kuu lõpetuseks Jazzkaare viimasest päevast

eile oli siis kahe kontserdi päev. tegelikult oleks võinud lausa kell 11 alustada City Marinas, mille kõrval, jahil. mängis linnaruumiprojekti raames Siim Aimla. aga liiga palju ka ei saa.

päevane UMA ja klavessiiniduo kontsert oli siis see, kuhu saime Jazzkaare tasuta pääsmed.
rahvast oli hõredalt, kontsert oli huvitav. no igatahes väga teistmoodi muusika. ma muidugi ei osanud väga midagi oodata, teadlikult olen ma neist varem muusikaliselt kokku puutunud vaid Jürjendaliga (kes pildile ei mahtunud, esireas istumise ja kehva seebika probleem..). kui ma siiani arvasin, et klavessiin on rohkem selline leebe barokktantsu taustapill, siis nüüd tean, et võib ka väga karmi muusikat sellega mängida.

õhtul oli Nordic Sounds ja Eivør and Mikael Blak. ma ei tea, kas see nõuab pikka juttu?
igatahes läksin varakult paviljoni, et head kohad saada. saali lasti alles pool tundi enne kontserti – aga kolmas rida keskel on piisavalt hea ju. laiutasin seal salli ja kampsuniga neid kohti siis kinni hoida, kuni teised ka jõudsid.
muusika noh.. teadagi, eks seda ole ju kuuldud ja kuulatud. kui Teekonna esimesed taktid kõlasid, sosistati mulle kahelt poolt (sõbranna ja poeg), et ‘see on minu lemmik!’. mul jäi üle ainult kaasa noogutada.
Eivøri vokaal on muidugi võimas, nii palju kui minisugune muusikakauge seda hinnata oskab. need Nordic Soundsi palad sobisid talle küll hästi ja tema nendega. või midagi sellist. aga samas tema see osa, mis nad Mikaeliga kahekesi esitasid, ei olnud minu jaoks nii tugev. kohati meenutas Imbrugliat, kohati Suzanne Vegat ning mingitmoodi jäi kaugemaks.
äh, ja jälle, ei mahtunud kõik pildile ära. Blak on väljas ja Kalluste, no täitsa piinlik..

ma ei tea, kontsakingad peab päris ära unustama või? sest see jalg.. on imelik :( aga ma ei taha mingite susssssssidega käia ju ka. oeh. nagu tervist huvitaks, mida ma tahan..

P.S. täiskuu lähenemine annab vägisi märku :P

Share

pühapäevaõhtune

oeh. nädalavahetusest väsinud :) ei midagi uut, muidugi.
täna oli lausa kaks kontserti, aga hetkel ei jaksa neist kirjutada.

mõtted-mõtted-mõtted.. eile õhtul oli hallollus väga töine. kas… või siis mitte? või ikkagi.. ? .. ehk siiski peaks?
elus ei muutu midagi, kui ise ei muuda.
konservatiivne on turvaline. mitte muuta on turvaline.
aga mida mul peljata?

Share

kollane

need pole küll need lilled, millest ühe Kalevi kommipoe müüja omale sai. laps oli ühte kotti pannud natuke liiga erinevaid komme ja müüja sorteeris need lahkelt kahte osasse vastavalt sellele, kuidas kassast läbi lüüa saab.
lisaks oli seal üks šokolaadikoogipulber kaks ühe hinnaga pakkumises, nii et mu laps lõpetas just oma elu esimese koogiteo.
allahinnatud assortiikomme ei olnud, küll aga šokolaadi tervete metsapähklitega.. seda sai umbes pool kilo ära ostetud :P no ja nipet-näpet veel.

A.G.A.N.-is oli üks päris kena kleit, aga ma igaks juhuks ei proovinud. üldiselt on see Rotermanni aatrium üsna surnud koht, pole seal enam eriti ühtegi poodi. juustpood ja veinipood.. no ja äkki midagi veel. juustupood oli paksult rahvast täis, peab mingil teisel hetkel tagasi minema, et maitsta. samas lõunapoolsemaid juuste väga ei olnud – neid, mis hetkel natuke aktuaalsemad oleksid.
omakorda meenub selle peale, et pean mingi mõistliku hinnaga anšooviseaugu leidma..

grill-tšill. väike jala- ja seljavalu samas ei ole hea. aga – hoiabki maa peal. muidu varsti lendaks vist, totter naeratus suul :P

Share

phähh

ei tohi ikka hommikut alustada halaga. no kui on vasaku jala päev ette nähtud, siis on. ja ei jaksa mina ka seda ümber pöörata kuidagi.

see aeg, kui mul oli vaja õues käia, sadas vihma. aga see on veel väike mure.
see küpsetuspaber, mille ma viimati Maximast haarasin, sest oli vaja; ja mis juustu-tomatiampsakate ja lehttaignaga viisakalt käitus, kleepis end tihedalt pitsapõhja alla ja keeldub sealt lahkumast. no täiesti kohutav. sisuliselt sõime siis pitsakatet, eksole. kraapisime kahvlitega sealt, sest seda paberit ka ei taha süüa ju. võehh!

raamatutellimusest on ikka 10 raamatut puudu. ma ei saa aru, enamus tuli nädal tagasi, kus need ülejäänud siis reisivad küll? kuna tellimus on tuttavatega kamba peale, siis on selline totter seis, et igaühe tellimusest on midagi puudu. tavapost, mul on juba hirmud, et äkki kõik ei jõuagi kohale :(
boonusena mu eneserõõmustamise pakike siiski laekus :)

no ja Brand New Heavies, mille kontserdi suhtes ma ei suutnud midagi välja mõelda – kuni selgus, et nad tulevad alles kell 23 lavale ehk et lisaks sellele, et keegi kaasa ei kippunud, tähendaks see pikka teed kodu suunas, jala.. oeh. nii et kell 7 läks piletimüük lukku ja nii ongi. natuke kahju.. või täiesti.
aga ju siis pidi nii minema. niuts.

nüüd mõtlen, et peaks trühvleid tegema (ah, mõni teine homme :P) ja sirvin lohutuseks saabunud kokaraamatuid.
vähemalt oli õhtul päike ja see pitsa oli muidu hea ja päris mitmel kontserdil olen käinud (no küll ma selle BNH ka ära näen kunagi) ja kohalejõudnud raamatute üle on hea meel. ja Merule ka suured tänud aitamast!
lapsel on ka hea meel, et ma kodus olen.

Share

raha- ja toiduteemaline sissekanne, peamiselt

käime hommikul kohe ebameeldivamad teemad läbi või midagi? et siis saab nagu paremaks minema hakata?
rents ka, näe, kirjutab, et vingumine on igati kasulik (jään ootama raamatut “W(h)ine like you mean it!”) :)

igatahes, jah. asi, mida ma tunnen omal nahal, on see, et on jah toidukaup kallimaks läinud ja see 40% ei üllata ka üldse. pigem on pannud imestama see statistika, mis näitab, et noh, mõne tillukese protsendikese on tõusnud kah.
minu subjektiivne arvamus selle kohta on, et enamike asjade puhul võta kroonihind ja siis viimane number lõpust maha ja saadki eurohinna. ehk et mingi 15ga jagamine-korrutamine ei toimi enam ammu (ma ei mõte kroonides enam ka ammu muidugi ning seega ei aruvta; seda üllatavam on, et osad inimesed, kelle töö hulka kuulub mingi hulk rahadega toimetamist, räägib-mõtlen endiselt kroonides). no ja see tulemus ongi ju sinnasamma 40% ligi, ilma pikemalt arvutamata.
kommunaalidest ja muust ei tasu rääkidagi.

Kui askeetlikult elades saavad kaetud vaid transpordi-, söögi- ja eluasemekulud, on töö vabatahtlik.

ieskalt võetud mõte, nõustun sellega.

aga ma siiani keeldun andmast oma panust Eesti riigi viie rikkama hulka saamiseks läbi oma ärakolimise, eksole. tropp siuke. ma ikkagi eeldaksin, et tegelik programm ei ole see, et mingid mõttetud lihttöölised ja madalama astme spetsialistid kolivad ära ning kohale jäävad ainult rahakeerutajad. mis, nagu juba kunagi öeldud, tõstaks muidugi riigi keskmist palka kenasti ja majandusspetsialistid saavad hõisata, kui hästi meil läheb.

okei, aitab halast. tegelikult on mul tore laps, üsna viisakas elamispind, suhteliselt normaalne tervis ja mingi töö ka. kokkuvõtteks on seda päris palju.
ning, nagu ka kunagi kirjutatud, ma põhimõtteliselt, hoolimata kõikidest raskustest, keeldun end pidamast kehvasti toimetulevaks. selle koha pealt kannan vapralt roosasid prille.

siinkohal pisike meeldetuletus ka, eriti minusugustele: mõtle, mida sa sööd ning ära raiska toitu!
odava kahtlase tooraine asemel osta kallimat ja kvaliteetsemat, aga vähem. mina, igavene rikkur (hoolimata eelnevast halast), ostan sparglit mõne varre kaupa, näiteks. teisalt on mul mingi elementaarne kogus kuivaineid jms kauasäilivaid asju kodus olemas, sügavkülmas on ka alati midagi ootel (sh külmutatud valmistoidud – teadagi, kahele inimesele on jube raske süüa teha, alati on jäägid). ja nendel varudel hoian ma silma peal ning ostan juurde varakult, nii et isegi, kui näiteks riis saab otsa, siis on tatart jms.

ning üks link veel, kena graafika meie võimalusest poes valida. lõppeks läheb raha ikka samade suurtootjate kätte ja hala tootja-turgude-vms väiksusest on nagu on..

Share