oeh, milline kevad..

onju, pool kevadet kulus mul kohviku ettevalmistusele ja ülejäänud poole olen tõbine.
selmet kuskilt kastanite all patseerida, püüan ma taas siseruumidesse peituda ja võitlen selle ilge väsimusega, mis ei ole mitte vähesest unest, aga ilmselgelt organismi püüe mulle märku anda, et ma aja maha võtaksin.
no ei saa, lihtsalt ei ole võimalik!

iga kord, kui ma osta.ee-s midagi müün, võtab see tükiks ajaks tahtmise veel midagi müüa ära.
ükskõik, mida oksjonikirjeldusse ka panna, ei loeta või ei hoolita ja pärast pööritatakse silmi. selleni välja, et täna kirjutati mulle, et ‘mina ei ole süüdi, et te kuskil pärapõrgus elate!’. küsimuseks siis käitlustasu-nimeline pisike lisatasu, mida ma postkontori kaudu postitamisel küsin. esiteks on need postkontorid kuskil suhteliselt totrate kohtade peal (isegi mitte kaugel, aga justnimelt totrate ehk siis kohtades, kuhu ma muidu ei läheks). teiseks – no laupäeval ma postitasin paar pakki, ees oli kaks inimest, pakun, et ca 15min läks ära seal. lisaks (kolmandaks) selgus, et pakid olid raskemad, kui ma arvasin et ehk ma tegelikult maksin suurema osa sellest käitlustasust nagunii saatmiseks ära.
ja siis jäetakse kirjeldus lugemata ja hakatakse õiendama. pähh.
mõned asjad peaks veel sinna müüki panema, aga no peab jälle kolm kora pikalt mõtlema enne või midagi.
sest teadagi, ei aita see ka, kui kirjutad, et saaan aint smartpostiga, ikka on neid, kes pärast lunivad, et kas saaks ikka tavamaksikirjana.

aga et lõpetada positiivsetes toonides, siis hoopiski üks välismaal töötav pooltuttav (no me ei ole reaalselt kohtunud, eksole) sattus kuskile poodi, kus on müügil ilmselt nö tagastuskaup, sh hulk saksofone. ning mäletades mu kunagist palvet tegi neist pilte ja on nõus vajadusel ära ostma ja siiapoole millalgi toimetama, kui leiame sobiva 🙂