mingi kriis või midagi?

alles pani ieska oma blogi kinni, kui juba kohalik ütleb ka, et on probleeme sellega. no ja tegelikult on neid siin veel nö kadunud.
eks ma isegi vahel juurdlen, et no milleks ja kellele ja kas ikka peab oma elust niimoodi rääkima, aga siis mõnda aega väga ei kirjuta ja läheb see seis üle. eks pikemaajalisemad lugejad näevad muutusi ka muidugi, ei ole see koht enam sama, mis aastal 2004 nt. rääkimata sellest, et järgmisel aastal saab sellel blogil täis KÜMME aastat! see on kümme aastat minu elu, mõtteid, nägemusi. juubelini peab ju ikka vastu pidama ometi? 🙂

aga tegelikult on minuga ikkagi midagi viltu, kuigi ma siia kirjutamist lõpetada ei plaani. sest ei ole normaalne, kui ma ühe kuu jooksul juba teist korda külastan kangapoodi ja sealt ostan. kusjuures täiesti mingi mõttega. iseasi, kas ma teostada ka suudan (see masin, polüesterniit ja kunstsiid on vist kehvem variant kui neljakordne teksa ja puuvillane niit).
kõige selle juures jäi aga ostmata vintage-kleit, täpselt õige tegumood ja värv ja puha, natuke kehv (aga talutav) materjal ning hind kallim kui sellel kangahunnikul+niitidel +tõmblukul+polstrinõeltel kokku. samas ka mitte kallis.

igatahes, hetkel tean, et mul on vaja teha muid asju, mitte õmmelda ega tegeleda toolidega, aga ma hoian end üsna tagasi, kangesti tahaks hakata seda silma all olevat punast tooli rohekassiniseks muutma 😉

ikkagi filmipostitus

mõtlesin küll, et kirjutan eilsest filmist, “Teel”, aga siis avastasin, et seda on kogu meedia täis. ning mis parata, kui ma ei ole ilmselt piisavalt haritud või tark, et mulle see film übermuljet ei jätnud. tehnilise poole pealt heidaks ette seda, et kui on käe pealt filmimine, siis võiks olla veidi rohkem üldkaadreid, see pidevalt värisev suur kaader puhtfüüsiliselt väsitab. loo kohta, nojah, kui ma kunagi ammu raamatut lugesin, tundus ka väga diip, aga enam mitte. ma ei tea. tore on ju ennast otsida, kui tegelikult kohustusi pole et ehk su ümber on teised, kes tegelevad olmega. ning puhtpraktiliselt, ausalt, see eluviis on ikka kulukas ka, mina sellist endale võimaldada ei saaks, kuigi tahaks ju ka muudkui reisida 😉
ah, olgu, väga hull ka ei olnud. ilmselt mitte kõige õigem hetk mu jaoks lihtsalt.
või siis on sellega mu jaoks nagu Salingeriga, et natuke liiga ülepakutult tahtmine diip olla?