samas laadija kodus näitab, et ikka täis. ebameeldiv.
tänase ilmaga sai telefoniga ka miskit siiski jäädvustatud, hea seegi.
ja esimene aku oli kella 13ks, Eesti minuti pildistamise ajaks, end veidi kosunud ka.

130224_313

vahepeal saime Kõlakohja kohvikusse sooj. järjekord liikus seal küll olematu kiirusega, aga noh – oligi hea.
ja siis selgus, et sõjatehnika korjab end umbes kell kaks kokku. oot, mismõttes, olin ma täiesti hämmingus. miks ei ole normaalselt aega, vaid peab minema ja trügima seal :( mu lapsel jäigi käimata masinate peal, ajaliselt oleks veel jõudnudki, kui oleks rüselenud, aga ei ole temas seda geeni..
turg-kodu. algselt arvatud abipakkumine sõbrannale jäi ära ja ise küllaminek ka. küll aga läks sedapidi, et mulle tulid külalised.

130224_330

ega meil siin midagi erilist olnud, pirukad külalistelt (singi-juustu) ja lahtised pirukad minult (peekoni-kukeseene), natuke salatit (appi, ma ei ole kunagi pannud hapet sinna sisse ja ei mäleta, et ema ka oleks, aga vot selline on originaalretsept. muidugi ma panen neid koostiaineid üsna juhuslikus vahekorras), Peterburi kommid ja kaks torti. morsi segasin kokku mitmest mahlast ja veinipudel jäi poolikuks.
ja kaunistused, kenasti sinimustvalged, on noore külalise käsitöö :)

130224_332

aga ma luban, et järgmisel nädalal mingitel hetkedel ma igatahes puhkan ja mängin ka!