hetked endale

ise ka ei usu, aga suurem osa pärastlõunast kulus kohe täitsa iseendale.

Tallinnas ei ole küll ühtegi väga head veekeskust, aga sedapuhku kulus Meritonis üllatavalt kaua aega ära. meeldiv seltskond andis oma osa muidugi. üksi ei oleks ma seal ometi nii kaua vastu pidanud. seekord aga pigem lendas aeg liiga kiirelt. jutud selle, teisel ja kolmandal teemal, vihjed neljandal ja viiendalgi..
vees ligunemisele lisaks saunad ja soolakamber. naha sai nii pehmeks ja mõnusaks. oleks veel saanud edasi nii, et poleks pidanud õue minema..
ikkagi, tänud, M., võimaluse eest!

õhtul pisike veini-juustu koolitus.
algul, peale seda spa-sessiooni, oli küll ülimalt roidunud olek ja tunne, et ei taha kuskile minna. aga võtsin ikka kätte ja käisin ära. reede õhtu ju 🙂
natuke suminat ja anonüümset seltskonda kulus täitsa ära.

homse päeva võime nimetada kultuuripäevaks vist. või vähemalt osa sellest.

(ma ei või, suur pilt on mingi pläsune ja no see vasak nurk ei vaja isegi pläsa.. :S )

tuul, see lõputu tuul..

ma ei tea, kas need kiled ümber selle maja kuidagi võimendavad tuult või? minu meelest siin viimasel ajal pidevalt tuulab, aga ma ei saa aru, kas mulle ainult tundub nii. õue minnes alati ei olegi väga kohutav, kuigi nt eile kraad ei näidanudki midagi hullu, aga tuul oli vastik-vastik.
mis paneb muuseas mõtlema, et peaks akende tihendid üle vaatama.
ja see on ka mõistatus, et miks, oh miks juba soe olnud radikas ühel päeval enam soe ei ole, kui püstik ometi on. vahepeal on jälle õhku lastud süsteemi või? mõni liiter vett sai siit õhtul välja, ei midagi.

eile ostsin hulga majapidamistarbeid, et talv üle elada. niigi olematusse rahakotti tegi see suure augu.
aga mingis mõttes on teatav ükskõiksus selle suhtes juba. et kui nagunii see surnud ring on, siis .. on.

põhimõtteliselt tunnen ma end 40h (või rohkem) nädalas töölkäijate kõrval küll saamatuna. mismõttes mul ei ole aega, noh, kodu ja asjade jaoks? ma ka ei tea. olengi saamatu.
ja väsinud. sest kogu aeg on midagi teha.
nõus, jah, ma võiks mõne tooli putitamise asemel, raamat näpus, voodil lebada. et oma valik, võiks öelda? ega vist ei eksigi..
(aga ma võin ju unistada nädalast kusagil, kus ma ei pea midagi tegema peale selle, et vean end söögiaegadeks kusagile sööma. äkki ma siis ei võta enam alla niimoodi ka.)