Aqva-Aqva!

nädala ‘tegude’ hulka võin kahtlemata kanda Rakvere Aqva Spa külatuse. koos ööbimisega ja erinevate hooldustega.
veekeskus olin ma varem ka külastatnud ja sealsed aurusaunad meeldivad mulle, noh, pehmelt öeldes väga. mingi tavaline soolasaun, kus end soolaga sisse määrin, pole pooltki nii hea kui soola-aurusaun. aga eks see ole maitse asi.
veekeskus on muidu ka tore, päris palju ruumi niisama istuda-vedeleda.
iseasi, et koolivaheajal mitte nii väga 😛
aga olgu, veekeskusesse saigi mindud peale õhtusööki ehk siis, kui rahvast juba vähem.
aga siis hoolituste osa.
võib ju muidugi öelda, et mõnigi vidin on seal plastikust või et mulle meeldiks idamaade stiili asemel kariibi stiil rohkem, aga igal juhul jättis spa mulle hea väga hea mulje (no mul pole muidugi tapvalt võrdlevaid kogemusi ka). ruumid on hubased, igal pool on küünlad, kenad türkiissinised detailid, mahe valgus ja kogu maja iseloomustavad tsitruseveekannud.
igatahes sain ma selle ca 22 tunni jooksul näiteks kaks laavakivimassaa˛i, mis olidki tegelikult kõige lõõgastavamad hetked. esimesel päeval oli see selline õrnem ja mediteerivam, teisel päeval tegi teine massöör ja oli veidi tugevam. peale seda muidugi tahaks kohe kanduda voodile edasi mõnulema, aga selleks peab siiski omal jalul liikuma. kuigi aega püsti ajada antakse kenasti ja muidugi on võimalus pärast fuajees istuda ja vett rüübata.
spaarituaal oli mingi valgus- ja muusikateraapia pooltund.toas on päris liiv maas ja võimalus valida omale sobiv istekoht. on lambid, mis kiirgavad valgust päikesevalguse lainepikkusel (soojust ka ilmselt natuke ikka) ja selle poole tunni jooksul ongi siis nagu üks päeva tõsust loojanguni. ilmselt kui seda kuurina keset talve teha, siis mõjubki päris hästi (valgusteraapia ju selles hallis on super). niimoodi ühekordsena on see pigem väike lõõgastuspooltund. samas, veidi enne lõppu muutusid mõtted väga selgeks. aga võib-olla lihtsalt seepärast, et lasin end väga lõdvaks.
rasulbad oli ka omamoodi vahva – ühelt poolt on tegu aurusaunaga, teisalt üle-keha-savimaskiga. tädi annab kolm eri savi ja kaob ära, ise teed end märjaks, määrid saviga sisse ja siis istud seal auruses ruumis. lõpuks koorid veel mingi sodiga ja kõige lõpuks pihustatakse sooja soolase veega üle. iseenesest on see pihustamine ju mõnus, aga keegi oleks võinud ette hoiatada, et juuksed võivad märjaks saada (no ma ei taha neid ju iga päev pesta, samas nad jäävad totralt kuidagi, tukk on siiani imelik). pärast on veel kehatemperatuuril kreem, millega end sisse määrida.
ehk siis, kuna ma selliseid idamaiseid mitte-väga-kuumasid-aurukaid fännan, siis oli päris tore tegelikult.
paketis olev õhtusöök oli kitsama menüüga kui a la carte, kuid valikut oli sealgi. lisaks olid ka need toidud täiesti korralikul tasemel. näiteks minu eelroaks söödud carpaccio on ka tavamenüüs (ja oli tõsiselt mõnusalt pehme ja hulga lisanditega). nii et täiesti hea.
ja hommikusöögi rootsi laud polnud võib-olla hirmus laia valikuga (no siiski piisav), aga seal oli imehea grillitud-wokitud aedvili. no ikka kohe super ja minu lemmik seal 🙂
igatahes, ootan juba järgmist korda, et sinna minna! 🙂