toidu(kiir)ülevaade Dallasest

reisilt tagasi.
lühidalt toidust: peamiselt sõime mehhiko toite. enamasti on seal siis tortilla, mida on töödeldud kas tacoks (st, mingi täidis lihtsalt sees) või enchiladaks (lisaks täidisele on soust ka peal), kõrvale riis ja üpris hallikad oad 🙂 heal juhul on paar ampsukest salatit ka. peaks ütlema, et sellsit kõva tacot (meil müüakse hard shelle ka) sain ma seal ainult korra ja sel juhul oli tegu friteeritud pehme tortillaga.
burksi sain paar korda. ma räägin siin korralikult burksist, mitte mingist kiirsöögi omast. kiirsööki sai ka, ma võtsin salatit – mida ei jaksanud ära süüa.
ning bbq maitses seal värskem, kui enamik Eestis restodes proovitutest. ehk sain kinnitust sellele, mida olen kahtlustanud – meil ilmselt tehakse mingi ports valmis ja siis soojendatakse klientidele. njah.
kontrastidest rääkides, Dallases sai värsket jalopenot kilohinnaga kuni 30 eeku, vast ökopoes oli veidi kallim. Stockmann müüb sama kilohinnaga 411 eeku. nagu päris-päris karm vahe või mis?
ma saan aru jah, et meil nii odavalt ei saa müüa, aga.. ?
küsimärk jääb õhku ikkagi.
sest noh, näiteks arbuusi ja värske maisi hindades ei ole suurt vahet, kui ümber arvestada. need ju ka veidi troopilisemad viljad.
et meil saab 35 krooni eest umbestäpselt 8 nisutortillat ja seal saab selle raha eest ca 30cm kõrguse torni neidsamu, on samuti hämmastav. sest see tortilla ei nõua vegetatsiooniperioodi, vaid peamiselt jahu ja vett, veidi soola ja õli, ning küpsetamist.

järelkajad

mulle tuli just praegu pähe, et ma pole isegi pilte veel storagest arvutisse tõmmanud. nii et kui mult küsiti, palju pilte ma tegin, ei suutnud ma isegi ligilähedast arvu öelda. sest mul tõesti pole õrna aimugi.
tuttavad ikka imestavad, et ma pole üldse eriti päevitunud. nojah, oleks see temperatuur olnud alla 30 kraadi, nagu sel ajal normaalne, küll siis oleks rohkem õues ka olnud. sellise 33+ juures (niiske pealegi) lähed õue ikka ainult siis, kui väga vaja. ja kust see jumegi siis? kusjuures oma meelest ma olen küll päikest näinud. ma ju pole üldse mingi hull päevitaja ega pruunistuja tüüp. ma eelistan kerget jumet, mitte mingit karmi päevitust. ehk siis – ka meie vähesed rannailmad jätavad mind tegelikult täiesti külmaks. vähemalt rannasvedelemise mõttes küll.
eile Stromkal oli muidugi lahe. ma istusin pingil ja lugesin, kuni poeg mänguväljakutel mängis. tagi oli ja vest oli ka peal, et jahe poleks – tuul oli ikka päris tuntav.
ja siis, sealsamas, paar meetrit eemal põõsaste vahel olid päevitajad. põõsad varjasid tuule ära ja ega seal muidugi nii jahe polnud, aga kontrast oli muidugi päris olemas 🙂
kontrastidest rääkides, Dallases sai värsket jalopenot kilohinnaga kuni 30 eeku, vast ökopoes oli veidi kallim. Stockmann müüb sama kilohinnaga 411 eeku. nagu päris-päris karm vahe või mis?
ma saan aru jah, et meil nii odavalt ei saa müüa, aga.. ?
küsimärk jääb õhku ikkagi.
sest noh, näiteks arbuusi ja värske maisi hindades ei ole suurt vahet, kui ümber arvestada. need ju ka veidi troopilisemad viljad.
et meil saab 35 krooni eest umbestäpselt 8 nisutortillat ja seal saab selle raha eest ca 30cm kõrguse torni neidsamu, on samuti hämmastav. sest see tortilla ei nõua vegetatsiooniperioodi, vaid peamiselt jahu ja vett, veidi soola ja õli, ning küpsetamist.