septembri lõpp

oeh.
eile oli vist veel enam-vähem rahulik päev. või siis rahulikum. hulkusime lapsega. no ja natuke muud nipet-näpet.

tänase päeva kohta ei saa mitte kuidagi ‘rahulik’ öelda.
kuigi lõpuks ei läinud see üldse plaanitult. sest eksole, üheksa korda mõõda, üks kord lõika. või siis oli see väike mõtlematus minu poolt lihtsalt. ikkagi esimene tool korda teha. ometi sain ma head riistad ja asjalikku nõu (rääkimata teisest tassist kohvist), aga nojah, ikka panin mööda. asi venib veel mõned päevad kahjuks.
laud sai küll korda, super!

well, seega plaanide muutus.
kapiotsa sain täis, ühe kapi tühjemaks. ilmselt pean julmemalt kasutama planeerimisvõtet ‘viska ära’. see on küll ajaplaneerimiskontekstis, aga tegelikult annab sellega kõike planeerida ju :P
aga on hulk mingeid asju, millega ei oska õieti midagi teha. reisidelt toodud sodi ja muu selline. ära visata on nagu imelik, hoida ka kusagil õieti pole. ning mingid muud sellised asjad.
rääkimata suurest kastitäiest nendest, peamiselt lapsele väikseks jäänud, riietest-jalanõudest, mille müügiga peaks tegelema. no korralikud, ei taha ju päris niisama ära anda, aga kui ma mõtlen kogu sellele jamale, mis müügiga kaasa käib, siis tundub Paavlisse äraviimine juba päris hea mõte..
ja üldse, see kapp..

kui ma ehituspoes ja asju hankimas olin, helistas laps ja tuletas meelde paar asja, mis ma juba mõned päevad olen unustanud ostmata. nagu kummikindad omale ja paar muud sellist asja. no väga asjalik ja armas temast, ma oleksingi muidu ju jälle ära unustanud.
hiljem, kui me kana sõime ja kass samuti paar tükikest imekombel ära sõi, teatas laps, et kas sööb linde.. küpetatud linde :)

tähendab, ma olen ilmselgelt liiga väsinud, et artikuleeritult kirjutada.

Share

mul on hääl ja ma ei karda seda kasutada

eile, kursustel, teine kohtumine.
läbiviijad ikka rõhutasid, et me sekkuksime, küsiksime, tooksime oma elust näiteid jms. vahepeal küsivad umbes ise ka. onju, keskmine eestlane on üsna vait, kui temalt midagi ei küsita, mõtleb, et tal ei ole midagi mõistlikku öelda, tema kogemused ei ole nii head ja küsimus kõlab rumalalt. aga mind see, teadagi, ei häiri. kui ma juba kõike teaksin, ei peaks ju ometi kursustel käima või midagi? nii et mina ja veel paar inimest ütleme siiski vahepeal ka sõna sekka. mis on täiesti okei, kuni me ikka juhendajale ka rääkimisaega jätame :)

aga, tulle tagasi alguse juurde, eile siis, tähendab, oli meil teine kord kokku saada. kuna ma istun uksest üsna kaugel ning kursuse lõppedes ei torma ju üle teiste ja laudade ukse juurde, jäin üsna viimaste hulka. samas oli tulnud koolitusjuht meie juhendajaga midagi rääkima. riietun vaikselt, kui koolitusjuht korraga tuleb ligi, et tere, teil läheb siin vist kenasti, ma kuulsin su häält mitmel korral.
mina olen selle peale, et nagu möh? et jah, ta esimene kord oli osa aega seal ruumis, aga.. mu häälel peab ikka väga erituv tämber olema või..
nojaa, tema kabinet on meie ruumi kõrval. aga no..
juhendaja sekkus siis ka ja leidis, et väga tore, et mõni sõna võtab, et küll siis teised ka julgevad varsti. et ehk jajaa, kõik on väga hästi, kinnitasid mõlemad.
aga minu hinge jäi ikka väike kahtluseuss, et äkki ei ole või?
ah, no öelgu siis otse, et hoia suu rohkem koomal (paar korda avasin ma suu küll siis, kui mingi ruumi õhkupaisatud küsimuse peale tekkinud sügav vaikus juba liiga piinlikuks hakkas muutuma..), mitte ärgu andku läbi lillede mõista. eriti, kui nad ise tegelikult pidevalt rõhutavad, et me sekkuksime. eksole? :)

Share

iTurundus

ausõna, mu tuttavate hulgas on palju toredaid inimesi, kes kasutavad iPhonet ja ei tee sellest numbrit ning tegelikult ka vajavad neid funktsioone ja kõike. ning kui oma süsteem on juba iAsjade peale üles ehitatud, siis muidugi naljalt sealt välja ei liigu (üks tuttav kirjutas FB-s just sellest, kuidas tal ei ole mõtet Androidi osta, sest see ei ühildu iAsjadega piisavalt. eks see ühilduvus ongi probleem, eriti, kui oma asjad süsteemipõhise pilve peale ehitada). ning on inimesi, kellele sobibki see süsteem kõige rohkem.
iga asja jaoks on ju sihtgrupp olemas.

aga selline teade paneb küll muigama:

Head iPhone5 huvilised! Kuna iPhone5 järele on suur nõudlus kogu Euroopas, on Eestisse jõudvate telefonide arv piiratud ning iPhone5 tuleb seetõttu 28.09 müügile ainult kahes EMT esinduses Tallinnas ja Tartus ning EMT e-poes.
iPhone 5 müük algab EMT Keskuses Solarises ja Tartu Kaubamaja EMT Esinduses 28.septembril kell 9:00. EMT Keskus Solarises avatakse homme seetõttu tund aega tavapärasest varem ehk kell 9:00. EMT e-poest saab iPhone5 osta reedel alates 00:01.

no ausalt, kas meil siis ongi nii palju neid, kes tingimata tahavad oma telefoni esimesel võimalusel välja vahetada? või siis nii tekitataksegi nõudlus?

aga see järgmine on veel naljakam (ning ei näita mitte midagi telefoni, küll aga turunduse ja inimeste kohta):

ja nende iAsjade puhul ei olegi küsimus ilmselt mitte alati kasutusmugavuses. tegelikult, ma ütleksin, on selle asja taga vingelt läbimõeldud turundus et ehk inimene seotakse väga kindlalt ära (kuigi mu tuttavate hulgas on ka neid, kes on iAsjade pealt edasi-tagasi mujale liikunud).
ning alati jääb neid, kellele see süsteem mingil põhjusel ikkagi ei sobi. vt seesama eelmise lõigu sulustatud lause :)

lõpuks: ma ise tulen toime päris paljude süsteemidega mingil sellisel lihtsal tasemel. minu vajadustest on iPhone ilmselgelt kaugelt üle, kuigi sellega oma tasemel ringikäimine ei ole probleem.

Share

ah et hall september?

ma olen sel aastal küll väga erandlik, sest mul ei ole kordagi tulnud mõtet, et suve pole olnud. nagu ma loen ja kuulen, siis paljud on sellega hädas. nojah, oli natuke vähem kuum ja rohkem vihma kui viimasel paaril suvel, seda ei saa eitada. aga suvi ei ole ainult ilm.

nüüd on küll juba paar päeva sügis olnud. selline hallipoolne.
aga siis tuleb päikest mujalt otsida. näiteks mahalangenud värvilistest lehtedest. või ka muusikast :)

Share

selle sügise esimene esmaspäev

ahsoo, et mitu päeva vaikus? no mis parata, kui on muud tegemist.
nädalavahetus möödus suuresti.. möödus :P et ehk sai oldud asjalik, sai puhatud, lapsega oldud ja veidi ootamatusi oli ka. näiteks ei olnud ma üldse väga valmis selleks punaseks kaltsuvaibaks, aga samas pani see mõtted tööle ja ilmselgelt aitab natuke ka muid asju edasi liigutada. no et põrand saigi läbi mõeldud (natuke peab veel mõõtma, aga see on pisiasi) ja mõte liigub lõpuks ikka kapi suunas ka. mis, ei saa salata, on juba täitsa paljulubav oma asjade hulgalt.
samuti sigines meile ootamatult kena lipsuvaru.

kardina sain õigel ajal ette, sest järgneval paarikuisel perioodil ei või iial kindel olla, et ükski mees mu akna taga ei ole :P muidugi ma eeldan, et nad ei huvitu väga akendest sissevaatamisest, aga karta on, et vahel ikka pilk libiseb üle. no ei saa ju silmi kinni panna ka.

nüüd on vaja leida aega, et paar tooli laiali lammutada, kangapooed kammida ja siis edasi nuputada.. ja enne peaks selle lauaga ka ühele poole saama. ainult et lähiaegadel ei paista neid ajavarusid liiast olevat.
ah, nagu selles midagi uut oleks.

Share

almighty


‘kas sa oled tisleriks hakanud?’, küsisid eile mult kaks inimest. ei ole, kuigi vahel on tunne, et võiks. või siis võiks vähemalt kursustele minna või midagi.
aga üks väike lihvimine-lakkimine on täiesti köömes võrreldes pehme mööbli üleskõpitsemisega. aga kuna mul ei ole võimalik maksta ligi 200euri juba üleslöödud tooli eest, siis tuleb ju midagi muud välja mõelda.
võrreldes luua seljas sõitmisega on see muidugi ilmselgelt köömes :P

‘aga mis siis oleks teie meelest sobiv hind sellele tootele, kui ütlete, et kallis on?’
‘ma ei ütlegi, et peaks odavam olema, käsitöö ongi hinnaline ja kallis, lihtsalt minul ei ole selle jaoks võimalusi’

Share