Päev: 4. juuni 2010

ilm kiskus t2na normaalseks 2ra, ysna pilvine oli ja tuuline ka. nii et m6te j2rve22rsest kontserdist oli p2ris lahe.
suurde kaasaveetavasse kylmakasti sai pandud hunnik erinevaid jooke ja j22d peale loobitud, hunnik putukat6rjevahendeid kaasa ja teele. ei mingit jakki kaasa 😛
m88da maanteed number 67, l2bi Garlandi ja Mesquite, yle Lake Ray Hubbardi ja olemegi Rockwallis.
vahin j2rve ja m6tlen, et kui ma oleks kodumaal ja selline meri oleks, siis kyll lyhikeste pykste ja t-s2rgiga v2lja ei tuleks.
aga olgu, igatahes, oleme varakult kohal, parkimiskohti on veel laialt, tirime kokkupandavad toolid, teki ja kylmakasti kaasa ning v6tame sisse koha, et osaleda seekordsel kontserdil sarjast Concert by the Lake.
esineja nimi ei ytle mulle muidugi mitte midagi, aga Tom Petty natuke ytleb, nii et m6nigi laul k6lab tuttavalt.
aga ma saan veel enne kontserdi algust aru, et kontsert on suitsukate ja pigem on see selline sotsiaalne yritus. noh, kus ollakse perede ja kampadega ja muusika on lihtsalt taustaks. 6nneks mitte v2ga k6vasti.
ysna meie l2hedal istub yks selline filmiperekond. pereisa on nii umbes kolmekymnendate esimese kolmandiku peal olevast naisest nooh.. oma 15 aastat vanem, selline J.R. soenguga ja t6mbab sigarit. naine on kergelt latiino tyypi, laste peal on seda rohkemgi n2ha. peatselt liitub nendega ilmselt mehe 6de koos oma lastega. kokku on neli tydrukut (pisemad) ja kolm poissi (suuremad).
poisid on enamuse aega kadunud, t2iskasvanud ajavad juttu, tydrukud tantsivad. sigaril6hn h6ljub 6hus.
neist paarkymmend sentimeetrit eespoole istub terve kari hilispubekaid, kellel on kaasas yyratu hulk erinevat alkot. 6htu edenedes muutuvad nad aina l2rmakamaks ja ega nende tagant midagi n2e kyll. aga nagu 8eldud, see polegi vist oluline.
kohalikud m8glasid end kohale j6udes keemiaga kokku ja r22kisid midagi s22skedest.
ma n2gin kogu yrituse ajal yhte k2rbsekest 😛 targu ma ei hakand end m8glama ka nii igaks juhuks.
kempsusaba on meeletu, aga sisse saades selgub, et seal ongi ainult kolm kabiini. ma usun, et suvalisel p2eval sellest piisab, aga no kuulge, te korraldate siin ju kontserdit!
pooleteise tunni p2rast on kontsert l2bi, pilved peaaegu kadunud, aga p2ike ka p6hjalikult loojunud.
kimame Dallase poole tagasi. kiirteelt 2ra p88ranud, on vaja kytust v6tta.
see pidi yks huvitav bensujaam olema. istun autos ja j2lgin.
invakoht on t2is pargitud paksu musta t2di poolt, kelle invaliidsusetaset ma muidugi ei tea. aga man88verdada ta ei oska. sealt v2ljas6it on igatahes v2ga jube ja yks auto, mis talle enne suht sappa ajas, t6mbas hetke p2rast tagasi.
peale vaevalist man88verdamist mahtus teine samas suuruses t2di ka autosse.
siis tuli bensukast v2lja mingi tyyp, paar kotti k2es ja hakkas n2rviliselt vehkima midagi. muudkui vehib ja muutub aina tigedamaks ja n2rvilisemaks.
l6puks s6idab kusagilt kaugemalt ette yks auto, t2di roolis. tyyp ronib tahaistmele istuma j apole vaja eriti palju fantaasiat ette kujutamaks, kui tige tyyp on, et auto 6igel ajal 6iges kohas ei olnud.
kenasti majas tagasi tuleb p2he, et s88ks midagi. kuna ma ei oska suurt midagi soovida, v6tan kinni mulle pakutavatest paarist tortillast ja mikrosoojendatavast lihast.
kuhjan tortillale natuke lehtsalatit, hakin paar kirsstomatit, asetan liha – ja enne juustu ning salsat on kohalik tibi juba imetlemas, et kyll ma ikka viitsin teha ja et need n2evad v2lja nagu ajakirjapildid.
mhh, ahh. mina ei tee yldse pilti ja ilmselt ei oska ma yldse korralikku tacot teha ja tegin midagi v2ga omap2rast, aga n2ed siis, suutsin neid yllatada.
v6i olid nad sellisest kombinatsioonist lihtsalt v2ga shokeeritud ja ei osanud muudmoodi end v2ljendada?
aga aitab ka t2naseks, p2ev ongi pikaks veninud ja teil seal hommik k2es. sattusin j2lle siin lobisema kuidagi.
m6nusat reedet!