ca aasta tagasi oli see raamat ka meie (emade) pundis popp teema. ega see oli jah.. üsna.. hariv.. raamat (oi kui hea raaaamat!). ahjaa, et millest jutt? raamatust ‘kuidas last kooliks ette valmistada’.
mina oleksin saanud hullu alaväärsuskompleksi, kui ma oleksin selle ostnud. sest ilmselt ei tuleks ma sealt isegi suure hulga ülesannetega toime, lapsest rääkimata.
no õnneks on siiski olemas täiesti tavalised koolid, kuhu saab sisse märksa lihtsamini 😛
Päev: 7. mai 2010
ebatüüpilise lambapäeva meenutusi
nojah, ehk räägiks paari sõnaga seekordsest lambapäevast pikemalt. sest see oli üks pikk ja meeleolukas päev.
HOIATUS: taimetoitlastel ja muidu nõrganärvilistel mitte lugeda!
esiteks sain ma esimest korda poolikud rümbad – st ainult piki selgroogu pooleks. tavaliselt on ikka väiksemad tükid, kust on lihtsam ise edasi harutada. teiseks oli seekord tegu ka veidi vanemate loomadega – ehk luud sellevõrra tugevamad ja tükeldamine keerukam.
mul ei ole lihapakku ega kirvest.
nii ma veetsin mõne hea tunni oma elust vannitoa põrandal, suure lõikelaua ja vanakraamipoest ostetud Ikea noaga (mille tera on veidi lühem, kui klassikalisel kööginoal; aga tugev) ning nelja lambapoolikuga (ehk siis kaheksa koivaga, kõik muu juurdekuuluv ka muidugi).
mingi hetk tekkis tunne, et ma pean minema kirvest ostma. sest no tee mis tahad, lamba selgroo tükeldamine ei ole just väga lihtne. lõpuks sai muidugi kasutatud seda meetodit, et (kilekotis oleva) lambapoole peale põlvega suruda ja teist poolt painutada. ehk siis murdsin liigestest lahti 😛 mingi tõsine lihunik ilmselt ei kujuta sellist tehnoloogiat ettegi.
paari tunni jooksul oli mu puna-must-valges vannitoas maaliline pilt, kus suurem osa vannitoa (tumevalget) põrandat oli kaetud läbipaistvates kilekottides olevate lambatükkidega, suur lõikelaud oli maaliliselt punasekirju ja suur osa põrandat ka – kuigi mismoodi see viimane toimus, on natuke müstika. aga no ei jõua jälgida ka, et ükski verine kott või lihatükk üldse põrandat ei puutu (kinnitan, et põrand oli enne korralikult pestud).
peast käis hetkeks läbi mõte lausa pildistada seda, aga siis mõtlesin, et ilmselt on see liiga räige.
igatahes said lambad hakitud ja jagatud ja vannituba puhtaks tagasi.
hakkimise vahepeal õnnestus mul valmis keevitada meie lõpmatule oktoobrile vastav piparkoogi-juustukook
mida lapsel vahepeal külas olnud sõber kogu teemast oma kodus võis rääkida, ei oska ma ette kujutadagi 😛